Ühinguõigus › Muud ühinguõiguslikud asjad hagimenetluses

esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud Gamma Holding OÜ esitas 27.08.2009 Harju Maakohtule hagi AS Luterma, AS Rubla ja NASDAQ OMX Tallinna AS vastu kahju 22 413 krooni hüvitamiseks või aktsiate ülevõtmispakkumise tegemise kohustamiseks. AS Luterma esitas taotluse aktsiate börsi põhinimekirjas noteerimise lõpetamiseks. 10.06.2009 rahuldas NASDAQ OMX Tallinna AS avalduse. Hagejale kui väikeaktsionärile aktsiate ülevõtmispakkumist seoses noteerimise lõpetamisega ei tehtud. VPTS § 166 kohustuslikku ülevõtmispakkumist noteerimise lõpetamise korral ette ei näe, kuid tegemist on seaduse lüngaga. Seega tuleks lähtuda põhiseaduse §-s 32 sätestatud omandiõiguse puutumatuse printsiibist ning arvestada head tava ja Saksa Liitvabariigi kohtupraktikat, kus leiti, et ülevõtmispakkumine tuleb väikeaktsionärile taolistel puhkudel teha. Ülevõtmispakkumise võib teha äriühing ise või selle suuraktsionär ning see tulnuks otsustada aktsionäride üldkoosolekul. Järelikult, kui AS Luterma ja AS Rubla (AS Luterma suuraktsionär) oleksid täitnud aktsiate ülevõtmispakkumise esitamise kohustuse, tulnuks hagejale tasuda minimaalselt 18,68 krooni aktsialt. Seisuga 26.08.2009 oli AS Luterma aktsia hind börsil 4,22 krooni, kusjuures ühe aktsia väärtus on vähenenud 14,46 krooni võrra ning hagejale on tekitatud 22 413 kroonine kahju. NASDAQ OMX Tallinna AS kohustuseks on investorite (sh väikeaktsionäride) kaitset tagada. Seega pidanuks NASDAQ OMX Tallinna AS keelduma kostja noteerimise lõpetamisest või esitama selleks konkreetsed tingimused, mis oleksid hageja huve kaitsnud. Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. NASDAQ OMX Tallinna AS hinnangul ei kohusta Eesti Vabariigi seadused tegema kohustuslikku ülevõtmispakkumist juhul, kui aktsiate noteerimine börsil lõpetatakse. Hageja poolt viidatav Saksa Liitvabariigi kohtupraktika ei puutu asjasse. Kui antud juhul üldse teiste riikide praktikast rääkida, on asjakohane olukorda võrrelda Helsingi ja Stockholmi börside või kostjaga samasse kontserni kuuluvate börsidega. Otsus, millega aktsiate noteerimine lõpetati, hageja õigusi ei riku. Väärtpaberite börsil noteerimiseks ja nendega seal kauplemiseks sõlmivad väärtpaberite emitent ja börsikorraldaja tsiviilõigusliku lepingu. Emitendi taotlusel noteerimise lõpetamine on reguleeritud emitendi ja börsikorraldaja vahelise lepingu tüüptingimusi sisaldava Börsi Reglemendi p-ga 13. Juhul, kui nimetatud punktis sätestatud tingimused noteerimise lõpetamiseks on täidetud, puudub kostjal börsikorraldajana õigus ja võimalus leping lõpetamata jätta. Aktsiate börsil noteerimise lõpetamine toimus õiguspäraselt ning õigusvastane tegu VÕS § 127 tähenduses puudub. Aktsiate väärtus ei sõltu sellest, kas nendega börsil kaubeldakse, vaid sellest, milline on AS Luterma kui äriühingu majanduslik seis ja käekäik ning turuolukord. Ka faktiliselt ei ole hagejale kahju tekitatud. Hageja pidanuks noteerimise lõpetamise võimalusest teadlikuks saama juba 25.02.2009 börsiteate kaudu, mis aktsiate hinda oluliselt ei mõjutanud. Seega oli hagejal võimalik müüa talle kuulunud AS Luterma aktsiad börsil ka oluliselt kõrgema hinnaga, kui 26.08.2009 kehtinud hind. Selle asemel, et aktsiaid võõrandada, on hageja neid juurde ostnud ning oma väidetavat kahju ise 2(12)

suurendanud. Lisaks eeltoodule oli hagejal võimalik realiseerida aktsiaid börsiväliselt. Põhjuslik seos ja solidaarvastutuse alus puuduvad. AS Luterma ja AS Rubla leidsid, et hagi alus on tõendamata. Tõendamata on see, et hagejale kuulus 26.08.2009 seisuga 1550 aktsiat, millal ja mis hinnaga hageja aktsiad ostis ning millal ja mis hinnaga ta need müüs ning et hageja kahju kannatas. Aktsiate väärtust mõjutavad paljud tegurid: äriühingu majanduslik seis, äriühingu aktsiate nõudmise ja pakkumise vahekord ning makromajanduslik olukord. Noteerimise lõpetamine oli seaduslik, ülevõtmispakkumise tegemise nõue ei tulene seadusest, muudest õigusaktidest ega ka asjakohasest kohtupraktikast. Hageja väide, nagu oleksid kostjad oma õigusi kuritarvitanud, ei vasta tõele. Umbmääraselt sõnastatud alternatiivnõue, millega sihtemitenti või tema suuraktsionäri kohustatakse esitama tahteavaldust aktsiate ülevõtmispakkumise tegemiseks õiglase hinnaga, ei ole TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses selgelt esitatud. Nõudest ei selgu, keda täpselt (sihtemitenti või põhiaktsionäri) ja millisel seaduslikul alusel peaks kohus kohustama ülevõtmispakkumist tegema. Viidatud nõude osas ei ole hageja riigilõivu suurust näidanud, seda tasunud ning nõuet ei saa lugeda esitatuks. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Saksa Liitvabariigi Ülemkohtu 25.11.2002 otsusega nr II ZR 133/01 ei ole äriühingult või suuraktsionärilt kahju välja mõistetud. Saksa Liitvabariigi Ülemkohus on üksnes leidnud, et aktsiate alalise denoteerimise korral on äriühingu või suuraktsionäri poolt tehtav ülevõtmispakkumine kohustuslik. Seega võrreldav kohtupraktika, kus aktsiaseltsilt või suuraktsionärilt oleks seaduse lünga tingimustes kahjuhüvitis välja mõistetud, puudub. Kohustuslik ülevõtmispakkumine rakendub VPTS § 164 lg 1 kohaselt üksnes ülevõtmispakkumisele. Säte, mis kohustaks aktsiaseltsi või suuraktsionäri aktsiate noteerimise lõpetamisel väikeaktsionärile ülevõtmispakkumist tegema, väärtpaberituru seadus puudub. Väikeaktsionäri kui investori kaitse on korraldatud VPTS § 126 lg-s 4 sätestatud toimemehhanismi kaudu. Viidatud sätte kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, teostab turu ja sellel turul tehtavate tehingute ja muude toimingute üle järelevalvet inspektsioon, kui korraldaja asukoht on registrisse kantud Eestis. Investori õiguste kaitse täpsustub vastava reglemendi kaudu, mille ülesandeks on VPTS § 127 lg 1 alusel tagada turul osalejate ja emitentide kohustuste täitmine, arvestades avalikke ja majanduslikke huve ning investorite kaitset. Sätte lg 2 p 5 kohaselt sätestatakse reglemendis turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise ning otse- ja kaugliikmena tegutsemise alused, tingimused ja kord. Väärtpaberite noteerimisnõuete (reglemendi) p 13.1.1 kohaselt on noteerimisorganil õigus lõpetada emitendi väärtpaberite noteerimine Börsil Emitendi kirjaliku taotluse alusel. Reglemendi p 13.1.2 järgi, on noteerimisorganil õigus keelduda taotluse rahuldamisest, kui komisjon leiab, et noteerimise lõpetamine kahjustaks oluliselt investorite huve või annaks osale väärtpaberite omanikele ebaõiglase eelise teiste omanike ees või nende arvel või võimaldaks osale väärtpaberite omanikele ebaõiglast tulu või muud kasu teiste omanike ees või arvel. Seega toimib väikeaktsionäri kui investori õiguste kaitse noteerimisorgani õiguse kaudu jätta taotlus noteerimise lõpetamiseks rahuldamata. Samuti on börsikorraldajal võimalik ülevõtmispakkumist soovitada. Eeldatav on, et motiveeritud soovitusi faktiliselt järgitakse. 3(12)

Lähtuvalt kohtule esitatud börsiteadetest on noteerimisorgan ülevõtmispakkumise olemasolu või puudumist aktsiate noteerimise lõpetamisel korduvalt arvestanud. NASDAQ OMX Tallinna AS vastuväide, mille kohaselt börsiteated ei ole võrdlusmaterjalina arvestatav, on ebaveenev. Ülevõtmispakkumise olemasolu on arvestatud ka Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni otsuses, millega AS Luterma taotlus rahuldati ning noteerimine lõpetati. Otsuses on viidatud, et 05.11.2007 viis AS Luterma läbi ülevõtmispakkumise, kus ülevõtmispakkumise hind ületas 1,5 korda eelneva hinnataseme. Uut ülevõtmispakkumist ei pidanud komisjon vajalikuks, märkides, et tegemist on läbi aegade keskmisest probleemsema emitendiga. Komisjon tagas antud juhul investorite huvid tavapäraselt pikema tähtaja andmise kaudu, võimaldamaks aktsionäridel (sh hagejal) soovi korral oma osalused võõranda. Oma olemuselt on börsikorraldaja otsus tema pädevusse kuuluv kaalutlusotsus, mitte õigusvastane tegu. Eeltoodut põhjal teo õigusvastasus kui lepinguvälise kahju hüvitamise põhieeldus tõendamist ei leidnud. Kohustuslikku ülevõtmispakkumist seadus ette ei näe. Seaduse lünk puudub. Investori (sh väikeaktsionäri) huvide kaitse on lahendatud noteerimisorgani järelevalve kaudu, olles VPTS neljandas jaos selgelt välja toodud. Väikeaktsionäril kui huvitatud isikul on õigus TsÜS § 38 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda või TsÜS § 38 lg 2 alusel tugineda viidatud otsuse tühisusele, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Võimalik õiguskaitsevahend on seega noteerimisorgani otsuse vaidlustamine või tühisuse tuvastamine, mitte tema vastu suunatud kahju hüvitamise nõue. AS Rubla ja AS Luterma on noteerimise lõpetamisel seadust ning börsikorraldaja otsust järginud, õigusvastane tegu pole ka nende puhul tuvastatav. Börsiteade, kus teatati AS Luterma taotlusest noteerimine lõpetada, avaldati 25.02.2009. Seega on loogiline, et aktsiate hinna võrdlusperiood on vahemik 25.02.2009 kuni 11.09.2009, mitte 26.08.2009 kuni 11.09.2009, millele hageja on osundanud. Nähtuvalt börsi kodulehekülje väljavõttest ning Kauplemissüsteem Saxess andmestikust järeldub, et faktiliselt oli hagejal võimalik talle kuulunud aktsiad börsil müüa ka oluliselt kõrgema hinnaga, kui seda oli 26.08.2009 hind. Lisaks eeltoodule järeldub AS Rubla ja AS Luterma poolt esitatud ning Börsi kodulehekülje alusel koostatud tabelist, et aktsia hind on pärast 26.08.2009 otsust ka tõusnud. Hageja ei ole tõendanud, millal ja mis hinnaga ta AS Luterma aktsiaid ostis ning millal ja mis hinnaga ta neid müüs. Märkimisväärne on, et hageja on ka pärast noteerimise lõpetamise teadet AS Luterma aktsiaid soetanud. Seega on hageja oma väidetavat kahju ise märkimisväärselt suurendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle 26.08.2009 seisuga 1550 aktsiat kuulus. Kuna õigusvastast tegu VÕS 1043 tähenduses aset ei leidnud ning hagejale kahju ei põhjustatud, ei ole kohtul alust kahjuhüvitise suurust tuvastada. Hageja alternatiivnõude väidetav ebaselgus ei takista selle läbivaatamist. Ka ei ole hageja kohustatud alternatiivnõudelt eraldi riigilõivu tasuma, sest alternatiivnõude hind kattub kahju hüvitamise nõude hagihinnaga. Samuti on hageja tuginenud mõlema nõude osas samale hagi alusele. Järelduvalt taotlusest, mille AS Luterma noteerimise lõpetamiseks esitas, ei ole hea usu põhimõtte rikkumine tuvastatav. Noteerimise lõpetamist põhjendab AS Luterma sellega, et tal ei ole võimalik täita free float ́i nõuet. Seoses müügitehingu lõppemisega Alta Capital Partners SIA-ga ning muudatusega finantsturgudel on majandustegevus muutunud ning ettevõtte äriplaani ning ümberprofileerimiskava ei ole võimalik ellu viia. Põhjendus on veenev, sest ka börsikorraldaja andmetel ei suutnud AS Luterma noteerimisnõudeid täita. 4(12)

Järelduvalt Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni protokollist oli AS Luterma aktsiate kauplemisaktiivsus hinnanguliselt olematu. Noteerimise lõpetamine oli objektiivsetest asjaoludest tingitud. Seega ka alternatiivnõude rahuldamine ei ole võimalik. Gamma Holding OÜ apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ning menetluskulud jätta kostjate kanda. Maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõigusnorme ja kohaldanud vääralt materiaalõigust. Maakohus on vääralt tõlgendanud Saksa Liitvabariigi kohtupraktikat. Väärtpaberituru seaduse eelnõu koostamise ajal oli Saksa Liitvabariigis nii nagu ka hetkel Eesti Vabariigis börsilt lahkuva äriühingu kohustused väikeaktsionäride osas täpselt reguleerimata. Ka börsireglement ei sisaldanud selget nõuet, millest tulenevalt oleks börsilt lahkuv äriühing pidanud tegema väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise. Lünk seadusandluses likvideeriti Saksa Liitvabariigi Ülemkohtu 25.11.2002 kohtuotsusega nr II ZR 133/01. Nimetatud kohtuotsuses leiti, et adekvaatne kaitse väikeaktsionäridele börsilt lahkumise korral on tagatud, kui väikeaktsionäridele tehakse ülevõtmispakkumine. Ülevõtmispakkumise väikeaktsionäridele võib aktsiate denoteerimise korral teha äriühing ise või selle suuraktsionär ning see tuleb otsustada aktsionäride üldkoosolekul. Seega leidis ka Saksa Liitvabariigi Ülemkohus, et väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise tegemata jätmisel oleksid väikeaktsionäride huvid oluliselt kahjustatud. Ülemkohus rõhutas veel, et omandiõigus on üks isiku põhiõigustest. See põhiõigus ei kaitse ainult aktsiate omandiõigust, vaid ka aktsiate turuväärtust ja võimalust realiseerida börsil igal ajal aktsiaid. Ülemkohtu kohtuotsuses on selgelt öeldud, et aktsiate alalise denoteerimise korral on äriühingu või suuraktsionäri poolt tehtav ülevõtmispakkumine kohustuslik. Kuna hageja esitas hagiavalduses alternatiivse nõudena kohustada sihtemitenti või tema suuraktsionäri esitama tahteavaldust aktsiate ülevõtmispakkumise tegemiseks õiglase hinnaga, siis on aktsiate ülevõtmispakkumise kohustuse olemasolu kindlakstegemine käesolevas asjas esmase tähtsusega. Kui tõlgendada VPTS § 165 lg 1 selliselt, et Eesti Vabariigis ei pea äriühing börsilt lahkudes tegema väikeaktsionäridele aktsiate ülevõtmispakkumist, siis oleks see vastuolus põhiseaduse §-ga 32. On ilmselge, et kui börs jättis reglemendis reguleerimata küsimused, mis puudutavad väikeaktsionäride põhiseaduslikke õigusi, siis tuli kohtul lähtuda eelkõige põhiseadusest, mitte reglemendist. Arvestades asjaolu, et Eesti Vabariigi eraõigus baseerub suuremal osal Saksa Liitvabariigi eraõigusel ning VPTS eelnõu väljatöötamisel kasutati Saksa Liitvabariigi väärtpaberiturualaseid õigusakte ja eksperte, siis on otstarbekas rakendada ka selle riigi praktikat. Börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni 07.04.2009 protokollist nähtub, kuidas kaaluti ülevõtmispakkumise küsimust. Kuna Helsingi börsi praktika tundus sobilikum, siis võeti nende kriteeriumid lähtekohaks. Seega pole ülevõtmispakkumise kohustuse küsimuses vaadatud Eesti Vabariigi seadusandlust, vaid sobivamat praktikat. Protokollis puudub aga viide selle kohta, kas see Soome praktika on sobilikum börsi, börsiettevõtte või väikeaktsionäride osas. Väär on kohtu seisukoht, et vastutuse tuletamine seaduse lüngast ei ole ettenähtav ega sellest hoidumine jälgitav. Kui lähtuda kohtu sellisest seisukohast, tähendaks see seda, et Eesti Vabariigis ei ole börsil noteeritud väikeaktsionäride aktsiate omandiõigus seadusega kaitstud. Samas on PS §-s 32 sätestatud omandiõiguse puutumatuse printsiibi kohaselt igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Seega eeldab väikeaktsionäri omandiõiguse piiramine expressis verbis vastavat seadusandja tahet. Ei 5(12)

kehtivast VPTS-ist ega selle eelnõu 638 SE seletuskirjast nähtu, et seadusandja oleks soovinud väikeaktsionäride omandiõigust piirata. Seega kui tõlgendada VPTS § 165 lg 1 selliselt, et äriühing ei pea börsilt lahkudes tegema väikeaktsionäridele aktsiate ülevõtmispakkumist, siis oleks see vastuolus PS §-ga 32. Ülevõtmispakkumise tegemine on vajalik eelkõige selleks, et võimaldada kõikidel väikeinvestoritel võrdse ja õiglase hinnaga müüa oma osalus aktsiaseltsis, kui viimase tulevikukava väikeinvestoritele ei sobi või väikeinvestorid ei soovi aktsiaid omada mõnel muul põhjusel. Ülevõtmispakkumise kohustuse puudumine aga võimaldaks väikeaktsionäridega manipuleerides, neid ebavõrdselt koheldes saada suhteliselt odavalt kontrolli börsiemitendi üle. Suure arvu väikeinvestorite ebavõrdne kohtlemine ei mõju soodsalt kogu väärtpaberituru mainele. PS § 32 tulenev omandiõiguse kaitse ei laiene ainult aktsiatele kui sellistele, vaid ka aktsiate turuväärtusele ja võimalusele realiseerida börsil aktsiaid kiiresti ja igal ajal. Kostjad on kitsendanud ilma seadusliku aluseta hageja põhiseaduslikku õigust aktsiate turuväärtuse kaitsele ning aktsiate likviidsusele. Seega oleks kostjad pidanud börsilt lahkumise otsust vastu võttes kaaluma ka seda, kas sellise otsusega ei rikuta väikeaktsionäride omandiõigust ja huvisid. Isegi NASDAQ OMX Tallinna börsi noteerimis- ja järelevalvekomisjoni otsus jätta noteerimise lõpetamise otsuse tegemise ning noteerimise lõpetamise vahele tavapärasest pikem aeg selleks, et investorid saaksid soovi korral börsi vahendusel oma osalust vähendada, ei ole piisavaks väikeaktsionäride omandiõiguse kaitseks. Kui võtta arvesse seda, et ajavahemikus 01.01.2009-10.06.2009 kaubeldi NASDAQ OMX Tallinna börsil kokku 29 602 aktsiaga, mis teeb 269 aktsiat päevas (110 kauplemispäeva), siis sellise likviidsuse juures ei ole realistlik, et väikeaktsionäridel oleks võimalik kolme kuu jooksul oma osalust vähendada. Kuulus ju väikeaktsionäridele 2 206 669 aktsiat. Seega pidid kostjad teadma, et aktsiate ülevõtmispakkumist esitamata ei suuda väikeaktsionärid oma osalust börsi kaudu vähendada. Järelikult on kohus ekslikult leidnud, et investorite huvid tagas komisjon tavapärasest pikema tähtaja andmise kaudu, võimaldamaks aktsionäridel (sh hagejal) soovi korral oma osalused võõrandada. Samas ei ole börs isegi soovitanud ülevõtmispakkumise tegemist väikeaktsionäridele. See, et ca 1,5 aastat tagasi tehti väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumine, ei tähenda ülevõtmispakkumise nõude täitmist, sest eelmise ülevõtmispakkumise tegemisest oli möödunud liiga pikk aeg ehk mõistlik aeg. Kui aga börs rakendas väidetavalt Helsingi börsi praktikat, siis oleks tal tulnud kinni pidada ka nn mõistliku aja põhimõttest. Järelikult ei saa nõustuda kohtu seisukohaga, justkui ei pidanud börs uut ülevõtmispakkumist tegema põhjusel, et tegemist on läbi aegade keskmisest probleemsema emitendiga. Kohus jättis tähelepanuta, et uue ülevõtmispakkumise tegemine ei sõltu sellest, kas emitent on probleemne või mitte. Maakohus ei ole üldse käsitlenud hagiavalduses välja toodud PS §-s 12 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, mida börsi poolt on aktsiate ülevõtmispakkumise esitamata jätmisega rikutud. Nimetatud põhimõtte kohaselt on kõik isikud seaduse ees võrdsed. Seega ei võimalda kehtiv õigus sellist käitumist, kus sarnaste faktiliste asjaolude esinemisel mõne äriühingu puhul tuleb teha väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumine, kuid mõne puhul seda tegema ei pea. Nimelt otsustas AS Tallinna Väärtpaberibörs 15.11.2000 mitte anda luba AS-le Optiva Pank börsilt lahkumiseks ilma väikeaktsionäridele aktsiate ülevõtmispakkumist tegemata. Keeldumise motiiviks toodi asjaolu, et pärast noteerimise lõpetamist ei ole tagatud kõigi aktsionäride võrdne informeeritus kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada väärtpaberite hinda. Seega kahjustaks Optiva aktsiate noteerimise lõpetamine nimetatud asjaolusid arvesse võttes oluliselt investorite huve. Arusaamatu on, millistel motiividel leidsid kostjad, et käesolevat vaidlust silmas pidades on väikeaktsionäride huvid kaitstud ka ülevõtmispakkumist tegemata. Seega on tegemist 6(12)

meelevaldse ebavõrdse kohtlemisega, sest selliseks otsuse tegemiseks ei saanud leiduda mõistlikku põhjust. Börs võis anda loa aktsiate noteerimise lõpetamiseks isiklikel põhjustel, sest AS Luterma ei ole suutnud täita reglemendi nõudeid, mistõttu muutus ta börsile koormavaks. Oma huvide kaitseks kirjutas Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjon oma 10.06.2009 otsusesse nr 113-2009, millega lõpetati AS Luterma aktsiate noteerimine Tallinna Börsi põhinimekirjas, et AS Luterma aktsiate noteerimine Börsi Põhinimekirjas lõpetada alates 10.09.2009 eeldusel, et emitent on selleks ajaks Börsile tasunud kõik tasud, sealhulgas noteerimise lõpetamise tasu. Juhul kui nimetatud tasud on maksmata, lõpetada noteerimine kuuendal börsipäeval pärast tasude laekumist, tehes selle kohta asjakohase börsiteate. Sellest nähtub, et börsi huviks oli saada kätte omad tasud, mitte kaitsta väikeaktsionäre kahju tekitamise eest. Aktsiate denoteerimist börsilt põhjendab AS Luterma sellega, et tal ei ole võimalik täita free float nõuet (25% aktsiatest peab kuuluma avalikkusele). On ilmselge, et tegemist on otsitud põhjendusega, sest börsi esitatud lisast nr 6 nähtub, et alates 2007.a lõpust on börs esitanud AS-le Luterma päringuid free float täitmise osas. Kui äriühing ei suuda kõrvaldada puudusi 1 aasta 3 kuu jooksul ja ei teavita sellest ise või börsi kaudu väikeaktsionäre, siis ei saa sellist käitumist pidada kuidagi kooskõlas olevaks hea usu põhimõttega. Ebaõige on ka kohtu järeldus, et AS Luterma ei saa free float nõuet täita seoses müügitehingu lõppemisega Alta Capital Partners SIA-ga ning muudatustega finantsturgudel on majandustegevus muutunud ning ettevõtte äriplaani ning ümberprofileerimiskava ei ole võimalik ellu viia. Kohus jättis tähelepanuta asjaolu, et free float täitmise nõue ei sõltu finantsturgude olukorrast, majandustulemustest ega ümberprofileerimiskavast. Tegemist on suuraktsionäride struktuuri puudutava otsusega, mille tegemiseks piisab nende endi soovist. Börsilt lahkumiseks võivad äriühingul olla erinevad põhjused, kuid mis iganes põhjus see ka ei oleks, ei saa äriühing kuritarvitada oma õigusi väikeaktsionäride suhtes. Seega peab iga äriühing kaaluma börsilt lahkumisel ka seda, kas ja millised on selle mõjud väikeaktsionäridele. Alati ei saa äriühing ning selle suuraktsionärid arvestada ainult enda huvidega, vaid tuleb arvestada ka väikeaktsionäride huvide ja lojaalsuskohustuse täitmisega väikeaktsionäride suhtes. Selline nõue tuleb äriühingule endale ja selle suuraktsionäridele TsÜS §-st 32, mis sätestab, et juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Kui äriühing ei pea aktsiate denoteerimist börsil otsustama aktsionäride üldkoosolekul ning äriühing ise või selle suuraktsionär väikeaktsionäridele tegema börsilt lahkumise korral aktsiate ülevõtmispakkumist, siis ei saaks sellist käitumist kuidagi käsitleda lojaalsuskohustuse täitmisena. Samuti ei tagaks selline regulatsioon väikeaktsionäride huvide kaitset, vaid annaks sihtemitendile võimaluse kuritarvitada oma õigusi. Sisuliselt tähendaks see seda, et Eesti Vabariigis oleks äärmiselt lihtne tegeleda turumanipulatsiooniga VPTS § 18815 mõistes. Samas ei tohiks keegi saada kasu omaenese ebaausast käitumisest. Nii VPTS § 127 lg 1 kui ka NASDAQ OMX Baltic veebilehelt nähtub, et väärtpaberituru õigusliku regulatsiooni peamisteks eesmärkideks on muuhulgas tagada investorite kaitse. Selline sihtemitendi käitumine, kus otsustatakse esitada börsile avaldus väärtpaberite noteerimise lõpetamiseks ilma tema enda või tema suuraktsionäri poolt aktsiate ülevõtmispakkumist tegemata, ei ole kuidagi käsitletav investorite kaitsena. Sellest tulenevalt peab sihtemitent või tema suuraktsionär tegema väikeaktsionäridele ülevõtmispakkumise ka siis, kui otsustatakse lõpetada aktsiate noteerimine börsil.

7(12)

Investorid ostavad börsil noteeritud äriühingute aktsiaid eelkõige põhjusel, et selle kaudu tagatakse turu õiglane, usaldusväärne ja läbipaistev toimimine ning investoritele võrdne informeeritus. Väärtpaberiturgudel on usaldusväärsus ja informatsioon äriühingu kohta äärmiselt oluliseks komponendiks, sest see mõjutab väärtpaberi hinda. Börsil noteeritud äriühing peab avalikkusele esitama rohkem informatsiooni, kui seda äriseadustiku kohaselt peaks tegema börsil mitteregistreeritud äriühing. Lisaks eeldavad investorid börsilt aktsiaid ostes, et nende huvidega arvestatakse ning neid kaitstakse kahju tekitamise eest. Kui NASDAQ OMX Tallinn avaldas 11.06.2009 börsiteate sihtemitendi aktsiate noteerimise lõpetamise kohta börsi põhinimekirjas, siis on loogiline, et tegemist polnud positiivse informatsiooniga, mistõttu hakkas sellest hetkest vähenema aktsia likviidsus ja hind. Seda näitab ka asjaolu, et perioodil 11.06.2009-26.08.2009 oli kaalutud keskmine kauplemishind 0,29 eurot ehk aktsia hind langes ca 54,2%. Seega ei ole investorid sihtemitenti käsitlenud peale börsilt lahkumise teate avaldamist enam kui usaldusväärse emitendina, vaid keskpärase emitendina. Kostjad oleks pidanud arvestama sellega, et aktsiate väärtus ja võimalus neid võõrandada on väiksem siis, kui äriühingu aktsiad ei ole börsil noteeritud. Just sellisel juhul, kus väikeaktsionärid kaotavad võimaluse vahetada aktsiad ümber rahaks lihtsalt ja kiiresti, saab äriühing ise või selle suuraktsionär olla ainsaks tõsiseks aktsiate ostu huviliseks. Sellise probleemi vältimiseks peab äriühing ise või selle suuraktsionär tegema väikeaktsionäridele börsilt lahkumise korral aktsiate ülevõtmispakkumise. Aktsiate ülevõtmispakkumise esitamisega oleks tagatud väikeaktsionäride õiguste ja huvide kaitse enne aktsia hinna degradeerimist. Selline sihtemitendi ja tema suuraktsionäri käitumine, kus soovitakse lõpetada börsil aktsiate noteerimise ilma väikeaktsionäridele aktsiate ülevõtmispakkumist tegemata, on selgelt vastuolus hea usu põhimõttega, sest sellega põhjustatakse teadlikult mitmetele väikeaktsionäridele suuri materiaalseid kahjusid. TsÜS § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. Ka börsi reglemendi p 2.8.1 kohaselt on isikud, kes osalevad börsi poolt korraldatud ja reguleeritud väärtpaberiturul, kohustatud täitma väärtpaberiturgu reguleerivates õigusaktides, reglemendis ja börsi poolt kehtestatud muudes aktides sätestatut, käituma heauskselt ning järgima ausa ja õiglase kauplemise põhimõtteid ning väärtpaberituru häid tavasid. On igati mõistlik eeldada, et hageja lootis kostjate puhul kõikide nimetatud nõuete täitmist. Hageja ei ostnud sihtemitendi aktsiaid börsilt sellepärast, et konkreetse äriühingu aktsiate noteerimine börsil lõpetatakse ja teadlikult aktsia hinda vähendatakse, vaid eelkõige sellepärast, et nendega on võimalik kaubelda pikaajaliselt ning selle perioodi jooksul järgitakse väärtpaberituru häid tavasid ja hea usu põhimõtet. Selliseks ootuseks andis põhjust ka suuraktsionäri AS Rubla 24.09.2007 börsi kaudu avaldatud teade, et ta ei kavatse lõpetada AS Kalev (praegune AS Luterma) aktsiate noteerimist Tallinna börsil. Seega on avalikkusele esitatud ebaõiget informatsiooni ehk sisuliselt kuritarvitati oma õigusi. Lisaks õiguste kuritarvitamisele on suuraktsionäri käitumine olnud oma väikeaktsionäride suhtes vastuoluline, sest investoreid ei informeeritud enne aktsiate ostmist, et mingil ajal soovitakse aktsiate noteerimine börsil lõpetada. VPTS eelnõu 638 SE seletuskirjas leitakse, et väärtpaberibörs on erisugune reguleeritud turg, kuna seal võimaldatakse kaubelda üksnes teatud kvaliteediga väärtpaberitega, mille on emiteerinud konkreetsetele nõuetele vastav isik või asutus. Seega on seadusandja mõte olnud VPTS vastu võttes tagada börsil noteeritud väärtpaberite omanikele teatud õiguskindlus. Hageja eeldas aktsiaid ostes, et sihtemitendi puhul on tegemist usaldusväärse äriühinguga, kes lähtub oma tegevuses ka konkreetses valdkonnas välja kujunenud praktikast ja heast tavast. Selline sihtemitendi ja tema suuraktsionäri käitumine, kus väikeaktsionäridele ei tehta enne börsilt lahkumist aktsiate ülevõtmispakkumist, ei ole 8(12)

kindlasti kooskõlas börsil välja kujunenud hea tavaga, sest sellega võetakse väikeaktsionäridelt väärtpaberite likviidsus ja vähendatakse aktsiate väärtust. Ka Swedbank AS on 11.06.2009 avaldanud uudise, et ülevõtmispakkumise tegemine AS Luterma suuromaniku AS Rubla poolt väikeaktsionäridele oleks olnud hea tava. Seega leiab ka Swedbank AS, et nii sihtemitendi kui ka tema suuraktsionäri käitumine ei olnud kooskõlas selles valdkonnas kehtiva hea tavaga. Järelikult oleks pidanud sihtemitent või tema suuraktsionär, lisaks muudele põhjustele, tegema börsil välja kujunenud hea tava põhimõtte kohaselt oma väikeaktsionäridele aktsiate ülevõtmispakkumise. Oluline on, et AS-il Luterma on väikeaktsionäre 9,34%, kuid AS-il Optiva Pank oli väikeaktsionäre 6,66%, mistõttu on rikutud suuremal osal väikeaktsionäride huve, kui seda oleks olnud AS Optiva Pank puhul. Kahju hüvitamise nõude rahuldamise aluseks ei ole tavapärane võlaõigusliku kahju hüvitamise koosseisu täitmine, nagu seda kohus ekslikult on arvanud. Kui kostjad oleksid täitnud seaduses sätestatud aktsiate ülevõtmispakkumise esitamise kohustust, siis oleks Rahandusministri 28.05.2002 määruse nr 71 „Ülevõtmispakkumisreeglid” § 2 lg 2 kohaselt tulnud sihtemitendil või tema suuraktsionäril hagejale aktsiate ülevõtmise eest tasuda minimaalselt 18,68 krooni aktsialt. Kuna sihtemitent ja tema suuraktsionär nimetatud ülevõtmispakkumise kohustust ei täitnud, siis on nad oma käitumisega passiivses mõttes tekitanud hagejale materiaalset kahju ning tekkinud kahju tuleb hüvitada Rahandusministri 28.05.2002 määruse alusel, mitte VÕS-s sätestatud deliktiõiguse alusel, nagu kohus ekslikult leidis. Samuti ei oma mingit tähtsust asjaolul, kas hageja soetas aktsiad 2 kuud või 2 aastat tagasi ja hinnaga 2 krooni või 20 krooni. Oluline on see, et seisuga 20.02.2009, mil oleks tulnud hagejale teha ülevõtmispakkumine, kuulus talle 1550 AS Luterma aktsiat. Sama kogus AS Luterma aktsiaid kuulus hagejale ka hagi esitamise hetkel. Seisuga 26.08.2009 on sihtemitendi poolt emiteeritud aktsia hinnaks börsil 0,27 eurot ehk 4,22 krooni. Seega on ühe aktsia väärtus vähenenud 14,46 krooni võrra, mistõttu on hagejale tekitatud kahju 22 413 krooni. Ka börs, kelle kohustuseks on tagada investorite kaitse, ei takistanud hagejale kahju tekitamist, sest vastasel korral oleks ta saanud keelduda aktsiate börsil noteerimise lõpetamisest või esitada selleks konkreetsed tingimused. Kuna kostjad ei ole tahtlikult täitnud VPTS ja börsi reglemendis sätestatud kohustusi, siis on hagejal õigus nõuda kostjatelt tekitatud kahju hüvitamist. Maakohus on ebaõigesti hinnanud ka sihtemitendi otsuse tühisuse küsimust aktsiate noteerimise lõpetamise kohta börsil. Kostjate käitumine õigussuhtes on olnud vastuolus heade kommetega, sest nad pidid teadma, et aktsiate denoteerimisega tekitatakse väikeaktsionäridele kahju. Samuti on Eesti Vabariigis saanud tavaks analoogsetes asjades aktsiate ülevõtmispakkumise tegemine väikeaktsionäridele. Sisuliselt on kostjad oma õigusi kuritarvitanud. Kohus saab vajadusel omal algatusel anda hinnangu asjaolule, kas juriidilise isiku organi otsus, millega otsustati esitada börsile taotlus aktsiate noteerimise lõpetamiseks, on kooskõlas heade kommetega või mitte, kas otsus rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet ning kas selle otsuse vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Seetõttu ei ole vaja kahju hüvitamise nõude esitamisel esitada eraldi nõuet juriidilise isiku organi otsuse tühisuse tuvastamiseks. Isegi kui nõustuda kohtu arvamusega, justkui oma olemuselt oleks sihtemitendi otsus tema pädevusse kuuluv kaalutlusotsus, siis peab ka kaalutlusotsus olema kooskõlas põhiseadusega ja erinevate tsiviilõiguses rakendatavate printsiipidega. Kui käsitleda sihtemitendi otsust kaalutlusotsusena, siis on ta antud juhul oluliselt rikkunud kaalutlusõiguse teostamise põhimõtteid, kuna on läinud vastuollu väärtpaberituru õigusliku 9(12)

regulatsiooni ühe peamise eesmärgiga - tagada investorite kaitse, mitte tekitada väikeaktsionäridele kahju ja käituda hea tava ning hea usu põhimõttega kooskõlas. Lisaks kahju hüvitamise nõudele ei ole kohus õigesti hinnanud ja põhjendanud ka alternatiivnõuet ning selle rahuldamata jätmist. NASDAQ OMX Tallinn AS esitas 20.05.2010 esialgse vastuse hagile ning lisas sellele 13 dokumentaalset tõendit, sh tõendeid Soome ja Rootsi börside praktika kohta ülevõtmispakkumise osas. AS Luterma ja AS Rubla esitasid samuti 20.05.2010 vastuse hagile ning lisasid sellele 4 dokumentaalset tõendit. Istung toimus aga juba 28.05.2010. Seega ei antud hagejale arvamuse kujundamiseks sellist aega, mille jooksul oleks reaalselt võimalik esitatud seisukohti ja tõendeid kontrollida ja nende suhtes oma arvamus kujundada. Sisuliselt võeti hagejalt võimalus kontrollida kostjate seisukohtade ja dokumentaalsete tõendite õigsust ning esitada omalt poolt täiendavaid dokumentaalseid tõendeid ja seisukohti. See oleks eeldanud välisriikide börsi praktikaga laialdast tutvumist, mis on aeganõudev ettevõtmine. Seetõttu oleks kohus pidanud kohtuistungi edasi lükkama, et hageja saaks mõistliku aja jooksul kujundada oma seisukoha. Tulenevalt eelnevast tegi hageja esimese astme kohtule ka vastavasisulise taotluse kohtuistung edasi lükata, millest kohus keeldus. Hageja esitas kohtu tegevusele ka vastuväite, mille kohus samuti rahuldamata jättis, leides vaid, et kohus ei pea võimalikuks kohtuistungit edasi lükata. Kohtuistungi edasilükkamisest keeldumisega rikkus kohus selgelt hageja TsMS § 330 lg 1 tulenevaid õigusi. Kohtupoolne eelnev rikkumine on selgelt vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega. Kohtuistungi käigus ei järginud kohus TsMS § 333 lg 1 tulenevat menetlusosalise vastuväite lahendamise reeglit. Kohtuistungi protokollist nähtub, et kohus põhjendas vaheotsuse tegemata jätmist ainult sellega, et ta nõustub kostja seisukohaga. Seega ei ole määrus piisavalt põhjendatud. Samuti on kohus jätnud põhjendamata hageja esitatud vastuväite kohtuistungi edasilükkamata jätmise kohta. Kohus üksnes möönab, et hagi aluse täiendamine oli võimalik ka Eesti Vabariigi seadustest nähtuvalt. Lisaks ei esitanud hageja taotlust hagi aluse muutmiseks, vaid tugines kostja esitatud Helsingi börsi väidetevale praktikale. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 351 lg 1 tulenevat asja ammendava arutamise kohustust. Kohus on oma otsuses leidnud, et hageja ei ole esitanud tõendeid aktsiate omandiõiguse küsimuste osas (omandatud aktsiate arv, nende hind ostmise hetkel jne). Samas pole kohus põhjendanud, miks ta leiab, et väljavõttega AS Luterma 1550 aktsia omandamise kohta ei ole hageja omandit aktsiatele tõendanud. Nimetatud dokumentaalsest tõendist nähtub kogu AS Luterma aktsiatega kauplemine ajavahemikus 29.04.200925.08.2009. Kui kõik 14 tehingut kokku liita, siis nähtub, et seisuga 25.08.2009 kuulus hageja omandisse 1550 AS Luterma aktsiat. Kui kohus leidis, et 1550 aktsia omandiõigus on hagejal tõendamata, siis oleks kohus pidanud juhtima tema tähelepanu nimetatud asjaolule. Maakohus ei ole käsitlenud oma otsuses ka kõiki hagiavalduses olevaid olulisi väiteid. Nii on kohus jätnud arvesse võtmata hageja seisukoha, mille kohaselt oleks aktsiate ülevõtmispakkumise kohustuse puudumine vastuolus põhiseadusega. Lisaks ei ole kohus andnud hinnangut AS Tallinna Väärtpaberibörsi praktikale varasemast ajast, mille kohaselt ei ole antud luba börsilt lahkumiseks ilma väikeaktsionäridele aktsiate ülevõtmispakkumist tegemata. Nii olulise väite käsitlemata jätmine näitab, et kohtuotsus on motiveerimata. 10(12)

Vastus apellatsioonkaebusele Kostjad vaidlevad hageja apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata. NASDAQ OMX Tallinna AS vastuapellatsioonkaebus Kostja palub muuta maakohtu otsuse põhjendusi börsiteadetele antud hinnangu osas ja osas, milles kohus leidis, et hageja on kohtule esitanud ka alternatiivnõude tahteavalduse tegemiseks kohustamiseks. Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Maakohus on hagiavalduse lisadena 1 kuni 6 esitatud börsiteateid ebaõigesti hinnanud ning oma otsust neid puudutavas osas ebapiisavalt põhjendanud. Nimetatud tõenditest nähtub, et enamus viidatud otsustest on tehtud käesoleva juhtumiga oluliselt erinevatel asjaoludel. NASDAQ OMX Tallinn AS selgitas, et nii AS Hansapank, Tallinna Farmaatsiatehase AS, Saku Õlletehase AS kui ka AS Starman puhul oli tegemist mitte VPTS 19. peatükis sätestatud ülevõtmispakkumisele järgnenud aktsiate börsil noteerimise lõpetamisega, vaid ÄS 291. peatükis sätestatud nn squeeze-out’i lõpule viimisega, mis on kaks täiesti erinevat asja. Asjakohane pole ka paralleel AS Estiko aktsiate börsil noteerimise lõpetamisega, kuna börsiteates viidatud AS Estiko käitumine – aktsiate omandamine ka peale ülevõtmispakkumise tegemist – on tänaseks seadusega keelatud. Ainsa võrreldava näitena võiks asjaolude poolest tulla kõne alla AS Optiva Pank aktsiate börsil noteerimise lõpetamine, ent antud juhul pole ka see kohane. 2000.a novembrist pärinev otsus AS Optiva Pank aktsiate börsil noteerimise lõpetamise kohta langetati oluliselt teistsuguses õiguslikus keskkonnas kui praegune. Oluliselt teistsugused oli nii VPTS kui ka muud Tallinna Börsi tegevust reguleerivad aktid, sealhulgas nii kogu Euroopa Liidu (viis uut asjakohast direktiivi) kui ka teiste arenenud turgude väärtpaberiregulatsioon. Ka tervikuna ei olnud väärtpaberiturud 2000.a veel nii muutunud ega omavahel integreeritud, samuti polnud Tallinna Börs siis veel osaline maailma suurimas NASDAQ OMX rahvusvahelises börsikontsernis. Maakohus on kõik ülaltoodud selgitused tähelepanuta jätnud, hinnates need otsuses ilma mis tahes põhjendusi esitamata „ebaveenvaks“. Seega on maakohus sisuliselt jätnud otsuse vastavas osas põhjendamata. Samuti on kohus sellist hinnangut andes ebaõigesti hinnanud tõendeid, kuna nimetatud tõenditest nähtub, et nendes kajastatud otsuste aluseks olnud asjaolud ei olnud käesoleva juhtumiga võrreldavad. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et hageja esitas kohtule ka alternatiivnõude. Hagiavalduse p-s 3.12 esitatud arvamusavaldus ei ole piisav, et käsitleda seda haginõudena. Hageja ei esitanud aktsiate ülevõtmispakkumise tegemise kohustamise nõuet ei hagiavalduse päises ega ka resolutsioonis selgelt formuleeritud hagi nõuete osas. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb vastuapellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. AS Luterma ja AS Rubla ei vaidle vastuapellatsioonkaebusele vastu. 11(12)

Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuste rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Maakohus on piisava põhjalikkusega põhistanud oma järeldust, mille kohaselt kostjate tegevuses puudus õigusvastasus, mis välistab nii lepinguvälise kahju hüvitamise nõude kui ka alternatiivse kohustusnõude rahuldamise. Kuna kostjad vaidlesid vastu hageja näidatud aktsiate omamise tõendatusele, siis pidanuks hageja osundama, millega see tema esitatud faktiline asjaolu on tõendatud või esitama täiendavaid tõendeid. Maakohus ei saa ette ära otsustada ja hinnata tõendite tõendamisväärtust. Kaheksa päeva on reeglina piisav ajavahemik selleks, et menetlusosalisel kujundada oma seisukoht vastaspoole esitatud tõendite suhtes. Kolleegium märgib, et tõendeid on võimalik esitada ka apellatsiooniastmes, kui nende esitamata jätmisel esimese astme kohtus oli kaalukas põhjus või kohtu poolt leidis aset menetluslik eksitus. Hageja ei ole aga apellatsioonikohtule esitanud tõendeid, mis kummutaks kostjate esitatud tõendid välisriikide börsipraktika kohta. Vaheotsuse tegemata jätmine ei riku menetlusosaliste protsessuaalseid õigusi ega anna alust kohtuotsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti käsitlenud hageja hagiavalduses esitatud kohustusnõuet alternatiivnõudena. Alternatiivnõue nähtub hagiavalduse p.-st 3.12, milles hageja palub juhul, kui kohus leiab, et kehtiv õigus ei võimalda esitada käesoleva vaidluse puhul kahju hüvitamise nõuet, teha kohtul otsus, millega sihtemitenti või tema suuraktsionäri kohustatakse esitama tahteavalduse aktsiate ülevõtmispakkumise tegemiseks. Seoses apellatsioonkaebuse ja vastuapellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium apellantide apellatsiooniastmes kantud menetluskulud nende endi kanda ja teiste kostjate menetluskulud hageja kanda.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Mare Merimaa

12(12)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.