Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

2-10-9741 Asjaolud 28.01.2010.a. tegi Ida Inspektsiooni Töövaidluskomisjon otsuse töövaidlusasjas nr 9.1-2/60892009, millega jättis O T avalduse Ida Regionaalse Maanteeameti vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja töölepingu viivitamatu täitmise ja hüvitise nõudes rahuldamata. 01.03.2010.a. on O T esitanud hagiavalduse Viru Maakohtule, milles taotleb töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamist, töösuhte jätkamist ning saamata jäänud palga sissenõudmist. Hagiavalduse sisu Hagiavalduse kohaselt töötas hageja Ida Regionaalses Maanteeametis spetsialisti ametikohal 02.06.1997.a. sõlmitud töölepingu nr 402 alusel. 23.09.2009.a. registreeris end Narva büroos juhtimisteooria eksamile I I Y. Eksam määrati kella 12.00ks 24.09.2009.a. Määratud päeval tuli I I Y pärast kella 9.00, esitas dokumendi ning avaldas soovi sooritada eksam varem. Hageja võttis sel ajal eksameid vastu ning lubas sooritada eksami varem. I I Y ID-kaardi foto oli ebakvaliteetne, kuid ei tekitanud hagejal kahtlusi, et tema ees on just I I Y. Isik sooritas eksami edukalt. Hiljem selgus, et juhtimisteooria eksamil ei käinud mitte I I Y, vaid teine inimene. Oma 24.11.2009.a. seletuskirjas hageja selgitas eksami sooritamise asjaolusid. 27.11.2009.a. esitas tööandja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse töölepingu seaduse § 88 lg 1 p 5 alusel. Nimetatud avalduses süüdistas kostja hagejat selles, et hageja osales tahtlikult petmises, et ta teadis, et I I Y eest sooritab eksami teine isik ning hageja on seda teadlikult lubanud. Hageja ei ole osalenud pettuses, tema süü on tõendamata ja seetõttu on töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja palgatõendist tuleneb, et tema keskmine palk on 9255.75 krooni. Tööleping lõpetati 27.11.2009.a. ning hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole hageja töötanud 4,5 kuud, seega on hagejal saamata jäänud palk summas 4,5 x 9 255.75 = 41 650.87 krooni. Seejuures suureneb aja möödudes saamata palk veelgi ning selle lõppmäära saab kindlaks teha kohtuotsuse tegemise päeval. Hageja palub tunnistada töölepingu ülesütlemine tühiseks ning seda, et tööleping ei ole lõpetatud ülesütlemisega ja töösuhe kestab jätkuvalt; sisse nõuda tööandjalt hageja saamata töötasu töölepingu ülesütlemise tühiseks tunnistamise päevast kuni kohtu poolt otsuse tegemise päevani. Samuti palub hageja tunnistada otsus viivitamata täitmisele töölepingu jätkamise ja kahe kuu keskmise palga väljamõistmise osas. Kostja vastus Kostja vastuse kohaselt laekus 16.11.2009.a. Maanteeametile päring selle kohta, kuidas anti sõiduki juhtimisõigus I I Y’ele, kellel tegelikkuses puuduvad sõiduki juhtimise oskused ning liiklusalased teadmised. Päringu põhjal algatati 17.11.2009.a. Maanteeametis nimetatud isiku eksamitoimingute uurimiseks sisekontroll, mille käigus tuvastati, et I.I.Y esitas Ida Regionaalse Maanteeameti (edaspidi Ida RMA) liiklusregistri Narva büroole taotluse B kategooria juhtimisõiguse saamiseks 23.09.2009.a. I.I.Y liiklusteooriaeksami ajaks määrati 24.09.2009.a. kell 12.00. 24.09.2009.a. ilmus liiklusregistri Narva büroosse liiklusteooria eksamile enne esialgselt määratud eksami algusaega I.I.Y nime all teine meessoost isik, kelle hageja eksamiklassi lubas ning kellel võimaldas sooritada eksami I.I.Y määratud eksami tegemise ajast varem (registreeritud eksami aeg kell 12.00, tegelik eksam algusaeg kell 09.39). Asjaolu, et juhtimisõiguse taotleja ning liiklusteooriaeksami tegelik sooritaja on erinevad isikud, tuvastati I.I.Y foto ja eksamiklassi paigutatud teooriaeksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutatavate tehniliste vahendite salvestiste võrdlemisel. 26.11.2009.a. Ida RMA otsusega tunnistati I.I.Y omistatud juhtimisõigus lähtudes liiklusseaduse § 43 lõikest 1 kehtetuks. 27.11.2009.a. ütles Ida RMA töölepingu seaduse § 88 lg 1 punkti 5 alusel hageja töölepingu erakorraliselt üles. Kostja leiab, et hageja võimaldades liiklusteooria eksamit I I Y asemel sooritama teise isiku, rikkus: a) majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169

2-10-9741 „Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid“ (edaspidi Määrus) § 4 lõiget 8 ja § 5 lõiget 3; b) Liiklusteooria läbiviimise korra punkti 3, mille kohaselt eksami läbiviijal on kohustus: tuvastada taotleja isik – kontrollida eksamineeritava isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust; võtta enne eksami algust taotlejalt allkiri (eksamineeritavate nimekirjale) eksamil osalemise kohta; c) ametijuhendi punkti 3.3, mille kohaselt tuleb mootorsõidukijuhi kandidaatide eksamineerimisel kontrollida kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust. O T on hagiavalduses selgitanud, miks ta võimaldas I.I.Y’e nimel eksamit sooritama teise isiku: „ID-kaardi foto oli ebakvaliteetne ega tekitanud kahtlust, et minu ees on just I I Y, mitte keegi teine“. 24.11.2009.a. antud seletuskirjas I.I.Y isiku tuvastamata jätmist 24.09.2009.a. liiklusteooria eksamil O T aga ei käsitle. Maanteeamet on seisukohal, et O.T põhjendus on otsitud ning asjakohatu. Videolt ei nähtu üldse, et O.T I.I.Y esinenud isiku ID-kaarti kontrollis ja seega tema isiku tuvastas. Õiguspärase käitumise korral peaks videolt olema nähtav, kuidas eksamineerija eksamineeritava isikut tõendavat dokumenti eksamiklassi sisenedes kontrollib ning seejärel palub eksamineeritaval oma nime taha eksamineeritavate nimekirja allkiri anda. Seega toimub isiku tuvastamine enne eksamit kahes järgus: kontrollitakse isikut tõendavat dokumenti ning allkirja. On väga ebausutav, et ID-kaardi väljastaja väljastab ebakvaliteetse fotoga isikut tõendavaid dokumente. Lui I.I.Yesinenud isiku ID-kaart oli tõepoolest rikutud (ehk sellelt ei olnud võimalik tuvastada dokumendi omanikku) pidanuks O.T nõudma isikult mõne teise isikut tõendava dokumendi esitamist (n: pass), mitte lubama isikut eksamit sooritama. Kuna I.I.Y on rahvuselt türklane, siis isegi ebakvaliteetse fotoga ID-kaardi esitamisel pidanuks O.T mõistma, et liiklusteooriaeksamile ilmunud isik ei ole I.I.Y. Kui võrrelda I.I.Y fotot liiklusteooriaeksamil tegelikult käinud isiku fotoga ning videotelt nähtuva isikuga, siis on nende isikute väline erinevus ilmselge. Hagiavalduses ja seletuskirjas ei ole selgitatud, miks 24.09.2009.a. teooriaeksamile registreeritute nimekirjal puudub I.I.Y allkiri. Nimelt vastavalt Liiklusteooriaeksami läbiviimise korra punktile 3 kohustub eksami läbiviija võtma enne eksami algust juhtimisõiguse taotlejalt allkirja (eksamineeritavate nimekirjale) eksamil osalemise kohta, kuid antud juhul O T seda ei teinud. Eksamineeritavate nimekirjas on I.I.Y nime taha kirjutatud ei ilmunud, kuigi seal peaks olema kirjutatud tegelik eksami sooritamise aeg (09.39) ning I.I.Y allkiri. Videolt nr 2 nähtub, et O.T viibis I.I.Y esinenud isikuga liiklusteooriaeksami ruumis kahekesi ning seisis enamuse eksami sooritamise ajast eksamineeritava arvuti juures. Samuti nähtub videolt nr 2, et I.I.Y esinenud isik sooritas liiklusteooriaeksami enneolematult lühikese aja jooksul – eksamiklassi sisenemisest (09.39.03) eksamiklassist väljumiseni (09.46.39) kulus kokku kõigest 7 minutit ja 35 sekundit, kuid keskmine liiklusteooriaeksami sooritamise aeg on 15-17 minutit. Eelnevast saab järeldada üheselt, et O.T osutas I.I.Y esinenud isikule liiklusteooriaeksami sooritamisel kõrvalist abi, mis on Määruse § 5 lg 3 kohaselt keelatud. Kostja teeb järelduse, et O.T on osalenud tahtlikult pettuses, mille tulemusena anti juhtimisõigus isikule, kes ei sooritanud liiklusteooriaeksamit. Arvestades Ida RMA põhimäärusest tulenevaid põhiülesandeid, milleks muuhulgas on ka riigi liiklusohutuse (ja seeläbi inimelu) tagamiseks üksnes piisavate liiklusalaste teadmiste ja oskustega inimestele juhtimisõiguse andmine ning seda, et eelkirjeldatud pettuse võimalikuks osutumise tõttu kannatab tugevalt ka Ida RMA kui riigiasutuse maine, käsitles Ida RMA O.T osalemist taolises pettuses eriti raske tööalase rikkumisena, mille tulemuseks saab olla vaid usalduse kaotamise tõttu töösuhte lõpetamine. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kirjalike materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt nende kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

2-10-9741 Kohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud 02.06.1997.a. tööleping nr 402 (t.l. 3-7, töövaidluskomisjoni t.l. 12-32). 27.11.2009.a. ütles Ida RMA töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 punkti 5 alusel hageja töölepingu erakorraliselt üles (t.l. 11, töövaidluskomisjoni t.l. 6). TLS § 88 lg 1 p 5 kohaselt võib tööandja töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on pannud toime varguse, pettuse või muu teo, millega põhjustas tööandja usalduse kaotuse enda vastu. TLS § 88 lg 3 järgi võib tööandja töölepingu töötaja kohustuse rikkumise või tema töövõime vähenemise tõttu üles öelda, kui ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesültemise eeldnusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 kohaselt võib tööandja töölepingu üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud ajsolust teada sai või pidi saama. TLS § 87 alusel võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes töölepingu seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides töölepingu seaduses ettenähtud etteteatamistähtaegu. Hageja palub tunnistada töölepingu üleütlemine tühiseks. TLS § 104 lg 1 alusel on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. TLS § 107 lg 1 järgi kui kohus tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. TLS § 108 järgi töölepingu õigusvastasel ülesütlemisel, kui töösuhe jätkub, on töötajal õigus nõuda kahju hüvitamist, eelkõige saamata jäänud töötasu. Pooled vaidlevad, kas töölepingu ülesütlemine vastas seaduse nõuetele. Seega peab kohus tegema kindlaks, kas hageja teod, mida on kirjeldatud töölepingu ülesütelmise avalduses on selliseks töölepingu seaduses ettenähtud mõjuvaks põhjuseks, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist ja mis ei eeldanud töölepingu ülesütlemisele eelnevat tööandja hoiatust. Kohus tegi kindlaks ja pooled ei vaidle, et 17.11.2009.a. Maanteeametis algatati I I Y eksamitoimingute uurimiseks sisekontroll, mille käigus tuvastati, et I.I.Y esitas Ida Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri Narva büroole taotluse B kategooria juhtimisõiguse saamiseks 23.09.2009.a. I.I.Y liiklusteooriaeksami ajaks määrati 24.09.2009.a. kell 12.00. 24.09.2009.a. ilmus liiklusregistri Narva büroosse liiklusteooria eksamile enne esialgselt määratud eksami algusaega I.I.Y nime all teine meessoost isik, kelle hageja eksamiklassi lubas ning kellel võimaldas sooritada eksami I.I.Y määratud eksami tegemise ajast varem (registreeritud eksami aeg kell 12.00, tegelik eksam algusaeg kell 09.39). Pooled ei vaidle, et juhtimisõiguse taotleja ning liiklusteooriaeksami tegelik sooritaja olid erinevad isikud, mis tuvastati I.I.Y foto (t.l. 49, töövaidluskomisjoni t.l. 44-45) ja eksamiklassi paigutatud teooriaeksami reaalajas jälgimiseks ja salvestamiseks kasutatavate tehniliste vahendite

2-10-9741 salvestiste võrdlemisel (t.l. 60). Vaidlust ei ole, et 26.11.2009.a. tunnistas RMA I I Y omistatud juhtimisõiguse kehtetuks (töövaidluskomisjoni t.l. 38-39). Majandus- ja kommunikatsiooniministri 29. juuli 2004. a määruse nr 169 Mootorsõidukijuhi eksamineerimise ja talle juhtimisõiguse andmise eeskiri ning juhiloa vormid § 4 lõike 8 kohaselt eksamineerija tuvastab juhtimisõiguse taotleja isiku vahetult enne eksamit isikut tõendava dokumendi kontrollimisega ja § 5 lõike 3 järgi on eksamineeritaval eksami ajal keelatud kasutada abi- ja lisavahendeid, samuti kõrvaliste isikute abi ning suunavaid märkusi, mis võivad mõjutada teooria- või sõidueksami ülesannete iseseisvat sooritamist. Liiklusteooriaeksmai läbiviimise korra (t.l. 51-53. töövaidluskomisjoni t.l. 40-43) punkti 3, mille kohaselt eksami läbiviijal on kohustus: tuvastada taotleja isik – kontrollida eksamineeritava isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust; võtta enne eksami algust taotlejalt allkiri (eksamineeritavate nimekirjale) eksamil osalemise kohta. Ametijuhendi (t.l. 54-55, töövaidluskomisjoni t.l. 3-5) punkti 3.3 kohaselt tuleb mootorsõidukijuhi kandidaatide eksamineerimisel kontrollida kodaniku isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust. Hageja väidab, et ta kontrollis eksamineeritava isiku isikut tõendavat dokumenti ja isikusamasust, kuid ta ei teinud seda eksamiruumis. Kostja on veenvalt kirjaldanud, et hageja õiguspärase käitumise korral peaks videolt (t.l. 60) olema nähtav, kuidas eksamineerija eksamineeritava isikut tõendavat dokumenti eksamiklassi sisenedes kontrollib ning seejärel palub eksamineeritaval oma nime taha eksamineeritavate nimekirja allkiri anda. Seega toimub isiku tuvastamine enne eksamit kahes järgus: kontrollitakse isikut tõendavat dokumenti ning allkirja. Kostja on veenvalt põhistanud ja tuginedes liilusteooriaeksami läbiviimise korrale, et eksami läbiviimise korras on eksami läbiviija kohustused kirjas kronoloogilises järjekorras, millest tuleneb eksami läbiviija kohustus kontrollida eksamineeritava isikusamasust eksamiklassis ja võtta peale seda ka eksamineeritavalt alllkiri. Pooled ei vaidle, et eksamiruumis hageja I.I.Y esinenud isiku ID-kaarti ja isikusamasust ei tuvastanud. Pooled ei vaidle, et eksamineeritavate nimekirjas on I.I.Y nime taha kirjutatud ei ilmunud, kuigi seal peaks olema kirjutatud tegelik eksami sooritamise aeg (09.39) ning I.I.Y allkiri. Vaidlust ei ole, et enne eksami algust hageja eksamineeritavalt allkirja eksamil osalemise kohta ei võtnud. Kuna hageja ekamineeritavalt allkirja ei võtnud, siis ei kontrollinud hageja ka eksamineeritava allkirja isikut tõendaval dokumendil oleva allkirjaga. Hageja selgitus, et I.I.Y ID-kaardi foto oli ebakvaliteetne ja hageja mööndus, et isikut tõendav dokument oma väidetava ebakvaliteetsuse tõttu ei tekitanud hagejas kahtlusi, ei ole kohtu arvates veenev. Vaidlust ei ole, et seletuskirjas (töövaidluskomisjoni t.l. 36-37) tööandjale hageja IDkaardi ebakvaliteetsusest ei räägi. Kohus leiab, et vastupidi hageja, kontrollides isikut tõendavat dokumenti ja veendudes, et see ei ole kvaliteetne, ei saa lugeda isikut tuvastatuks nn ebakvaliteetse dokumendi alusel. Samuti nõustub kohus kostjaga, et on ebausutav, et ID-kaardi väljastaja väljastab ebakvaliteetse fotoga isikut tõendavaid dokumente. Kui I.I.Y esinenud isiku ID-kaart oli tõepoolest rikutud (ehk sellelt ei olnud võimalik tuvastada dokumendi omanikku) pidanuks O.T nõudma isikult mõne teise isikut tõendava dokumendi esitamist (näiteks pass), mitte lubama isikut eksamit sooritama. Pooled ei vaidle, et kui võrrelda I.I.Yildis fotot liiklusteooriaeksamil tegelikult käinud isiku fotoga ning videotelt nähtuva isikuga, siis on nende isikute väline erinevus ilmselge. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks kontrollinud ekasmineeritava isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendiga. Kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et hageja ei ole kontrollinud eksamineeritava isiku isikusamasust isikut tõendava dokumendiga ja on seega rikkunud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr 169 § 4 lõiget 8, liiklusteooria läbiviimise korra punkti 3 ja ametijuhendi punkti 3.3., mis kõik sätivad eksamineeritavale kohustuse kontrollida juhtimisõiguse taotleja isikut isikut tõendava dokumendi kontrollimisega.

2-10-9741 TLS § 15 lg 1 kohaselt täidab töötaja oma kohustusi tööandja vastu lojaalselt. VÕS § 76 lg 2 sätestab, et kohustuse täitmisel tuleb lähtuda hea usu põhimõttest. Eelkõige on heas usus tegutsemine, kui tegutsetakse seaduslikult. Pooled ei vaidle, et videolt nr 2 nähtub, et O.T viibis I.I.Y esinenud isikuga liiklusteooriaeksami ruumis kahekesi ning seisis enamuse eksami sooritamise ajast eksamineeritava arvuti juures. Kuid kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et eksamineerija kõrvalseisimisega eksamineeritava kõrval saaks lugeda tuvastatuks, et eksamineerija on eksaminineeritavale osutanud kõrvalabi. Asjaoluga, et I.I.Y esinenud isik sooritas liiklusteooriaeksami enneolematult lühikese aja jooksul – eksamiklassi sisenemisest (09.39.03) eksamiklassist väljumiseni (09.46.39) kulus kokku kõigest 7 minutit ja 35 sekundit, kuid keskmine liiklusteooriaeksami sooritamise aeg on 15-17 minutit, ei saa kohus lugeda samuti tõendatuks, et hageja oleks eksamineeritavale osutanud kõrvalabi. Seega kohus ei nõustu kostja järeldusega, et hageja osutas I.I.Y esinenud isikule liiklusteooriaeksami sooritamisel kõrvalist abi, sellekohaseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Kostja on veenvalt põhjendanud, et hageja tegu jätta kontrollimata eksamineeritava isiku isikusamasus, mille tõttu saab juhtimisõiguse isik, kellel seda pole, kahjustab Ida RMA kui riigiasutuse mainet, sest Ida RMA ülesandeks on arvestades põhimäärusest tulenevaid põhiülesandeid riigi liiklusohutus (ja seeläbi inimelu), mis on tagatud piisavate liiklusalaste teadmiste ja oskustega inimestele juhtimisõiguse andmine. Kohus leiab, et eksamineeritava isiku isikusamasuse kontrollimata jätmisega, mille tulemusena anti juhtimisõigus isikule, kes ei sooritanud liiklusteooriaeksamit on hageja oma töölepingut rikkunud ja toime pannud sellise teo, mis on kahtlemata põhjustanud tööandja usalduse kaotuse töötaja vastu. Kohus leiab, et hageja tegu jätta kontrollimata eksamineeritava isiku isikusamasus saab vaadelda kui töölepingu olulist rikkumist. Võlaõigusseaduse § 116 lg 2 järgi on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolelel mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi. Kohus leiab, et eksamineeritavate isikute isikusamasuse kontrollimine on kostja jaoks olulise tähtsusega ja hageja teo läbi jätta isikusamasus kontrollimata, on võimalus, et juhtimisõiguse saab isik, kelle seda pole, millega on seatud ohtu ka teiste kaasliiklejate elu ja kahtlemata kahjustanud Ida RMA mainet seoses asjaoluga, et isikul on võimalik juhtimisõigust saada pettuse teel. Seega kohus leiab, et hageja on töölepingut oluliselt rikkunud, hageja kohustuse rikkumine on erilise raskusega ja töölepingu ülesütlemisele ei pidanud eelnema tööandja hoiatust. Kohus leiab, et käesolevas töövaidlusasjas ei ole leidnud tuvastamist, et hageja oleks ise tahtlikult osalenud pettuses. Kostja selliseid tõendeid kohtule esitanud ei ole ja kostja sellekohased väited on tõendamata. Kuid asjaolu, et hageja ei ole teadlikult osalenud pettuses, ei vähenda hagejale süüks pandava teo raskust. TLS § 88 lg 1 p 5 lubab töölepingu erakorraliselt üles öelda kui töötaja on pannud toime teo, millega on põhjustatud tööandja usalduse kaotus töötaja vastu. Töölepingu ülesütlemisavalduses on tööandja täpselt kirjeldanud missuguse teo tõttu (lubades I I Y asemel eksamile teise isiku) ja mis pärast (hageja tegu on käsitletav erilise raske rikkumisena ja usalduse kaotamisega) tööandja töötajaga töölepingu lõpetab. Eelnevalt on kirjeldatud, et tööandja usaldus on hageja teo tõttu töötaja vastu kadunud ja seetõttu leiab kohus, et kostja on töölepingu hagejaga

2-10-9741 seaduspäraselt üles öelnud. Kohus tuvastas, et töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjustest sai kostja teada 16.11.2009.a., peale mida kostja algatas sisekontrolli, töölepingu ülesütlemise avalduse esitas kostja hagejale 27.11.2009.a. Kohus leiab, et kostja on töölepingu üles öelnud mõistliku aja jooksul pärast seda kui ta sai ülesütlemise aluseks olevatest asjaoludest teada. Hageja ei ole tõendanud, et kostja teadis enne või oleks pidanud teadma enne 16.11.2009.a., et hageja on lubanud ekamile isiku, kelle isikusamasust ta ei ole kontrollinud. Pooled ei vaidle, et hageja töötamisaja jooksul ei ole hageja suhtes esitatud pretensioone ega teda ei ole kordagi karistatud distsiplinaarkorras, kuid see asjaolu ei oma käesoleva asja lahendamisel tähtsust. Kuna kohus ei tuvastanud töölepingu ülesütlemise tühisust, siis ei ole põhjendatud ka hageja nõue tööle ennistamiseks ja saamata jäänud töötasu hüvitamiseks. Kohus peab vajalikuks märkida, et keskmise töötasu tõendi kohaselt oleks hageja õigeks keskmiseks töötasuks kuus 7 860 (47160.40/6=7860) krooni (t.l. 16, töövaidluskomisjoni t.l. 47), kuid kuna kohus ei rahulda kahju hüvitamise nõuet, siis ei oma arvutusviga keskmise töötasu tõendis tähtsust. Kohus ei arvesta hageja väiteid töövaidluskomisjoni istungil tunnistajana ülekuulatud M S ütluste kohta, sest kohtumenetluses pooled ei ole taotlenud M S tunnistajana ülekuulamist, samuti ei ole pooled soovinud tugineda tema võimalikele ütlustele kui tõenditele. Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.