Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Anne Randjärv
Otsuse teatavakstegemise
15.11.2010 a. Rapla Kohtumaja kantselei kaudu
aeg ja koht Tsiviiasja number
2-10-9126
Hagi ese
Töölepingu ülesütlemise tühistuse tunnustamise ja sellest tuleneva hüvitise nõue
Menetlusosalised
Hageja: Eha Kimmel xxxxxxxxxxx elukoht: xxxx, xxxxxxx x-x Esindaja: vandeadvokaat Eve Jundas, Advokaadibüroo Legalia, Rapla, Sauna tn.10 Kostja: Kaiu LT Osaühing 10028353 asukoht: Kaiu alevik Esindaja: Kerttu-Kaarina Tombak, Tallinn, Viru-Väljak 2 e-post: [email protected]
Istungi toimumise aeg
8.11.2010.a.
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tsiviilasjas nr.2-10-9126 jätta täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates. Apellatsioonkaebus võidakse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Asjaolud ja hageja nõue Hageja töötas kostja juures lüpsjana alates 1.08.2005.a. töölepingu nr.241 alusel, mida muudeti 1.03.2007.a. Hageja töökohustused lüpsja ametijuhendi kohaselt hõlmasid peale lehmade lüpsmist veel tervet rida erinevaid töid - lehmade abistamine poegimisel, vasikate jootmine ja söötmine, lehmade ja vasikate asemete puhastamine, sõnniku eemaldamine ja väljavedu laudast, abiruumide, lauda ja selle ümbruse koristamine. Töölepingu kohaselt kohustus hageja täitma ka muid tööülesandeid, mida tööandja talle annab, arvestades töö spetsiifikat ja töötaja kvalifikatsiooni. Kostja juures töötamise ajal on hageja täitnud erinevaid tööülesandeid. Kuni suurfarmi valmimiseni 15.02.2008.a. töötas hageja asenduslüpsjana. Seejärel on ta töötanud abitöödel ja karjakuna. 2009.a. septembrikuus soovitas tööandja hagejal välja võtta korraline puhkus, ähvardades vastasel juhul koondamisega. Tööseisak kestis 5.09.-20.10.2009.a. 21.10. kuni 24.11.2009.a. kindlustas tööandja hagejale töö mullikate hooldajana. 26.11.2009.a. edastati hagejale ootamatult töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus TLS § 89 lg.1 alusel. Hageja leiab, et temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine oli põhjendamatu, ebaõiglane ega toimunud õiguslikul alusel. Hageja töömaht ei vähenenud ja töö ei vajanud ümberkorraldamist sellisel määral, mis tinginuks töölepingu erakorralise ülesütlemise TLS § 89 lg.1 alusel. Kostjal oli võimalus hagejale tööd pakkuda, kuid seda ei tehtud hageja hinnangul tema halva läbisaamise tõttu kostja seadusliku esindajaga. Kostjal oli võimalik rakendada hagejat tööle lüpsjana, karjakuna või öökarjakuna, kuna 2009.a. septembrikuus, so vahetult enne hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralist ülesütlemist, otsis kostja ajalehe vahendusel töötajaid. Ka peale 1.01.2010.a. on kostja tööle võtnud mitmeid uusi töötajaid, kelle kvalifikatsioon ei ole hageja omast parem. Hageja saaks hakkama ka lüpsja ametiga kaasaegsel lüpsiplatsil, vajades vaid mõnepäevast väljaõpet. Hageja taotleb temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamist ja kostjalt kahe kuu keskmise palga suuruse hüvitise (16 000 krooni) väljamõistmist, toetudes TLS §-dele 104 lg.1, 105 lg.1, 106, 107 lg.1 ja 109 lg.1. Hagiavalduses taotleb hageja ka vähemmakstud ülesütlemishüvitise väljamõistmist, millisest nõudest kohtumenetluse käigus loobub. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Hageja töötas kostja juures alates 1.08.2005.a. ja tema ametinimetuseks oli „lüpsja-asendaja“. Sellest tulenevalt ei olnud hageja erinevalt teistest lüpsjatest üheski konkreetses laudas kindlale kohale tööle määratud. 2007.a. uuendati töötajatega töölepinguid ja lihtsustati ametinimetusi, mistõttu ka hageja ametinimetuseks sai „lüpsja“, kuigi tema töö sisu jäi samaks. Ametijuhendist tulenevalt oli hageja kohustatud lisaks lüpsitööle tegema ka muid töid. 15.01.2008.a. sai valmis kaasaegne lüpsilaut, kuhu koondati kõik piimalehmad. Hageja jäi tööle ühte vanasse lauta, kus peeti mullikaid enne nende edasimüüki Venemaale. Viimane mullikate partii saadeti ära 19.11.2009.a. Kuna kostja koostööpartner oli teatanud, et majandusraskustest tingitult uusi tellimusi mullikatele ei esitata, ei olnud kostjal hagejale enam tööd pakkuda. Töölepingu erakorralise ülesütlemise avaldus anti hagejale üle 26.11.2009.a. ja töösuhe lõppes 28.12.2009.a. Kostja ei nõustu hageja seisukohaga, et töölepingu ülesütlemine oli põhjendamatu, ebaõiglane ja ebaseaduslik. Töölepingu ülesütlemine oli tingitud kostja majanduslikest põhjustest ja hageja poolt tehtud töö sisulisest ja faktilisest lõppemisest. Kuna suurfarmis olid 2009.a. novembrikuus kõik lüpsja töökohad täidetud, ei olnud hagejale võimalik seal tööd pakkuda. 2009.a septembrikuus võttis kostja tööle lüpsja lahkuva töötaja asemel, kuid kuna nimetatud ajal oli kostjal põhjust loota ka oma
teise töösuuna, so mullikate kokkuostu ja müügi püsimajäämist, ei olnud põhjust hagejat tema töökohalt üle viia. Ajavahemikul september 2009.a. kuni käesoleva ajani ei ole kostja lüpsjaid tööle võtnud. 2010.a. veebruarikuus võeti suurfarmi lühikeseks ajaks tööle söötja ja 22.03.2010.a. võeti tööle agronoom. Ei töölepingu ülesütlemise ajal ega ka hiljem pole kostjal hagejale uut töökohta pakkuda olnud. Seega on hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine olnud õiguspärane ja põhjendatud, mistõttu hagejal puudub õigus TLS § 109 lg.1 ettenähtud hüvitist nõuda. Kohtu seisukoht TLS § 89 reguleerib töölepingu erakorralist ülesütlemist tööandja poolt majanduslikel põhjustel. TLS § 89 lg.1 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda, kui töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Kostja seletuse kohaselt on Kaiu LT OÜ peamisteks tegevusaladeks piimatootmine ja teraviljakasvatus, kuid üheks tegevussuunaks oli ka mullikate kokkuost ja müük äripartnerile Venemaal. Hageja töötas edasimüügi eesmärgil peetud mullikate talitajana. 2009.a. sügisel teatas äripartner kostjale, et majandusraskustest tingitult ei saa ta uusi tellimusi mullikatele enam esitada. Seega lõppes kostja majandustegevus alal, kus hageja töötas ning temaga sõlmitud töölepingu lõpetamine TLS § 89 lg.1 alusel oli seaduslik ja põhjendatud. Hageja eelkirjeldatud asjaolu, so mullikate kokkuostu ja edasimüügiga seonduva töö lõppemist, ei vaidlusta, kuid leiab, et kostja pidanuks talle pakkuma 2009.a. septembrikuus vabanenud lüpsja kohta või mõnda muud tööd kas karjakuna, öökarjakuna või erivajadustega loomade talitajana. Kohus leiab, et hageja etteheide seoses tema mitteüleviimisega 2009.a. septembrikuus vabanenud lüpsja töökohale ei ole põhjendatud. Hageja töötas nimetatud perioodil ametikohal, milline oli kostjale vajalik. 2009.a. septembrikuus oli tegevus mullikate kokkuostul muutunud lünklikuks, mida kinnitab tööseisak perioodil 5.09.-20.10.2009.a, kuid mitte lõppenud. Seega olnuks hageja töölesuunamine lüpsilauta ajal, kui saabumas oli järgmine mullikate partii, kostja töökorralduse seisukohalt ebamõistlik. Kohus leiab ka seda, et tööandjal on õigus otsustada, milline töötaja millisel tegevussuunal tegutseb. Kuigi hageja oli töölepingu kohaselt tööle võetud lüpsjana, hõlmas nimetatud amet kostja juures väga erinevaid tegevusi /t.l.14/. Seega ei olnud tööandja kohustatud kindlustama hagejat tööga lüpsiplatsil, nagu hageja seisukohavõttudest võib järeldada, vaid kostjal oli õigus töötajat rakendada (ja nagu hageja teenistuskäik näitab, oligi rakendanud) teistsugustel töödel. Hageja väide, et kostjal olnuks hagejaga töölepingu ülesütlemise ajal või vahetult peale seda pakkuda lisaks tööle lüpsiplatsil ka muid töid, ei ole tõendamist leidnud. Kohus peab kõnesoleval juhul õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda, juhindudes TsMS § 162 lg.4. Tööandja peab suutma oma töötajale töösuhtest tulenevaid asjaolusid selgelt, ühemõtteliselt ja rahulikult selgitada, et töötajal puuduks vajadus tööandja tegevuse õiguspärasust töövaidluskomisjoni ja kohtu kaudu kontrollida.
Kohtunik:
Anne Randjärv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.