Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Tallinna linn esitas 01.10.2010 avalduse AP pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on Tallinna notar Mare M poolt 25.08.2010 koostatud ja välja antud pärimistunnistuse kohaselt XXX surnud AP pärijaks Tallinna linn. Pärandvara inventuuri käigus on selgunud, et pärandvara on kokku 0,55 krooni ning kohustusi 3 971,91 krooni. Harju Maakohtu 06.10.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas AP pärandvara ajutiseks pankrotihalduriks Ingrid P .

Ajutise pankrotihalduri aruanne Ingrid P esitas 18.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on AP pärandvara suuruseks 0,55 krooni. Kokku on ajutine haldur tuvastanud AP pärandvara kohustusi 3 971,36 krooni ulatuses. Seadusjärgsed pärijad on pärandist loobunud. Puudub vara pärandaja kohustuste rahuldamiseks ja pärija, Tallinna linn ei ole nõus oma vara arvel pärandaja vastu suunatud nõudeid rahuldama. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad. Kuna AP pärandvara väärtus ei kata pankrotimenetluse kulusid, siis on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et AP pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi avaldaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada AP pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 6 500 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, kokku 8 645 krooni. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, avaldaja antud seletusi, ajutise halduri Ingrid P arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et AP pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 9 lg 2 kohaselt võlgniku surma korral võib pankrotiavalduse tema vara suhtes esitada ka võlgniku pärija, testamenditäitja või pärandi hooldaja. Sel juhul kohaldatakse pankrotiavaldusele vastavalt võlgniku pankrotiavalduse kohta sätestatut. PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutine haldur on tuvastanud, et AP pärandvara väärtus on 0,55 krooni. Kokku on ajutine haldur tuvastanud AP pärandvara kohustusi 3 971,36 krooni ulatuses. Tulenevalt eeltoodust leiab kohus, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et AP pärandvara on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et AP pärandvara inventuuri käigus tuvastatud vara ei kata tema kohustusi ja Tallinna linn ei ole nõus võlgniku kohustusi oma vara arvelt täitma. Ajutine haldur ei ole pankrotimenetluse käigus käesoleva aruande koostamise seisuga tuvastanud selgeid vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalusi tulenevalt PankrS §-dest 110-114. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et AP pärandvara pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu, kuna

võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 20.10.2010 määrusega tegi kohus AP pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda AP pärandvara pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 25 000 krooni 14 päeva jooksul kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. AP pärandvara pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna AP pärandvaras teadaolevalt vara puudub, siis nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks. AP pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, seetõttu on põhjendatud lõpetada AP pärandvara pankrotiavalduse menetlus pankrotti väljakuulutamata raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 6,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 6 500, millele lisandub sotsiaalmaks 2 145 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 000 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Avaldaja ei ole ajutise halduri tasule vastuväiteid esitanud. Ajutise halduri tasu summas 6 200 krooni tuleb hüvitada riigi vahenditest vastavalt PankrS § 23 lg 4 ja 5, kuna AP pärandvara pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemise tõttu ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole AP pärandvara pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.