Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Hagi põhjenduste kohaselt kandis hageja Pärnu Vanglas vanglakaristust ja oli sellel ajal kohustatud andma oma isiklikud asjad vangla lattu hoiule. Pärast karistuse kandmist selgus hagejale tagastatavate asjade ülevaatusel, et osa hoiule antud asju on kadunud. Hageja ütluste kohaselt oli tal puudu spordirull väärtusega 1500 krooni, raadio Barclay väärtusega 1500 krooni, transistorraadio Clatronic väärtusega 500 krooni, aga samuti spordikoti Daniel Ray sangad, mistõttu muutus kogu kott väärtusetuks ja mille väärtuseks hageja hindab 600 krooni. Peale selle olid puudu veel kaheksa patareid koguväärtusega 200 krooni ja deodorant Nivea väärtusega 40 krooni. Seega soovis hageja puuduolevate esemete hüvitamist kokku 4340 krooni suuruses summas. Kostja vastus Kostja Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hageja asjadest on tõesti vanglas kaduma läinud tema spordirull, raadio Barclay ja transistorraadio Clatronic ja selle eest on karistatud vanemvalvur A. M. distsiplinaarkorras noomitusega. Kostja ei ole nõus hageja määratud hindadega oma kaduma läinud asjadele. Spordikoti Daniel Ray sangade kadumist ja spordikoti kasutuskõlbmatust ei ole tõendatud ning Nivea deodoranti ning kaheksat patareid ei ole hagejalt vangla lattu hoiule võetud, sest neid ei ole märgitud hoiulevõetud asjade nimekirjas. Vastuses märgitakse, et tegemist on avalik-õigusliku vaidlusega, mida peab lahendama halduskohus riigivastutuse seaduse alusel. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 3 500 krooni. Hageja spordirull, raadio Barclay ja transistorraadio Clatronic läksid kaduma vanglatöötaja süül, seega vastutab kostja nende esemete kaotsimineku eest ning on kohustatud hagejale kahju hüvitama. Deodorandi Nivea ja 8 patarei kaotsiminek kostja süül ei ole tõendatud. Pärnu Vangla on pika nimekirja alusel võtnud hagejalt hoiule palju asju, kuid nimekirjas Nivea deodoranti ja patareisid ei ole. Ei ole alust arvata, et nende esemete olemasolu korral oleksid nad hoiulevõetavate asjade nimekirjast välja jäetud. Mingeid tõendeid nende asjade olemasolu kohta hageja esitanud ei ole ning nende väljamõistmiseks kostjalt puudub igasugune alus. Samuti puudub alus spordikoti Daniel Ray hüvitamiseks. Selline tumesinine spordikott on küll 26. mail 2004 hagejalt Pärnu Vanglasse hoiule võetud, kuid see on talle 28. mail 2004 ka tagastatud. Mingeid tõendeid selle kohta, et spordikotil oleksid selle hoiulevõtmisel sangad olnud ja tagastamisel sangad puudusid, kohtule esitatud ei ole. Spordikoti rikkumist ei ole tuvastanud ka vanglas läbiviidud juurdlus. Seega ei ole spordikoti Daniel Ray väärtusetuks muutumine või väärtuse vähenemine tõendatud ning selle väärtus hagejale hüvitamisele ei kuulu. Apellatsioonkaebus Eesti Vabariik (Justiitsministeeriumi kaudu) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ning saata tsiviilasi tagasi esimese astme 2(4)

kohtule pädevuse määramiseks selliselt, et Justiitsministeeriumil oleks võimalus kasutada oma protsessiõigusi. Samuti palus kostja jätta hageja kohtukulud tema enda kanda. Kohus välistas täielikult Justiitsministeeriumi menetlusosalise õiguste kasutamise, jättes kohaldamata TsMS § 199. Ministeerium sai asja menetlusest teada 21. oktoobril 2009, s.o ajal, mil kohus edastas juba tehtud kohtuotsuse. Ehkki hageja vaidlustas 2006.a Pärnu Vangla toimingud, on Pärnu Vangla lõpetanud õiguslikult eksisteerimise 15. jaanuaril 2007. Pärnu Vangla õigusjärglaseks on Justiitsministeerium, sh kõikides Pärnu Vanglaga seonduvates kohtuasjades. Järelikult pidi alates 15. jaanuarist 2007 olema asjas kostjaks Justiitsministeerium. Otsuses on muuhulgas viidatud, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega, kuid ministeerium ei ole vastavat seisukohta esitanud. Kohus kohaldas avalik-õiguslikule suhtele vääralt eraõiguslikku regulatsiooni. Tsiviilkohtul puudus pädevus vaidlusalust asja lahendada. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine. HKMS § 4 lg 2 täpsustab, et toiminguks, mille peale võib halduskohtusse kaevata või protestida, on avalik-õiguslikke haldusülesandeid täitva asutuse, ametniku või muu isiku tegevus või tegevusetus või viivitus avalik-õiguslikus suhtes. Hageja vaidlustas vanglaametnike toiminguid, mille tulemusena olevat temale tekitatud kahju, järelikult on kohaldatav riigivastutuse seadus, mille § 17 lg 1 kohaselt esitatakse taotlus kahju hüvitamiseks kahju tekitanud haldusorganile või kaebus halduskohtule. Maakohus aga kohaldas vääralt võlaõigusseaduse sätteid. Vanglas viibivate isikute ja riigi vahel ei ole võlaõiguslikku suhet, tegemist on avalik-õigusliku suhtega. Maakohus rikkus TsMS § 631 lg 1, jättes kohaldamata riigivastutuse seaduse asjakohased sätted ning kohaldas vääralt eraõiguslikku regulatsiooni. Hageja ei ole apellatsioonkaebusele vastanud. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub küllaldane alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Ebaõige on kaebuse väide, et maakohus ei ole kostjat Eesti Vabariiki menetlusse kostjana kaasanud, ei ole talle andnud võimalust oma protsessiõigusi kasutada, ja lahendas asja kirjalikus menetluses ilma kostja sellekohase nõusolekuta. Hagi on esitatud Eesti Vabariigi vastu Justiitsministeeriumi kaudu. Maakohus on nõudnud hagile vastust Justiitsministeeriumilt ja toimiku materjalides on kostja esindaja Marko Tammanni vastus hagiavaldusele, samuti Justiitsministri 19.04.2006 volikiri Marko Tammannile esindamaks riiki tsiviilkostjana antud hagis. Märgitud esindaja vastuses teatatakse, et kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Mis puutub nõude kuulumisest tsiviilkohtumenetluse korras asja lahendava kohtu pädevusse, siis maakohus onleidnud, et tegemist on hoiulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõudega. RVS § 1 lg.3 p. 4 kohaselt ei kohaldata riigivastutuse seadust, 3(4)

kui kahju tekitati avaliku võimu kanda poolt “muul viisil eraõiguslikus vormis tegutsedes“. Kostja vastusest nähtub, et kostja võtab omaks, et hagejalt hoiulevõetud asjadest jäid Pärnu Vanglas kadunuks spordirull, raadio Barclay ja transistorraadio Clatronic, milliste kaotsimineku hüvituse maakohus hagejale välja mõistis. Kolleegium leiab, et ka riigivastutuse seaduse kohaselt tuleks hagejale hüvitada vangla poolt hoiule võetud ja kaduma läinud asjade väärtus, ning kuna hagi esitati juba 2006.a. alguses, ei pea kolleegium võimalikuks maakohtu otsuse tühistamist ainuüksi sellel põhjendusel, et asi tulnuks läbi vaadata halduskohtus. TsMS § 145 kohaselt on riik kui menetlusosaline vabastatud riigilõivu tasumisest. Seetõttu ja juhindudes RLS §-st 15 lg.1 p.3 tuleb kostja tasutud riigilõiv apellatsioonkaebuselt (tasutud 06.11.2009 maksekorraldusega Tallinna Ringkonnakohtu kontole nr. 2900072686) tagastada.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Ande Tänav

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.