2-10-51185
hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
15.november 2010 Võru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-51185
Hagi ese
Tartu Ülikooli hagi M. V. vastu 19 702, 23 krooni ja lisanduva viivise nõudes. 16 495, 50 krooni hageja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18 Tartu, esindaja Külliki Tammik, Julianuse Õigusbüroo OÜ, asukoht A. Weizenbergi 20 Tallinn; kostja M. V. , isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx.
Tsiviilasja hind Pooled ja nende esindajad
rahuldada Tartu Ülikooli hagi M. V. vastu. Välja mõista M. V. lt Tartu Ülikooli kasuks 19 702 (üheksateist tuhat seitsesada kaks) krooni ja 23 senti. Välja mõista M. V. lt Tartu Ülikooli kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 16 495, 50 kroonilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni. Tunnistada kohtuotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Tartu Ülikooli menetluskulud jätta M. V. kanda. Välja mõista M. V. lt Tartu Ülikooli kasuks menetluskulu 7 000 (seitse tuhat) krooni. Käesoleva otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tuleb M. V. l tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 25-28), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja võtab kirjalikus vastuses kohtule hageja nõude õigeks. Vastavalt TsMS § 444 lg 1 võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. TsMS § 440 lg 1, 3 kohaselt, kui kostja võtab kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 231 lg 2 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses. Kohus leiab, et hagi kuulub TsMS §-de 231 lg 2; 440 lg 1, 3 alusel seoses kostja õigeksvõtuga rahuldamisele, arvestades kohtu poolt esitatud õiguslikke põhjendusi. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 31.juulil 2008 õppeteenuse osutamise lepingu, mille alusel Tartu Ülikool osutas kostjale õppeteenust ning kostja kohustus õppeteenuste eest tasuma õppeteenustasu. Kostja võlgneb õppteenustasu summas 16 495, 50 krooni. Vastavalt õppeteenuse osutamise lepingu p 3.4 on kostja kohustatud igakordsel makse tähtajaks tasumisega viivitamisel tasuma viivist 0,06% viivitatud summast päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. Hageja arvestab viiviseid alates arve tasumise tähtajast 15.novembrist 2009 kuni hagiavalduse esitamiseni summas 3 206, 73 krooni. Neil asjaoludel nõuab Tartu Ülikool hagis M. V. vastu välja mõista 19 702, 23 krooni, millest põhivõlgnevus on 16 495, 50 krooni ja viivised 3 206, 73 krooni ning viivised alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0,06% päevas põhinõudelt. Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 82 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1, millede kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustusega täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Neil asjaoludel kohus leiab, et hageja nõue võlgnevuse väljamõistmiseks on hagiavalduses toodud asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning seoses kostja õigeksvõtuga kuulub hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 19 702, 23 krooni ning arvestades TsMS § 367 sätestatut lepingujärgne viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 16 495, 50 kroonilt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni põhinõude täitmiseni.
2 (4)
TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Neil asjaoludel kohus tunnistab TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitavate menetluskulude rahalise suuruse, kusjuures TsMS § 176 lg 4 kohaselt ei kohaldata TsMS § 176 lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks TsMS § 1741 sätestatud korras. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ( tl 16), mille kohaselt taotleb hageja kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4 000 krooni ja esindajale makstud tasu õigusabi eest 3 000 krooni. Hageja taotleb mõista kostjalt välja hageja kasuks viivised menetluskuludelt kuni täitmiseni seadusjärgse viivisemääraga 0,026% päevas põhinõudelt. TsMS §-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Hageja poolt kantud menetluskulu on hagiavalduse esitamisel vastavalt TsMS § -dele 133 lg 1, 2; RLS § 56 lg 1 hagihinnalt tasutud riigilõiv 4 000 krooni. Vastavalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1, 4 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Vabariigi Valitsus kehtestab lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad. Vabariigi Valitsuse 4.septembri 2008 määrusega nr 137 Lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade kohaselt on tsiviilasja hinnalt 10 000 krooni kuni 50 000 krooni maksimaalselt sissenõutav kulu 25 000 krooni. Eeltoodust lähtudes ning arvestades käesolevat tsiviilasja hinda, keerukust ja mahtu, kostja ei ole hageja esindaja menetluskuludele vastuväiteid esitanud, loeb kohus TsMS § 175 alusel 4 000 krooni hageja esindaja põhjendatuks ja vajalikuks kuluks. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Neil asjaoludel kohus leiab, et kuna kohtuotsusega jäeti hageja menetluskulu kostja kanda ning arvestades TsMS § 174 1 lg 3 sätestatut võib kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks määrata ka kostja hüvitatavad menetluskulud, tuleb kostjalt M. V. lt välja mõista Tartu Ülikooli kasuks menetluskuluna riigilõiv 4 000 krooni ja hageja esindaja kulu summas 3 000 krooni, kokku seega menetluskulu 7 000 krooni. Kostjal tuleb alates otsuse
3 (4)
jõustumisest kuni täitmiseni tasuda menetluskulult viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses, so Euroopa Keskpanga intressimäär + 7% aastas..
Kohtunik:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.