Tsiviilasja number
2-09-43011
Kohus
Harju Maakohus
Kentmanni kohtumaja
Epp Haabsaar
kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasi
GHOÜ hagi AS-i L , AS-i R ja NOT AS-i vastu kahju hüvitamiseks või aktsiate ülevõtmispakkumise tegemise kohustamiseks. Tsiviilasja hind 22 413 krooni. Hageja GHOÜ (registrikood XXX asukoht XXX),esindajad JKja AN. Kostja AS L (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja AS R (registrikood XXX, asukoht XXX) Kostjate lepinguline esindaja adv Elmer Muna Kostja NOTAS (registrikood XXX asukoht XXX), lepinguline esindaja adv Anne Haller Hagiavaldus jätta rahuldamata ning menetluskulud panna hageja kanda.
Menetusosalised ja nende esindajad
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu
möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaegade kulgemist. Asjaolud ja menetluse käik 27.08.2009. a esitas hageja GHOÜ (AS L väikeaktsionär) hagi AS L , AS R (AS L suuraktsionär) ja NOT AS (börsikorraldaja) vastu kahju hüvitamiseks või aktsiate ülevõtmispakkumise tegemise kohustamiseks. Hagiavalduse kohaselt esitas kostja AS L taotluse aktsiate börsi põhinimekirjas noteerimise lõpetamiseks. 10.06.2009. a rahuldas NOT AS avalduse. Hagejale kui väikeaktsionärile aktsiate ülevõtmispakkumist seoses noteerimise lõpetamisega ei tehtud. Hageja möönab, et VTPS § 166 kohustuslikku ülevõtmispakkumist noteerimise lõpetamise korral ette ei näe, kuid tegemist on seaduse lüngaga. Seega tuleks lähtuda põhiseaduse § 32 sätestatud omandiõiguse puutumatuse printsiibist ning arvestada head tava ning Saksa Liitvabariigi kohtupraktikat, kus leiti, et ülevõtmispakkumine tuleb väikeaktsionärile taolistel puhkudel teha. Ülevõtmispakkumise võib teha äriühing ise või selle suuraktsionär ning see tulnuks otsustada aktsionäride üldkoosolekul. Järelikult, kui AS L ja AS R (AS L suuraktsionär) oleksid täitnud aktsiate ülevõtmispakkumise esitamise kohustuse, tulnuks hagejale tasuda minimaalselt 18.68 krooni aktsialt. Seisuga 26.08.2009. a oli AS L aktsia hind börsil 4,22 krooni, kusjuures ühe aktsia väärtus on vähenenud 14.46 krooni võrra ning hagejale on väidetavalt tekitatud 22 413 kroonine kahju. NOT AS-i kohustuseks on investorite (sh väikeaktsionäride) kaitset tagada. Seega pidanuks NOT AS keelduma kostja noteerimise lõpetamisest või esitama selleks konkreetsed tingimused, mis oleksid hageja huve kaitsnud. Lähtuvalt eeltoodust palus hageja välja mõista kostjatelt solidaarkohustusena 22 413 kroonine kahjuhüvitis. Alternatiivnõudena
palus hageja kohustada AS-i L ja AS-i R esitama tahtevaldus aktsiate ülevõtmispakkumise tegemiseks õiglase hinnaga. Kostjad vaidlesid hagiavaldusele vastu. Kostja NOT AS hinnangul ei kohusta Eesti Vabariigi seadused tegema kohustuslikku ülevõtmispakkumist juhul, kui aktsiate noteerimine börsil lõpetatakse. Hageja poolt viidatav Saksa Liitvabariigi kohtupraktika ei puutu asjasse. Kui antud juhul üldse teiste riikide praktikast rääkida, on asjakohane olukorda võrrelda Helsingi ja Stockholmi börside või kostjaga samasse kontserni kuuluvate börsidega. Otsus, millega aktsiate noteerimine lõpetati, hageja õigusi kostja arvates ei riku. Väärtpaberite börsil noteerimiseks ja nendega seal kauplemiseks sõlmivad väärtpaberite emitent ja börsikorraldaja tsiviilõigusliku lepingu. Emitendi taotlusel noteerimise lõpetamine on reguleeritud emitendi ja börsikorraldaja vahelise lepingu tüüptingimusi sisaldava Börsi Reglemendi punktiga 13. Juhul, kui nimetatud punktis sätestatud tingimused noteerimise lõpetamiseks on täidetud, puudub kostjal börsikorraldajana õigus ja võimalus leping lõpetamata jätta. Aktsiate börsil noteerimise lõpetamine toimus kostja hinnangul õiguspäraselt ning õigusvastane tegu VÕS § 127 tähenduses puudub. Aktsiate väärtus ei sõltu sellest, kas nendega börsil kaubeldakse, vaid sellest, milline on AS L kui äriühingu majanduslik seis ja käekäik ning turuolukord. Ka faktiliselt ei ole hagejale kahju tekitatud. Hageja pidanuks noteerimise lõpetamise võimalusest teadlikuks saama juba 25.02.2009. a börsiteate kaudu, mis aktsiate hinda oluliselt ei mõjutanud. Seega oli hagejal võimalik müüa talle kuulunud AS-i L aktsiad börsil ka oluliselt kõrgema hinnaga, kui 26.08.2009.a kehtinud hind. Selle asemel, et aktsiaid võõrandada on hageja neid juurde ostnud ning oma väidetavat kahju ise suurendanud. Lisaks eeltoodule oli hagejal võimalik realiseerida aktsiaid börsiväliselt. Põhjuslik seos, millele hageja viitab, samuti solidaarvastutuse alus, kostja hinnangul puuduvad. AS L ja AS R (AS L suuraktsionär) lisasid, et hagi alus on täienisti tõendamata. Tõendamata on see, et hagejale kuulus 26.08.2009. a seisuga 1550 aktsiat. Tõendamata on, millal ja mis hinnaga hageja aktsiad ostis ning millal ja mis hinnaga ta need müüs. Tõendamata on, et hageja kahju kannatas. Aktsiate väärtust mõjutavad paljud tegurid: äriühingu majanduslik seis, äriühingu aktsiate nõudmise ja pakkumise vahekord ning makromajanduslik olukord. Noteerimise lõpetamine oli kostjate arvates seaduslik, ülevõtmispakkumise tegemise nõue ei tulene seadusest, muudest õigusaktidest ega ka asjakohasest kohtupraktikast.
Hageja väide, nagu oleksid kostjad oma õigusi kuritarvitanud, ei vasta tõele. Umbmääraselt sõnastatud alternatiivnõue (nõue, kus palutakse kohtul teha otsus, millega sihtemitenti või tema suuraktsionäri kohustatakse esitama tahteavaldust aktsiate ülevõtmispakkumise tegemiseks õiglase hinnaga) ei ole TsMS § 363 lg 1 p 1 tähenduses selgelt esitatud. Nõudest ei selgu, keda täpselt (sihtemitent või põhiaktsionär) ja millisel seaduslikul alusel peaks kohus kohustama ülevõtmispakkumist tegema. Viidatud nõude osas ei ole hageja riigilõivu suurust näidanud, seda tasunud ning nõuet ei saa lugeda esitatuks. Lähtuvalt eeltoodust palusid kostjad jätta hagi rahuldamata ning menetluskulus panna hageja kanda. Kohtu seisukohad VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohaselt on kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumine õigusvastane. Tsiviilkolleegium on selgitanud, et kahju õigusvastasest põhjustamisest tuleneva deliktilise vastutuse kohaldamiseks peab hageja tõendama kostja teo, kahju ning põhjusliku seose kostja teo ja kahju vahel ning teo õigusvastasuse ning et kui hageja on tõendanud kahju õigusvastase põhjustamise kostja poolt, siis vabaneb kostja vastutusest, kui ta tõendab süü puudumise (tsiviilasi nr 3-2-1-30-07). Deliktiõiguse aluseks on üldpõhimõte, mille kohaselt peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik enda poolt tekitatud kahju hüvitama. Samas on selge, et mitte igasugune tegu või tegevusetus, mis toob vastava kausaalse tagajärjena kaasa teisel isikul kahju tekkimise, ei pruugi olla õigusvastane ega tuua kaasa seeläbi tekitatud kahju hüvitamise kohustuse. Vastutuse tuletamine seaduse lüngast on ebapiisav, sest selline vastutus ei ole ettenähtav ega sellest hoidumine järgitav. Tsiviilkolleegium on seisukohal, et teiste riikide analoogilisi seadusi ja praktikat võib vähemalt eraõigusnormide puhul arvestada võrdlusmaterjalina Eesti seaduse mõtte ja eesmärgi väljaselgitamisel ka
juhul, kui tegemist ei ole rahvusvahelise eraõiguse suhtega. See kehtib esmajoones olukorras, kui meil sätte rakenduspraktika puudub, kuid mujal on see sarnase sätte puhul välja kujunenud. See puudutab eelkõige riike, kellega meil on üldjoontes sarnane õigussüsteem ja seaduste rakendamise praktika, eeskätt Euroopa Liidu teisi liikmesriike ja esmajoones Mandri-Euroopa õigusperekonda kuuluvaid riike. Eeskätt on see vajalik Euroopa Liidu õiguse ja selle alusel kehtestatud siseriiklike õigusnormide tõlgendamisel ja rakendamisel (tsiviilasi nr 3-2-1-145-04, otsuse p 39). Kohus juhib hageja tähelepanu asjaolule, et ka Saksa Liitvabariigi Ülemkohtu 25.11.2002. a kohtuotsusega nr II ZR 133/01 ei ole äriühingult või suuraktsionärilt kahju välja mõistetud. Saksa Liitvabariigi Ülemkohus on üksnes leidnud, et aktsiate alalise denoteerimise korral on äriühingu või suuraktsionäri poolt tehtav ülevõtmispakkumine kohustuslik (toim lk 35). Seega võrreldav kohtupraktika, kus aktsiaseltsilt või suuraktsionärilt oleks seaduse lünga tingimustes kahjuhüvitis välja mõistetud, puudub.
Järgnevalt analüüsib kohus noteerimise lõpetamise korda. Kohustuslik ülevõtmispakkumine rakendub VTPS § 164 lg 1 kohaselt üksnes ülevõtmispakkumisele. Säte, mis kohustaks aktsiaseltsi või suuraktsionäri aktsiate noteerimise lõpetamisel väikeaktsionärile ülevõtmispakkumist tegema, väärtpaberituru seadus puudub. Väikeaktsionäri kui investori kaitse on korraldatud VTPS § 126 lg-s 4 sätestatud toimemehhanismi kaudu. Viidatud sätte kohaselt, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, teostab turu ja sellel turul tehtavate tehingute ja muude toimingute üle järelevalvet inspektsioon, kui korraldaja asukoht on registrisse kantud Eestis. Investori õiguste kaitse täpsustub vastava reglemendi kaudu, mille ülesandeks on VTPS § 127 lg 1 alusel tagada turul osalejate ja emitentide kohustuste täitmine, arvestades avalikke ja majanduslikke huve ning investorite kaitset. Sätte lg 2 p 5 kohaselt sätestatakse reglemendis turule lubamise ja osaleja turult eemaldamise ning otse- ja kaugliikmena tegutsemise alused, tingimused ja kord. Väärtpaberite noteerimisnõuete (reglemendi) p 13.1.1 kohaselt on noteerimisorganil õigus lõpetada emitendi väärtpaberite noteerimine Börsil Emitendi kirjaliku taotluse alusel. Väärtpaberite noteerimisnõuete (reglemendi) p 13.1.2 järgi, on noteerimisorganil õigus keelduda taotluse rahuldamisest, kui komisjon leiab, et noteerimise lõpetamine kahjustaks oluliselt investorite huve või annaks osale väärtpaberite omanikele ebaõiglase eelise teiste omanike ees või nende arvel või võimaldaks osale väärtpaberite omanikele ebaõiglast tulu või muud kasu teiste omanike ees
või arvel. Seega toimib väikeaktsionäri kui investori õiguste kaitse noteerimisorgani õiguse kaudu jätta taotlus noteerimise lõpetamiseks rahuldamata. Samuti on börsikorraldajal võimalik ülevõtmispakkumist soovitada. Eeldatav on, et motiveeritud soovitusi faktiliselt järgitakse. Lähtuvalt kohtule esitatud börsiteadetest (toim lk 15 kuni 20) on noteerimisorgan ülevõtmispakkumise olemasolu või puudumist aktsiate noteerimise lõpetamisel korduvalt arvestanud. Kostja NOT AS-i vastuväide, mille kohaselt börsiteated ei ole võrdlusmaterjalina arvestatav, on ebaveenev. Ülevõtmispakkumise olemasolu on arvestatud ka Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni otsuses, millega AS L taotlus rahuldati ning noteerimine lõpetati (toim lk 173 kuni 174). Otsuses on viidatud, et 05.11.2007. a viis AS L läbi ülevõtmispakkumise, kus ülevõtmispakkumise hind ületas 1,5 korda eelneva hinnataseme. Uut ülevõtmispakkumist ei pidanud komisjon vajalikuks, märkides, et tegemist on läbi aegade keskmisest probleemsema emitendiga. Komisjon tagas antud juhul investorite huvid tavapäraselt pikema tähtaja andmise kaudu, võimaldamaks aktsionäridel (sh hagejal) soovi korral oma osalused võõranda. Oma olemuselt on börsikorraldaja otsus tema pädevusse kuuluv kaalutlusotsus, mitte õigusvastane tegu. Eeltoodut juba analüüsituga kogumis hinnates ning tõendamise koormust arvestades, asub kohus seisukohale, et teo õigusvastasus kui lepinguvälise kahju hüvitamise põhieeldus tõendamist ei leidnud. Kohustuslikku ülevõtmispakkumist seadus ette ei näe. Seaduse lünk puudub. Investori (sh väikeaktsionäri) huvide kaitse on lahendatud noteerimisorgani järelevalve kaudu, olles VTPS-i neljandas jaos selgelt välja toodud. Väikeaktsionäril kui huvitatud isikul on õigus TsÜS § 38 lg 1 alusel otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda või TsÜS § 38 lg 2 alusel tugineda viidatud otsuse tühisusele, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Võimalik õiguskaitsevahend on seega noteerimisorgani otsuse vaidlustamine või tühisuse tuvastamine, mitte tema vastu suunatud kahju hüvitamise nõue. Kostjad AS R ja AS L on noteerimise lõpetamisel seadust ning börsikorraldaja otsust järginud, õigusvastane tegu pole ka nende puhul tuvastatav. Järgnevalt analüüsib kohus kahju väidetavat põhjustamist, põhjuslikku seost ning hageja poolt esitatud alternatiivnõuet. Börsiteade, kus teatati AS L taotlusest noteerimine lõpetada, avaldati 25.02.2009. a (toim lk 21). Seega on loogiline, et aktsiate hinna
võrdlusperiood on vahemik 25.02.2009. a kuni 11.09.2009. a, mitte 26.08.2009. a kuni 11.09.2009. a, millele hageja on osundanud. Nähtuvalt börsi kodulehekülje väljavõttest ning Kauplemissüsteem Saxess andmestikust (toim lk 149 kuni 169) järeldub, et faktiliselt oli hagejal võimalik talle kuulunud aktsiad börsil müüa ka oluliselt kõrgema hinnaga, kui seda oli 26.08.2009. a hind. Lisaks eeltoodule järeldub kostjate AS R ja AS L poolt esitatud ning Börsi kodulehekülje alusel koostatud tabelist (toim lk 234), et aktsia hind on pärast 26.08.2009. a otsust ka tõusnud. Kohus nõustub kostjate tähelepanekuga, et hageja ei ole tõendanud, millal ja mis hinnaga ta AS L aktsiaid ostis ning millal ja mis hinnaga ta neid müüs. Märkimisväärne on, et hageja on ka pärast noteerimise lõpetamise teadet AS L aktsiaid soetanud (toim lk 170 kuni 171). Seega on hageja oma väidetavat kahju ise märkimisväärselt suurendanud. Samuti ei ole hageja tõendanud, et talle 26.08.2009. a seisuga 1550 aktsiat kuulus. Kuna õigusvastast tegu VÕS 1043 tähenduses aset ei leidnud ning hagejale kahju ei põhjustatud, ei ole kohtul alust kahjuhüvitise suurust tuvastada. Analoogilisele seisukohale on ka asunud tsiviilkolleegium (tsiviilasi nr 3-2-1-2-08). Hagiavalduses palub hageja (toim 11, hagiavalduse p 3.12) juhul, kui kehtiv õigus ei võimalda esitada kahju hüvitamise nõuet, teha otsus, kus sihtemitenti või tema suuraktsionäri kohustatakse esitama tahteavaldust aktsiate ülevõtmispakkumise tegemiseks õiglase hinnaga. TsÜS § 68 lg 5 kohaselt, kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kohtu hinnangul ei takista alternatiivnõude väidetav ebaselgus selle läbivaatamist. Ka ei ole hageja kohustatud alternatiivnõudelt eraldi riigilõivu tasuma, sest alternatiivnõude hind kattub kahju hüvitamise nõude hagihinnaga. Samuti on nähtav, et hageja tugineb mõlema nõude osas samale hagi alusele. Tõika, et kohustusliku ülevõtmispakkumise tegemisest Eesti Vabariigi seadused ette ei näe, on kohus juba analüüsinud. Samuti on kohus tõdenud, et seaduse lünk puudub. Noteerimise lõpetamisega hagejale kahju ei põhjustatud. Täiendavalt analüüsib kohus hea usu põhimõtte järgimist. TsÜS § 32 kohaselt peavad juriidilise isiku aktsionärid, samuti juriidilise isiku juhtorganid omavahelistes suhetes järgima ja arvestama hea usu põhimõtet.
Järelduvalt taotlusest, mille AS L noteerimise lõpetamiseks esitas, ei ole hea usu põhimõtte rikkumine tuvastatav. Noteerimise lõpetamist põhjendab AS L sellega, et tal ei ole võimalik täita free float ́i nõuet. Seoses müügitehingu lõppemisega ACPSIA ́ga ning muudatusega finantsturgudel on majandustegevus muutunud ning ettevõtte äriplaani ning ümberprofileerimiskava ei ole võimalik ellu viia. Põhjendus on veenev, sest ka börsikorraldaja andmetel ei suutnud AS L noteerimisnõudeid täita (toim lk 172 kuni 176). Järelduvalt Tallinna Börsi Noteerimis- ja Järelevalvekomisjoni protokollist (toim lk 179 kuni 180) oli AS L aktsiate kauplemisaktiivsus hinnanguliselt olematu. Noteerimise lõpetamine oli objektiivsetest asjaoludest tingitud. Seega jõudis kohus kokkuvõtva järelduseni, et ka alternatiivnõude rahuldamine ei ole võimalik ning hagi jääb rahuldamata. Täiendavalt kohus märgib, et ebausaldusväärseid tõendeid menetluses ei esinenud, oma olemuselt oli vaidlus õiguslik. Tõendeid, mida eraldi kohtuotsuses ei analüüsitud, seonduvad asjaoludega, mille tõendamise eeldus on menetluse käigus minetunud. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega hageja. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Kohtunik Epp Haabsaar
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.