Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel otsuse kättetoimetamisest 14 päeva jooksul esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisel loetakse TsMS § 317 p 5 alusel otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded Teadaanded ilmumise päevast. Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 22.04.2010 esitas Swedbank AS Viru Maakohtusse hagi J K` vastu võlgnevuse 147 916.39 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja (endine AS Hansapank) ja kostja (J K) sõlmisid 21.04.2008 laenulepingu nr 08-058119-VL summas 132 000 krooni, intressimääraga 14% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 23.04.2013. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama laenu põhiosa ja intressi iga kuu 23.kuupäeval summas 3 087.84 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 23.07.2008 ja kuni 23.09.2008 laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses osaliselt 3 üksteisele järgneva tagasimaksega. Lepingu p 10 järgi oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates vastavalt panga hinnakirjas fikseeritule, tulenevalt VÕS § 113 sätestatust. 02.01.2008 sõlmisid hageja ja kostja vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu nr 07229259-RK, mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Rev* (P) kaardi, mis oli seotud limiidikontoga nr xxxx ja teenindava arvelduskontoga nr xxxx 1 ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute tegemiseks 4 000 krooni ulatuses intressimääraga 16% aastas. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Intressi kohustus kostja tasuma krediidilimiidi eest iga kuu 23.kuupäeval. Lepingu p 2 ja 5.7 kohaselt kohustus kostja tagama maksepäeval arvelduskontol intressi debiteerimiseks piisavalt vaba raha. Hagejal oli õigus tähtpäevaks tasumata summalt arvestada lepingu p 5.8 alusel viivist VÕS § 113 kehtestatud määra alusel. 23.07.2008 kuni 23.09.2008 kostja intressimakseid ei tasunud. Seoses võlgnevusega saatis hageja kostjale 30.09.2008 lepingute järgi esineva võlgnevuse teate, milles palus jooksva võlgnevuse tasuda hiljemalt 15.10.2008 ning hoiatas, et võlgnevuse tähtajaks mittetasumisel, öeldakse hageja poolt lepingud ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuse sissenõudmiseks. 16.10.2008 ütles hageja lepingud üles. 26.01.2009 sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla uue lepingu nr 09-006679-KX alla.

Kostja ei ole hagejat teavitanud kohustuste täitmist takistavast asjaolust, mistõttu kohustuste rikkumine kostja poolt ei ole vabandatav. Seisuga 21.04.2009 moodustas kostja võlgnevus hageja ees kokku 147 916.39 krooni, millest esimese lepingu järgi esinev võlgnevuse moodustab kokku 143 497.88 krooni ja teise lepingu järgi – 4 418.51 krooni. Põhivõlgnevuse kahe lepingu järgi kokku moodustab 134 694.18 krooni. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 23 lg 1; 76 lg 1; 101 lg 1 p 1 ja 6; 102, 113 lg 1 ning TsMS § 367, 174-1 lg 3 ja 177 lg 2 sätetele ja taotleb kostjalt võlgnevuse katteks kokku 147 916.39 krooni väljamõistmist, samuti alates 22.04.2009 kuni põhinõude täitmiseni viivist põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas). Hageja palub ka kostjalt menetluskulude hüvitamist summas 15 000 krooni ning menetluskuludelt, alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni, VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivist. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud lepingud, lepingute järgi sooritatud operatsioonid ja võlgnevuse arvestus, laenu tagastamise graafik, kostjale väljastatud kirjalik teade lepingu ülesütlemisest ja kohustuste täitmise nõudekiri 30.09. 2008, maksekorraldus riigilõivu tasumisest, hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid.

Kohtumenetluse käik Korraldava määrusega võttis kohus hagi menetlusse ning väljastas hagimaterjalid hagiavalduses (ka rahvastikregistris) märgitud aadressidele kostjale tutvumiseks ja kirjaliku vastuse esitamiseks. Materjalid tagastati ka korduval väljastamisel märkusega „Hoiutähtaja möödumisel“ ja „Ei ela antud aadressil“. Ka registrist nähtuvalt Soome aadressilt on materjalid kohtule tagastatud märkusega „Tähtaja möödumisel” ja „Tundmatu“. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale menetlusdokumentide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 26.08.2010 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid (hagiavalduse väljavõtte) ja kohtukutse 16.11.2010 toimuvale kohtu eelistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded 27.08.2010. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud, samuti ei ole kostja 16.11.2010 toimuvale kohtu eelistungile ilmunud. Hageja taotleb kostja mitteilmumisel kohtu poolt tagaseljaotsuse tegemist ning hagi rahuldamist hagiavalduses märgitud asjaoludel ja ulatuses, suurendades samas seisuga 16.11.2010 sissenõutavaks muutunud viivisnõuet. Hageja kinnitab kohtule kirjalikult, et kostja ei ole võlgnevust tasuma asunud. Lepingu nr 08058519-vl järgi esineb kostjal põhivõlgnevus summas 129 040.74 krooni, intressivõlgnevus 5 939.32 krooni ja põhiosa sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 15.11.2010 kokku summas 23 411.13 krooni. Hageja loobub nimetatud lepingu järgi leppetrahvi nõudest ja sellelt arvestatud viivisest kokku summas 1704.51 krooni. Lepingu nr 09-006679-kx järgi esineb põhivõlgnevus summas 4000 krooni, intressivõlgnevus 209.51 krooni ja põhiosa viivis 15.11.2010 summas 724.60 krooni. Kokku on viiviste summa suurenenud hagi esitamise järel summas 17 149.43 krooni. Koos võlanõude hüvitamisega palub hageja rahuldada tagaseljaotsusega ka menetluskulude jaotamise taotluse ja määrata kulude rahaline suurus.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused.

Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kohus on püüdnud kostja tegelikku elukohta välja selgitada erinevatest andmebaasidest. Kostja registrijärgseks elukohaks oli xxxx. Kohtu poolt nimetatud aadressile väljastatud materjalid 01.04.2010 on tagastatud. Alates 31.03.2010 on kostja elukohaks xxxx täpsusega. Soomes registreeritud kostja elukoha aadress xxxx ei ole muutunud, kuid korduvalt nimetatud aadressile väljastatud hagimaterjalid on kohtule tagastatud. Kostja tegelik viibimiskoht on ka politseile teadmata. Kostjale on menetlusdokumendid (hagiavalduses esitatud hageja nõue ja kohtukutse) kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult 27.08.2010 väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat ka hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest (avalikult kättetoimetamisest) alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Kohtukutse väljastamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtusse mitteilmumise põhjustest kohtule teatanud. Kohus ei pea põhjendatuks kohtu eelistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Võlgnik rikkus lepingut, jättes tagastamata intressid ja laenu tagasimaksed lepingutes sätestatud summades ja tähtaegadeks. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja hageja poolt täpsustatud viivisnõude ulatuses (kokku summas 163 361.31 krooni, millest põhiosa kahe lepingu järgi moodustab 134 694.18 krooni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud ka hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks põhivõlalt alates kohtuotsuse tegemise päevast – 16.11.2010 VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud ka menetluskulusid tõendavad dokumendid: hageja on tasunud hagi esitamisel riigilõivu summas 15 000 krooni (maksekorraldus nr 30597, 21.04.2010) ja 100 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamise tasu (maksekorraldus nr 55685, 19.05.2010). Kokku on seega hageja kandnud asjas menetluskulusid summas 15 100 krooni. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Tea Toming

Kohtuotsus jõustus 08.jaanuaril 2011.a. Nooremreferent

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.