Otsuse tegemise aeg ja koht 16.11.2010 Tallinn Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number
2-10-10728
Tsiviilasi
OÜ LIhagi OÜ LF vastu ärinime kasutamise keelamise nõudes
Tsiviilasja hind
25 000 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ LI(registrikood XXX asukoht XXX); Hageja lepingu esindaja: advokaat Karoliina K (Advokaadibüroo Mägi Kraavi Partnerid ); Kostja: OÜ LF (registrikood XXX, asukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg 10.11.2010 Kohtuistungil osalesid
Hageja lepinguline esindaja advokaat Karoliina K
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Keelata kostjal hageja õigusi rikkuva tegevusena kasutada ärinime „LF“. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ LF kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja
pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Hageja esitas Harju Maakohtule 04.03.2010.a hagiavalduse kostja vastu hageja õigusi rikkuva tegevuse keelamiseks ehk ärinime „LF“ kasutamise keelamiseks ning kostjale tähtaja määramiseks uue ärinime leidmiseks ja äriregistrisse kandmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt on hageja alates 19.02.2002.a kantud ärinimega „LI“ äriregistrisse ning kostja on antud ärinime kasutanud alates sellest ajast.
3.Kostja ainuosanik on OÜ A , kelle ainuosanik äriregistri andmetel on omakorda JV. JV on nii kostja kui ka OÜ A juhatuse liige.
4.XXX.a on kostja avalduse alusel muudetud kostja senist ärinime N OÜ ning kostja uue ärinimena on äriregistrisse kantud nimi „LF OÜ.“ Kande aluseks on olnud 25.01.2010.a OÜ N ainuosaniku otsus. Hageja ja kostja ainuosanik OÜ A ning kostja juhatuse liige JV on olnud kostja ärinime muutmise kandele eelneval ajal lepingulistes suhetes, mistõttu oli kostja teadlik hageja ärinimest.
5.Hageja leidis, et kostja rikkus ärinime „LF“ kasutamisega hageja ainuõigust oma ärinimele, kuivõrd kostja ärinimi on eksitav ja ei ole hageja ärinimest eristatav. Ärinime kasutamine kostja poolt võimaldab kostjal ära kasutada hageja mainet ja tuntust ärikäibes ning nimemuutuse eesmärgiks võib olla hagejale kahju tekitamine.
6.Hageja tugines oma nõude esitamisel äriseadustiku (ÄS) § 11 lõikele 2, võlaõigusseaduse (VÕS) § 1045 lg 1 punktile 5 ning § 1055 lõikele 1, samuti tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-le 30.
7.Hageja leidis, et tema ärinimi „LI“ koosneb kahest sõnast: „L “, mis on ärinime keskseks sõnaks ning täiendist „I “. Ärinimede sarnasuse hindamisel tuleb lähtuda sõnade „L “ ja „L “ eristamatusest, kuivõrd täiendsõnad „I “ ja „F “ on üldise tähendusega ning ainuüksi nende keeleline erinevus ei ole ärinimede selgeks eristamiseks piisav. Häälduse poolest on sõnad „L “ ja „L “ eristamatud. Kostja ärinime ei muuda eristavaks täiend „F “, kuna see viitab samale tegevusvaldkonnale, millega tegeleb hageja ja millele viitab ka hageja ärinimes sisalduv sõna „I “. Seega on kostja ärinimi eksitavalt sarnane, millega kostja rikub hageja ainuõigust oma ärinimele. Hageja on ärinime „LI“ kasutanud 8 aastat, mistõttu on see ärinimi omandanud käibes arvestatava tuntuse ja usaldusväärsuse.
8.Hageja palus, et kohus keelaks kostjal hageja õigusi rikkuva tegevusena kasutada ärinime „L I “ ning määraks kostjale mõistliku tähtaja uue ärinime leidmiseks ning muudatuse kandmiseks äriregistrisse.
9.Vastuseks kostja seisukohtadele leidis hageja 30.08.2010.a, et täiendid „I “ ja „F “ on ärinimede puhul äärmiselt levinud, mistõttu nende täiendite olemasolu ja nende grammatiline eristuvus ei võimalda iseenesest teha kindlaks ärinimede eristuvust. ÄS § 15 lõikes 1 toodud ainuõiguse rikkumist ärinimele ei too kaasa vaid täht-tähelt samasuguste ärinimede kasutamine, vaid ka see, kui teise isiku ärinimi on varasema ärinimega eksitavalt sarnane. Antud juhul ei ole kahtlust, et tegemist on eksitava sarnasusega. Asjaolu, et hageja nimi on kirjutatud suurtähtedega, tuleb jätta tähelepanuta. Kuivõrd hageja on 8 aastat jätkuvalt oma tegevusalal tegutsenud, on mõistlikule isikule arusaadav, et tegemist on ärikäibes tuntust ja usaldusväärsust omava ärinimega. Ärinime õiguse kaitseks esitatud hagi korral ei ole kohus seotud
registriosakonna tehtud kandeotsusega. Käesolevas menetluses ei ole võimalik arvestada asjaolu, kas sarnaste registrisse kantud ärinimede puhul on varem vaidlusi tekkinud või mitte. Käesolevas menetluses ei ole teiste ärinimede osas vaidluste tekkimine või nende puudumine teada, samuti ei ole välistatud, et teiste sarnaste ärinimede kasutamisel on kasutamiseks antud nõusolek esialgse ärinime omaniku poolt.
10.02.11.2010.a esitas hageja kohtule täiendavaid tõendeid, millega hageja soovis tõendada, et kostja valis teadlikult hageja ärinime hageja maine kahjustamiseks.
11.Harju Maakohtu 10.11.2010.a istungil palus hageja asja sisulist lahendamist vaatamata kostja puudumisele istungilt. Hageja selgitas, et hageja ja OÜ A olid sõlminud varasemalt laenulepingu, millest tulenevad kohustused jäid täitmata. Hageja põhiliseks tegevuseks on i eerimisalane tegevus ja inkassoteenused ning kostja tegutseb sarnaste tegevusaladega, Kostja poolt ärinime muutmise eesmärgiks oli sundida hagejat kokkuleppe sõlmimisele seoses laenulepingu täitmisega. Laenulepingust tulenevad kohustused on senini täitmata. Hageja ei soovinud vaatamata kohtu selgitustele muuta oma hagiavalduse taotluse punkti 3.
KOSTJA VASTUVÄITED
12.Kostja vaidles hagiavaldusele vastu. Kostja leidis, et hageja ja kostja ärinimesid tuleks võrrelda tervikuna ning tähelepanu tuleb pöörata nende kirjapildile ja hääldusele. Visuaalselt ja häälduse poolest on kostja ja hageja ärinimed eristatavad. Tegemist on täielikult erinevate ärinimedega. Eristatavaks muudab ärinimed asjaolu, et hageja ärinimes sisaldub võõrtäht „X“, mis kostja ärinimes puudub. Täielikult erineva kirjapildiga on sõnad „I “ ja „F “. Hageja ärinimi on kirjutatud suurte tähtedega ning kostjal väikeste tähtedega. Sõnad „F “ ja „I “ ei ole sünonüümid. Isegi kui neid kahte sõna pidada minis osas samatähenduslikeks, ei mõtle isikud reaalselt ärinime kuuldes selle tähenduse peale ega hakka ärinimesid seostama.
13.Hageja ei ole tõendanud oma väited tema ärinime tuntuse ja usaldusväärsuse kohta. Äriregistrist nähtub, et liidete „leks“, „lex“, „luks“ ja „lux“ kasutamine on ärinimedel väga levinud ja nende eristamisel ei ole vaidlusi tekkinud. Tegemist on populaarsete silpidega, milliste kasutamist hageja ei saa keelata.
14.Kostja palus kõik menetlusdokumendid edastada oma seaduslikule esindajale kostja 05.07.2010.a vastuses märgitud kontaktandmetel. Kohus edastas kostjale hageja 30.08.2010.a seisukohad kostja vastuses viidatud e-posti aadressil ning kohustas kostjat nendele seisukohtadele kirjalikult vastama. Samuti edastas kohus kostjale e-posti aadressil kohtukutse. Kostja seaduslik esindaja kinnitas hageja vastuse ja kohtukutse kättesaamist oma e-kirjaga 13.10.2010.a, kuid kostja ei vastanud hageja 30.08.2010.a seisukohtadele ega ilmunud ka Harju Maakohtu 10.11.2010.a istungile.
KOHTU PÕHJENDUSED
15.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukohad ning hinnanud kogumis kõiki tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
16.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) hageja on alates 19.02.2002.a kantud äriregistrisse ärnimega „OÜ LI“; 2) kostja muutis ära oma senise ärinime OÜ N ning on alates XXX.a äriregistrisse kantud ärinimega „LF“;
3) hageja ja kostja osaniku OÜ A oli 21.05.2009.a sõlmitud laenuleping; 4) hageja ning kostja juhatuse liikme ja OÜ A juhatuse liikme JVi vahel oli 21.05.2009.a sõlmitud käendusleping; 5) kostjal puudus oma ärinime muutmiseks hageja nõusolek.
17.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja ärinimi „OÜ LF“ on eksitavalt sarnane hageja ärinimega „OÜ LI“.
18.Kostja ei ilmunud Harju Maakohtu 10.11.2010.a, kuigi kohtukutse oli kostja palvel edastatud kostja seadusliku esindaja elektronposti aadressile ning kostja oli kinnitanud kohtukutse kättesaamist. TsMS § 314 lg 5 näeb ette, et dokument loetakse elektrooniliselt kätte toimetatuks, kui saaja edastab kohtule dokumendi kättetoimetamise kohta kinnituse omal valikul kirjana, faksi teel või elektrooniliselt. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronposti aadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronposti aadressi. Antud juhul avaldas kostja ise kohtule elektronposti aadressi, millele kostja palus menetlusdokumente saata ning millelt saadetud e-kirjaga kostja kinnitas kohtukutse kättetoimetamist. Eeltoodust lähtudes oli kostjale kohtukutse kätte toimetatud. TsMS § 410 alusel võib kohus juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teha hageja taotlusel tagaseljaotsuse, lahendada asi sisuliselt või lükata asja arutamine edasi. Kuivõrd kostja oli hagiavaldusele vastanud, taotles hageja asja sisulist lahendamist. Kohus pidas vajalikuks asja sisulist lahendamist, kuna kostjale oli kohtukutse kätte toimetatud ning kostja ei olnud esitanud kohtule taotlust istungi edasilükkamiseks mõnel mõjuval põhjusel.
19.Käesoleva vaidluse lahendamisel peab kohus vajalikuks kohaldada järgmisi õigusnorme.
20.TsÜS § 30 sätestab, et juriidilisel isikul on nimi, mis peab teda eristama teistest isikutest. Eeltoodust tuleneb kohtu hinnangul, et nime eristatavus on keskne nõue kõigi juriidiliste isikute nimede osas.
21.ÄS § 7 sätestab, et ärinimi ehk firma on äriregistrisse kantud nimi, mille all ettevõtja tegutseb. Vastavalt ÄS § 11 lõikele 2 peab äriühingu ärinimi olema selgesti eristatav teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest. Ärinime valiku piiranguid reguleerib ÄS § 12, mille lõike 1 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas ning mille lõige 2 näeb ette, et ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega.
22.ÄS § 15 lg 1 näeb ette, et ettevõtjal on ainuõigus oma ärinimele. Kohus võib hagita menetluse korras keelata kasutada ärinime, mis ei vasta käesoleva peatüki nõuetele või mille kasutamiseks ei ole isikul õigust ning keelu rikkumise korral rikkujat trahvida. See ei välista ärinime kaitset hagilises korras. Kohtu hinnangul tähendab ettevõtja ainuõigus oma nimele muuhulgas seda, et ettevõtjal on õigus keelata teistel registreerida või kasutada ärinime, milles on tema ärinimes sisalduv tähis, kui see välistaks ärinime selge eristatavuse. Ärinimi võib olla eksitav ka juhul, kui võib tekkida väärarusaam ühe äriühingu kuulumisest teise äriühinguga seotud isikute gruppi.
23.Kohus leiab, et kahe ärinime üksteisega eksitava sarnasuse tuvastamine on fakti küsimus, mille üle otsustamisel tuleb muuhulgas võrrelda ettevõtjate õiguslikku vormi, nimede kirjapilti ja hääldust, samuti nime koostisosasid ehk täiendeid. Ärinime selge eristatavus ei tähenda üksnes seda, et äriühing ei või tegutseda teise äriühinguga identse nime all (RK TKo 02.02.2006.a nr 32-1-157-05, p 12). Ärinimi ei ole selgesti eristatav ka juhul, kui see ei ole küll teise registrisse kantud ärinimega täielikult kokkulangev, kuid on sellega eksitavalt sarnane.
24.Kohus leiab, et ärinimede eristuvuse tuvastamisel tuleb eeskätt võrrelda eksitavaid nimesid ning anda nendele abstraktne hinnang, kuna ülalviidatud äriseadustiku ega tsiviilseadustiku üldosa seaduse sätetest ei tulene, et ärinime eristuvuse hindamisel tuleks (sarnaselt kaubamärkide registreerimise regulatsiooniga) arvestada ettevõtte tegevusala või muid täiendavaid faktoreid. Samuti ei oma ärinime eristuvuse määratlemisel kohtu hinnangul tähendust, kas varasem registreeritud ärinimi on teatud äri- või tarbijate sektoris üldtuntud või mitte või kas eksitavalt sarnase ärinime registreerinud äriühingu hilisem tegevus on laitmatu või mitte. Oluline on ainuüksi eristuvuse fakt ise. Käesolevas tsiviilasjas tuleb seega võrrelda hageja varasemat ärinime „OÜ LI“ kostja hilisema ärinimega „LF“.
25.Hageja on leidnud, et tema ärinimi „LI“ koosneb kahest sõnast: „L “, mis on ärinime keskseks sõnaks ning täiendist „I “. Ärinimede sarnasuse hindamisel tuleb lähtuda sõnade „L “ ja „L “ eristamatusest, kuivõrd täiendsõnad „I “ ja „F “ on üldise tähendusega ning ainuüksi nende keeleline erinevus ei ole ärinimede selgeks eristamiseks piisav. Häälduse poolest on sõnad „L “ ja „L “ eristamatud. Kostja ärinime ei muuda eristavaks täiend „F “, kuna see viitab samale tegevusvaldkonnale, millega tegeleb hageja ja millele viitab ka hageja ärinimes sisalduv sõna „I “. Täiendid „I “ ja „F “ on ärinimede puhul äärmiselt levinud, mistõttu nende täiendite olemasolu ja nende grammatiline eristuvus ei võimalda iseenesest teha kindlaks ärinimede eristuvust.
26.Kostja leidis, et hagejal ja kostjal on täielikult erinevad ärinimed. Eristatavaks muudab ärinimed asjaolu, et hageja ärinimes sisaldub võõrtäht „X“, mis kostja ärinimes puudub. Täielikult erineva kirjapildiga on sõnad „I “ ja „F “. Hageja ärinimi on kirjutatud suurte tähtedega ning kostjal väikeste tähtedega. Sõnad „F “ ja „I “ ei ole sünonüümid. Äriregistrist nähtub, et liidete „leks“, „lex“, „luks“ ja „lux“ kasutamine on ärinimedel väga levinud ja nende eristamisel ei ole vaidlusi tekkinud. Tegemist on populaarsete silpidega, milliste kasutamist hageja ei saa keelata.
27.Kohus leiab ärinimede „LI“ ja „LF“ võrdlemisel, et kostja ärinimi on hageja ärinimega eksitavalt sarnane, mistõttu kostja ärinimi ei ole eristuv. Ainuüksi asjaolu, et kostja ärinimes on tähe „x“ asemel kasutatud eestikeelseid tähti „ks“, ei muuda kostja ärinime eristuvaks. Eesti keele hääldusreeglite kohaselt on tähiste „L “ ning „L “ hääldus identne. Mõlemad äriühingud, nii hageja kui ka kostja, on õiguslikult vormilt osaühingud. Kohus nõustub hageja seisukohaga, mille järgi on tähised „F “ ja „I “ äärmiselt sageli kasutatavad täiendid, millised ei taga ärinimedele eristuvust. Kuigi tegemist ei ole sünonüümidega, on siiski tegemist sarnast tähendust omavate tähistega, viidates mõlemad f eerimis- ehk i eerimisalasele tegevusele, mis on mõlemad omakorda seotud rahaliste vahendite paigutamisega. Seega iseenesest sarnase tähendusega täiendite „i “ ja „f “ kasutamine ei muuda kahte ärinime eristuvaks. Kohtu hinnangul on hageja ärinime eristuvaks osaks tehissõna „L “, millega kostja ärinimes kasutatud tähis „L “ on häälduspildilt täiesti identne ning kirjaviisilt minimaalselt eristuv. Asjaolu, et silbid „leks“ ja „lex“ on sageli kasutatavad paljudes ärinimedes, ei taga kosja ärinimele eristuvust, kuivõrd kostja ei ole tõendanud ega väitnud, et hageja ärinimi oleks omakorda eksitavalt sarnane mõne muu varasema ärinimega. Samuti ei ole kostja tõendanud ega väitnud, et kostjal oleks olnud oma ärinime registreerimiseks nõusolek hagejalt või mistahes muult veelgi varasema ärinime omanikult.
28.Kohus leiab, et ärinimede eristatavuse tagamiseks ei ole piisav ka see, kui ühe ärinime puhul kasutatakse suurtähtkirja ning teise puhul mitte, kuivõrd ärinime kasutatakse ka suulises kõnes. Samuti kirjalikul viisil kasutades võidakse ärinime vaatamata registreeritud versioonile kasutada nii suurtähtedega märgitult kui väiketähtedega märgitult.
29.Hageja on käesolevas asjas ühtlasi väitnud, et kostja ärinime valik on olnud teadlik ja eesmärgiga kahjustada ärinime kasutamisega hagejat. Hageja on leidnud, et kostja muutis oma
ärinime pahatahtlikult. Asjas kogutud tõenditega (laenuleping hageja ja OÜ A vahel, toimiku lk 13-14, käendusleping hageja ja JVi vahel, toimiku lk 15) on tõendatud, et kostja ainuosanik ja juhatuse liige olid enne kostja ärinime muutmiskande tegemist teadlikud hageja ärinimest. Kostja ei ole hageja vastavatele väidetele vastanud ega esitanud ühtegi omapoolset selgitust, millistel põhjustel valis kostja oma ärinimeks nimeks hageja ärinimega eksitavalt sarnase nime olukorras, kus kostja juhatuse liige ja ainuosanik olid hageja tegevusest ja hageja ärinimest teadlikud. Kohtu hinnangul on teadlik ja tahtlik teise äriühinguga eksitavalt sarnase ärinime registreerimine vastuolus heade kommetega ning selline tegevus on vastuolus ÄS § 12 lõikega 2.
30.Hageja esitatud täiendavad tõendid (Eesti Korteriühistute Liidu infokiri, toimiku lk 44-47, Tartu Maakohtu otsus 21.09.2010, toimiku lk 48-50, Ametlike Teadaannete Maksu- ja Tolliameti teated, toimiku lk 51-52 ning AS Krediidiinfo raport, toimiku lk 53) näitavad, et kostja tegevus äriühinguna ei ole olnud laitmatu ning kahel äriühingul eksitavalt sarnaste ärinimede olemasolu korral eksisteerib kahe äriühingu segiajamise võimalus. Kostja 2009.a majandusaasta aruandest (toimiku lk 54-68) nähtub, et kostjal puudub märkimisväärne majandustegevus ning kostjal on vaid üks töötaja. 2009.a majandusaasta lõppes kostja jaoks kahjumiga. Kuigi kostja tegevus äriühinguna ei ole laitmatu ning kostjal eksitavalt sarnase ärinime olemasolu tagajärjel võib kahjustatud saada hageja maine, ei ole antud asjaolud siiski eraldi aluseks kostja ärinime eksitava sarnasuse tuvastamisel. Kohus on juba käesoleva otsuse alapunktis 24 selgitanud, milliseid asjaolusid saab kehtivate õigusaktide alusel arvesse võtta ärinime eksitava sarnasuse tuvastamisel. Hageja ei ole esitanud kostja vastu muid nõudeid, mis võiksid tuleneda võimalikust hageja maine kahjustamisest.
31.Kohus nõustub hageja väidetega, et ärinime õiguse kaitseks esitatud hagi lahendamisel ei ole kohus seotud registriosakonna tehtud kandeotsusega osas, mis puudutab seda, kas kaitstavat ettevõtja ainuõigust ärinimele on rikutud või mitte. Ettevõtjal on võimalik nõuda oma ärinime ainuõiguse rikkumise kõrvaldamist, kui tema ärinime ainuõiguse rikkumisega on ebaõigesti äriregistrisse kantud ärinimi ilma tema nõusolekuta. Ettevõtja saab nõuda oma ärinime ainuõiguse rikkumisel õigust rikkuva tegevuse keelamist tulenevalt VÕS § 1055 lõikest 1 (RK TKo 02.02.2006.a nr 3-2-1-157-05, p 11, RK TKo 30.03.2006.a nr 3-2-1-4-06, p. 39). VÕS § 1055 lg 1 näeb ette, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest loobumist.
32.Kohus leiab, et eeltoodust lähtudes on põhjendatud hageja nõue keelata kostjal hageja õigusi rikkuva tegevusena ärinime „LF“ kasutamine ning antud osas tuleb hageja hagi rahuldada.
33.Hagiavalduse kolmandas taotluses on hageja palunud määrata kostjale mõistlik tähtaeg uue ärinime leidmiseks ja muudatuse kandmiseks äriregistrile. Antud osas ei ole hageja oma nõuet täpsustanud ega selgitanud, millise muudatuse äriregistrisse kandmist hageja silmas peab, milline konkreetne muudatus tuleks kostjal registreerida ja millise aja jooksul. Kohus juhtis Harju Maakohtu 10.11.2010.a hageja tähelepanu antud hagi eseme ebatäpsusele, kuid hageja ei soovinud oma nõuet täpsustada.
34.Äriregistri andmetest nähtub, et kostja põhikirja punkti 1.1. kohaselt on kostja ärinimeks OÜ LF, millest tulenevalt võib eeldada, et hageja soovis kostjat kohustada muutma oma põhikirja. Hagejal on võimalik esitada rikkuja vastu nõue kohustada rikkujat muutma oma tegevuse aluseks olevat dokumenti ehk põhikirja. Kohus saab oma otsusega kohustada rikkujat muutma oma põhikirja ja esitama nime muutmise avalduse registripidajale. Siinkohal on aga kohtupraktika kohaselt tegemist mitte tahteavaldusega, mida kohus saaks asendada, vaid täitedokumendiga, mille alusel saab toimingut teha üksnes võlgnik ise. Kohus peaks sellise nõude rahuldamisel selgelt ja arusaadavalt märkima otsuse resolutsioonis, milliseid tähiseid ei tohi rikkuja oma nimes kasutada. VÕS § 1055 lg 1 ei võimalda panna kostjale abstraktset ja
piiritlemata kohustust muuta oma põhikirja ja ärinime selliselt, et ärinimi ei oleks edaspidi eksitavalt sarnane hageja ärinimega. Kohtuotsuse resolutsioon peab TsMS § 442 lg 5 teise lause järgi olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Hagi rahuldades peab kohus suutma piiritleda, milliseid tähiseid ei tohi kostja ärinimes kasutada. Vajadusel peab kohus andma hagejale võimaluse oma nõuet täpsustada (RK TKo 30.03.2006.a nr 3-2-1-4-06, p 41). Käesolevas asjas on kohus juhtinud hageja tähelepanu tema nõude ebakonkreetsusele, kuid hageja ei ole soovinud oma nõuet täpsustada ning palunud jätta antud küsimuse lahendamine kohtu otsustada.
35.Kohus leiab, et hagiavalduse punktis 3 toodud taotluse osas ei ole hagiavaldust võimalik rahuldada, kuna tegemist on liialt abstraktse ning piiritlemata hageja nõudega, millise rahuldamist VÕS § 1055 lg 1 ei võimalda.
36.ÄS § 59 lg 5 sätestab, et kui äriregistrisse kantud äriühingu põhikiri ei sisalda seaduses nõutavaid sätteid või mõni põhikirja sätetest on vastuolus seadusega, määrab registripidaja äriühingule puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui kuus kuud. Kui äriühing määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada äriühingu sundlõpetamise.
37.Kohtupraktikast tuleneb, et ärinime eksitava sarnasuse korral on registripidajal võimalik ÄS § 59 lõikele 5 tuginedes määrata tähtaeg nime muutmiseks, kui isiku põhikirja mõni säte on vastuolus seadusega. Kui rikkuja määratud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvalda, võib registripidaja otsustada juriidilisest isikust rikkuja sundlõpetamise, samuti rikkujat trahvida. Sellisel juhul on sundlõpetamise aluseks TsÜS § 40 lg 1 p 3 või p. 4 (RK TKo 30.03.2006.a nr 32-1-4-06, p 38, p-d 40-41). Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et ka antud asjas on registripidajal võimalik määrata kostjale tähtaeg põhikirja muutmiseks.
38.TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta käesolevas asjas kostja kanda.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.