Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks-
16. november 2010.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja kohtukantselei, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-10-4192
Tsiviilasja hind
16 212,20 krooni
Tsiviilasi
CIOÜ hagi Osaühingu L
vastu 31 816,25 krooni
väljamõistmiseks Menetlusosalised ja nende
hageja CIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX), esindaja
esindajad
Marina Simhes-K kostja Osaühing L
(registrikood XXX, asukoht XXX),
esindaja Meelis S
peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Menetluse käik ning hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja esitas 27.01.2010.a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostja vastu. Kohus tegi makseettepaneku, millele kostja esitas vastuväite. 20.04.2010.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 20.05.2010.a esitas hageja oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis, mida hiljem täpsustas. Hagi ja selle täpsustuste kohaselt sõlmisid pooled 30.11.2008.a töövõtulepingu, millega hageja kohustus ehitama Tallinnas XXXasuvate hoonete sisemise gaasipaigalduse ja hoone gaasipaigalduse välistrassi. Pooled täpsustasid hiljem lepingut, mille kohaselt pidi hageja teostama hoonete sisemise gaasipaigalduse alates hoone gaasimõõdusõlmest kuni plaanidel märgitud korterite sisepinnani, andma torustiku üle OÜ-le T ja teistele ametkondadele ja koostama teostusjoonised. Tööde üleandmise lõpptähtajaks määrati 10.02.2009.a. Hageja tegi tööd nõuetekohaselt. Hageja ei saanud temast sõltumatutel põhjustel nõutud tähtajaks OÜ-le T dokumente üle anda, kuna teine ehitusettevõtja ei ehitanud valmis välistrassi. 2009.a jaanuaris muutis kostja projekti ja tellis hagejalt täiendavate tööde teostamise. Lisatööde lõpptähtajas pooled kokku ei leppinud. Hageja lõpetas lisatööd 2009.a aprillis ja andis kõik dokumendid OÜle T. Kõik dokumendid on nõuetekohased. Kostja on lepinguga oma eesmärgi saavutanud, kuna AS-iga EGon sõlmitud leping võrguteenuse osutamiseks. Kostja on tasunud aga tööde eest üksnes osaliselt, tasumata on 16 212,20 krooni. Töövõtulepingu punkti 12.1 järgi on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,25 % päevas. Hageja nõuab kostjalt viivist 15 604,05 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõla 16 212,20 krooni ja viivised 15 604,05 krooni, kokku 31 816,25 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Pooled on töövõtupiiriks kokku leppinud, et hoonesisene gaasitorustik lõpetatakse korterite sisepinnal, mis tähendabki gaasitoru sisendit korterisse. Ebaõige on hageja väide, et tegemist on lisatööga. Sisetrassi ehitustööde viibimine välistrassi tõttu ei ole õigustatud, kuna nende ehitamine ei sõltu teineteisest. Ebaõige on hageja väide, et kõik dokumendid olid tähtaegselt ette valmistatud. Surveproov teostati alles 24.04.2009.a. Gaasipaigaldise omanikul peavad olema originaaldokumendid. Neid tellijale üleantud ei ole. Lisaks ei ole sertifikaat täielikult loetav, puudub survestusakt, puuduvad torustiku teostusjoonised, puuduvad radiograafilise kontrolli andmed. Samuti on dokumentides gaasipaigaldise omanikuna märgitud valed andmed. Gaasipaigalduse sertifikaadist selgub, et testimine ei ole läbi viidud projekti kohaselt, kuna surveproov tuleb teha rõhuga 3 bar kestvusega 12 tundi. Tegelikult tehti surveproov rõhuga 2,5 bar kestvusega 10 minutit. Hageja on muutnud iseseisvalt projektdokumentatsiooni ja kooskõlastatult projekteerijaga maha tõmmanud nõude teostada radiograafilist kontrolli 10 % ulatuses torustikust. Kostja on esitanud hagejale töödega viivitamise eest leppetrahviarve summas 19 744,23 krooni ning tasaarveldanud raamatupidamislikult selle hageja arve jäägiga. Kohtu põhjendused
Asja materjalidest nähtuvalt on pooled sõlminud 30.11.2008.a töövõtulepingu, millega hageja kohustus teostama Tallinnas XXX asuvate hoonete sisemise gaasipaigalduse ja välistrassi. Hilisemalt muutsid pooled lepingut ning selle järgi kohustus hageja teostama hoonete sisemise gaasipaigalduse alates hoone gaasimõõdusõlmest kuni plaanile märgitud korterite sisepinnani (sisend korterisse), torustiku üleandmise OÜ-le T ja teistele nõutud ametkondadele ja teostusjooniste koostamise. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 sätestab, et töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Töövõtulepinguga kohustus hageja teostama hoonete sisemise gaasipaigaldise kuni korterite sisepinnani, andma torustiku üle OÜ-le T ja koostama teostusjoonised. Vaidlus puudub selles, et hageja on ehitanud gaasipaigaldise. Küttegaasi ohutuse seaduse § 17 lg 1 sätestab, et tehniline kontroll käesoleva seaduse tähenduses on menetlus, mille käigus hinnatakse ja tõendatakse gaasipaigaldise või gaasipaigaldisega ühendatud gaasiseadme vastavust käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 17.03.2005.a määrusega nr 32 vastu võetud „Gaasipaigaldise ja –seadme tehnilise kontrolli teostamise juhud, kord, sagedus ja tähtajad“ § 12 lg 1 kohaselt vormistab tehnilise kontrolli teostaja tehnilise kontrolli tulemused protokolliga kahes eksemplaris. Kohtule on esitatud OÜ T 24.04.2009.a gaasipaigaldise kasutusele eelneva tehnilise kontrolli protokoll, mille kohaselt on Tallinnas XXX hoonetes 1 ja 2 kontrollitud hoonete gaasipaigaldist alates hoone välisseinal olevast peakraanist kuni korterite eelse kuulkraanini ning leitud, et gaasipaigaldis vastab nõuetele ning on kasutusele võtmiseks ja kasutamiseks ohutu teostatud kontrolli ulatuses. Seega võib asuda seisukohale, et torustik on lepingu tähenduses OÜ-le T üle antud. Kuigi protokollis on gaasipaigaldise omanikuna märgitud selle eelmist omanikku PU ÄOÜ-d, mitte kostjat, selgub protokollist, et kontroll on tehtud siiski vaidlusaluse gaasipaigaldise suhtes. Eksitus gaasipaigaldise omaniku nimes, ei anna alust väita, et kostja gaasipaigaldist ei ole OÜ T poolt kontrollitud. Hoolimata sellest, et gaasipaigaldis on OÜ-le T üle antud, ei saa siiski öelda, et tööd oleks tehtud lepingujärgselt. Tööprojektis on märgitud, et välisgaasitorustikule ja sisetorustikule tehakse kombineeritud surveproov rõhuga 3 bar kestvusega 12 tundi. Gaasipaigaldise sertifikaadist nähtuvalt on tehtud surveproov sisetrassile rõhul 250 bar kestusega 10 minutit. Seega ei ole tehtud projektijärgset surveproovi. Kostja on väitnud, et hageja on muutnud iseseisvalt projektdokumentatsiooni ja kooskõlastatult projekteerijaga maha tõmmanud nõude teostada radiograafilist kontrolli 10 % ulatuses torustikust. Töövõtulepingu p 4.19 järgi on töövõtjal küll õigus projektdokumentatsioonis kõrvale kalduda määras, mis ei muuda ehitise printsipiaalseid ja funktsionaalseid lahendusi, kuid seda üksnes tellijaga kooskõlastades. Kuna kostja selleks nõusolekut andnud ei ole, siis ei saanud hageja projektdokumentatsiooni muuta ning radiograafiliste andmete puudumist tuleb pidada lepingu nõuete rikkumiseks. Lepingu järgi võttis hageja endale kohustuse koostada teostusjoonised. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks torustiku teostusjoonised koostanud ja need kostjale üle andnud. Seega on hageja ka selles osas lepingut rikkunud.
Mis puudutab originaaldokumentide puudumist, siis see ei ole kohtu hinnangul selline puudus, mis iseenesest takistaks tööde vastuvõtmist. Sama käib survestusakti puudumise kohta, kuna gaasipaigaldise sertifikaat sisaldab survestusakti andmeid. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et kuna puuduvad teostusjoonised, tegemata on projektijärgne surveproov ning esitamata radiograafilise kontrolli andmed, siis on kostja õigustatult keeldunud tööde lõplikust vastuvõtmisest. Seega ei ole hageja põhinõue muutunud sissenõutavaks. Kuna põhinõue on alusetu, siis on alusetu ka viiviste nõue. Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.