Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ XPD esitas 24.09.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusala rahvusvaheliste kaubavedude korraldamine. Võlgniku kõrvaltegevusalaks oli investeerimine kinnis- ja vallasvarasse. Ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduskeskkonna üldine jahenemine. Harju Maakohtu 30.09.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ XPD ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Urmas Ustavi. Ajutise pankrotihalduri aruanne Urmas U esitas 15.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul käesoleva aruande esitamise seisuga reaalselt vara 120,60 krooni. Kohustusi on võlgnikul esialgsete hinnangute kohaselt arvestuslikult kogusummas vähemalt 7 849 374 krooni suuruses summas. Võlgniku omakapital on negatiivne ja eeltoodust nähtuvalt ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara märkimisväärselt. Ajutine haldur on seisukohal, et OÜ XPD on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub reaalne aktiivne rahavoogu tootev majandustegevus ja reaalne vara, mille realiseerimise kaudu kohustusi täita. Ajutise halduri hinnangul võib võlgniku kohustuste (osaliseks) täitmiseks tekkida võimalusi üksnes läbi kohtuvaidluste võimalike tehingute tagasivõitmise nõuete ja juhtorgani liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise. Asjakohaste tehingute tehiolude süvaanalüüs ja kohtumenetluse perspektiivide hindamine vajab aga täiendavat aega. Samas ei ole võlgnikul vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et peamiseks maksejõuetuse põhjuseks tuleb pidada rahvusvaheliste vedude turu järsku olulist kokkukuivamist, veohindade alanemist ja tellimuste vähenemist. Osalt tuleb maksejõuetuse põhjusena näha ka võlgniku poolt kinnisvarabuumi ajal tehtud optimistlikke investeeringuid kinnisvara arendamisega tegelevasse äriühingusse. Samas ei ole ajutine halduri üheselt veendunud, et võlgniku panus kinnisvaraarendusse tollast kinnisvarasektori seisu arvestades põhjendamatult optimistlik oli. Ajutine haldur ei ole esialgse analüüsiga tuvastanud, et investeeringud kinnisvaraarendusse tekitasid võlgnikul täitmata kohustusi põhitegevusega seoses. Seega ei ole ajutine pankrotihaldur tuvastanud üheselt raske juhtimisvea olemasolu ega selle seost maksejõuetusega. Samuti ei ole ajutine pankrotihaldur olemasoleva detailsusega info põhjal tuvastanud kuriteo tunnustega tegude toimepanemist. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ XPD pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ XPD pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 22 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et on valmis hüvitama ajutise halduri tasu. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Urmas U arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ XPD pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l XPD on kohustusi vähemalt 7 849 374 krooni ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste ning kahju hüvitamise nõuete perspektiivi hindamiseks vajaks ajutine haldur täiendavalt aega. Kohus nõustub ajutise halduri seisukohaga, et võlgniku kohustuste (osaliseks) täitmiseks võib tekkida võimalusi üksnes läbi kohtuvaidluste võimalike tehingute tagasivõitmise nõuete ja juhtorgani liikmete vastu kahju hüvitamise nõuete esitamise. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ XPD pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 20.10.2010 määrusega tegi kohus OÜ XPD pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ XPD pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 70 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ XPD pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ-l XPD ei ole vara kohustuste täitmiseks ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ XPD pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ XPD pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele S E .

PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 15 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 22 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige S E on nõus hüvitama ajutise halduri tasu, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Urmas U kasuks välja mõista ajutise halduri tasu 22 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.