Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Esitatud asjaolud Kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 18 562,66 krooni, viivis protsendina põhinõudelt (12 555,02 Eesti krooni), alates 29.09.2010 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress +7% aastas) ning menetluskulud. Kostja võlgnevus tuleneb poolte vahel 12.06.2007 sõlmitud määratud tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust , mille alusel andis hageja kostja kasutusse MC Standard Charge krediitkaardi, mis oli seotud teenindava arvelduskontoga nr XXXXXXXXXXXXXX ning võimaldas kostjale krediidilimiidi tehingute teostamiseks 10 000 krooni ulatuses ning sularahalimiidiga 5 000 krooni kalendrikuus. . Kostja vastus Kostja tunnistab hagi täies ulatuses ning loobub apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 järgi kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Kohus tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega kogumis leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Asja läbivaatamise materiaalõiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja viivist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud suuruseni. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 1741 esitas hageja taotluse menetluskulude hüvitamiseks. Hageja menetluskulud on järgmised: hagiavalduse esitamisel tasutud pool riigilõiv summas 1 500 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud pool riigilõivu summast 375 krooni. Kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 6 jätab kohus hageja menetluskulud täielikult kostja kanda. Juhindudes TsMS § 630 lg 2 ei saa antud otsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õigusest, siis kuulub juhindudes TsMS §st 150 lg-st 2 p-st 3 kuulub hagejale taotluse alusel tagastamisele pool hageja poolt hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o. 1 500 krooni, mis on tasutud 28.09.2010, maksekorraldusega nr 63723, kogusummas 3 000 krooni, Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123, selgitusega „RR,28-SEP-10,hagiavalkduse esitamine“. Kuivõrd maksekäsu kiirmenetluses on menetlus lõpetatud ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu ei ole arvatud käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivu hulka, ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv pooles ulatuses käesolevas tsiviilasjas tagastamisele. Seega kuna

hageja on antud asjas tasunud riigilõivu 3 000 krooni, siis kuulub tagastamisele pool riigilõivu, s.o 1 500 krooni. Rahandusministri 29.12.2006.a määruse nr 68 § 14 kohaselt teeb tagastamise otsuse alusel lõivu võtnud asutuses selleks volitatud isik riigilõivu tagasikande Riigikassas avatud vastavalt riigilõivude kontolt. Taimi Kollom kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.