Harju Maakohus
Tsiviilasja number
2-10-9932
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Kohtunik
10.11.2010, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Kohtuasi
Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised
Liili Lauri MK hagi OÜ RTV vastu töötasu 53 966 krooni nõudes ja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 26.10.2010 Hageja: MK, isikukood XXX, XXX Kostja : OÜ RTV , registrikood XXX, XXX Kostja esindaja PL, juhatuse liige Kohtuistungil viibisid hageja ja kostja esindaja
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus. Jätta menetluskulud täies ulatuses hageja MK kanda. Kohtuotsuse peale edasikaebe kord ja tähtajad. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule ( TsMS § 633 lg 1), alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest ( TsMS § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja arutamisega kirjalikus menetluses. Hagiavalduse asjaolud ja nõue.
Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni 08.02.1010 otsusega töövaidlusasjas nr 9.4 – 2/4657-09 jäeti MK nõue tööandja vastu osaliselt rahuldamata. Hageja sai otsuse kätte 25.02.1010. Hageja leiab, et töövaidluskomisjon otsus ei ole õige ja taotleb rahuldamata jäänud osas hagina läbivaatamist kohtus. Hageja töötas alates 06.11.2006 kostja juures ekskavaatorijuhina, 2009 aasta veebruari alguses teavitas tööandja, et tööandjal ei ole momendil tööd pakkuda ja ta ootaks telefonikõne kodus, töölepingut ei lõpetatud. Viimase palga sai ta 2009 aasta veebruaris 2009 aasta jaanuarikuu eest. Töötasu tulnuks maksta lepingu kohaselt iga kuu 10 kuupäevaks. Tööandja ei maksnud palka 2009 aasta veebruari, märtsi, aprilli, mai, juuni ja juulikuu eest siis 28.07.2009 esitas hageja tööandjale TLS § 91 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemisavalduse alates 01.08.2009. Töötasu mittemaksmine on oluline lepingu rikkumine. TLS § 35 kohustab tööandjat tasuma töötajale keskmist töötasu kogu selle ajaperioodi eest, kui ta ei suutnud tööd anda. Töölepingu lõppemise päeval 01.08.2009 tööandja töötajale lõpparvet ei maksnud ega ole seda teinud tänaseni. Kokku nõuab töötaja saamata jäänud palka 70 182 krooni, töövaidluskomisjoni otsusega on sellest summast välja mõistetud 16 216 krooni. Hageja esitab ka lisanõude tuvastada tööandja 15.03.2009 töölepingu lõpetamine käskkirja alusel tühiseks. Hageja sai nimetatud käskkirja kätte töövaidluskomisjoni vahendusel 28.02.2010 ning selle tühisuse tuvastamise tähtaeg ei ole möödunud. Alates 13.03.2009 ei viibinud hageja tööl vaid töövõimetuslehel. Töösuhte kehtivust kinnitab ka 2009 aasta juulikuus tööandja poolt hagejale esitatud avaldus nagu sooviks töötaja töösuhet lõpetada omal soovil. Hageja soovib tuvastada 15.03.2009 töölepingu lõpetamise käskkirja tühisust ja tunnistada 06.11.2006 sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. töötaja poolse ülesütlemisega ja mõista OÜ-lt RTV välja 53 966 krooni. Hageja palub tunnistada otsust viivitamata täidetavaks seaduses sätestatud suuruses ja teha tagaseljaotsus, kui kostja ei vasta. Kostja OÜ RTV vastuväited. Kostja nõustub töövaidluskomisjoni otsusega ja sealses menetluses välja mõistetud summadega. Töölepingu lõpetamise aluseks oli MK tegu, mida tööandja käsitles vargusena. Hageja tankis kostjale kuuluva kütusekaardiga mitte tööülesannete täitmiseks 12.01.2009 kell 15.18 Alexela Mustamäe tee 46B asuvast tanklast diiselkütust 120, 31 liitrit, kokku 1582.07 krooni väärtuses. Nimetatut asjaolu kinnitab Alexela kütusekaartide aruanne. Kaart, millega kütust võeti, oli usaldatud töötaja kätte tööülesannete täitmiseks. Asjaolu, et kütust ei tangitud selleks ettenähtud otstarbeks kinnitab see, et töötaja jäi 13.01.2009 puhkusele. RTV OÜ juhataja TP läks traktorile järele, kütusepaak oli tühi, traktor asus valvega parklas ja mingeid lõhkumise jälgi olnud, seega on välistatud kütuse vargus paagist kolmandate isikute poolt. Hageja ei töötanud ajavahemikul 02.01.2009 kuni 12.01.2009 ja alates 13.01.2009 jäi puhkusele ning puudus vajadus traktori tankimiseks. Töötaja on tunnistanud, et ta tankis kütust kanistrisse. Kuna kütusearved jõuavad Alexela tanklast mõningase viivitusega kostjani, siis 18.01.2009 sai tööandja väljavõtte. 19.01.2009 helistas TP MK ja viimane kinnitas, et tankis kanistrisse ja lubas kütuse tagastada
või hüvitada kahju. Hiljemalt märtsi keskel. peale puhkuse lõppu 27.01.2009 töötajat tööle ei lubatud usalduse kaotuse tõttu. Töötaja oli teadlik, et koppade renditellimusi oli piisavalt ja kui töötaja oleks väljendanud tahet taastada usaldus, oleks ta koheselt tööle lubatud. Tööandja ei olnud teadlik haiguslehest, mõned päevad pärast käskkirja saamist helistas MK ja ütles, et ta ei saa töötukassast hüvitist, kui on vormistatud distsiplinaarkaristus. Töösuhe lõppes 15.03.2010. Töötaja huvi ei tundnud, 2009 aasta oktoobris tuli kutse töövaidluskomisjoni istungile. Kohtu põhjendused. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja uurinud seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt, asub seisukohale, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Vaidlus puudub asjaolu üle, et poolte oli sõlmitud tööleping 06.11.2006 määramata tähtajaks ning töötaja asus tööle ekskavaatorijuhina töötasuga 69.60 krooni tunnihind. 04.09.2009 pöördus töötaja töövaidluskomisjoni avaldusega, mille kohaselt 2009 aasta veebruaris teavitati teda tööandja poolt töö puudumisest ja paluti oodata kodus. Kuna tööandja palka ei maksnud, siis 28.07.2009 ütles töötaja lepingu üles alates 01.08.2009 ja palus välja mõista 100 817 krooni saamata jäänud palga hüvitist, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitis 33 091 krooni, kasutamata puhkuse hüvitis 5646 krooni ja tunnustada leping lõppenuks töötaja poolse ülesütlemisega TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse §-le 24 võivad töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel vaidlevad pooled pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. Kohtusse pöördumise vormiks on hagiavaldus, mitte kaebus töövaidluskomisjoni otsuse peale ja kui töövaidluskomisjon jätab avalduse rahuldamata või rahuldab selle osaliselt, võib avaldaja esitada kohtusse hagi asja lahendamiseks rahuldamata osas. Hagis võib esitada üksnes samad nõuded, mis esitati töövaidluskomisjonile, seega käsitleb kohus töövaidluskomisjonile esitatud nõudeid, milliste osas tehtud lahendiga hageja ei nõustunud. Töövaidluskomisjonile esitatud avaldus loetakse käesoleva paragrahvi lõikes 4 sätestatud juhul hagiavalduseks. Kohus annab pooltele vajaduse korral tähtaja avalduse esitamiseks hagimenetluses ettenähtud vormis, oma seisukohtade täiendavaks põhjendamiseks ja täiendavate tõendite esitamiseks. Töötaja pöördus kohtusse hagiavalduse, kohus arvestab hagi asjaolude hindamisel töövaidluskomisjonile esitatud avaldust ja seal esitatud dokumente. Hagi saamisel nõudis kohus töövaidluskomisjonist välja asja lahendamise materjalid ja käesoleva tsiviilasja juurde on võetud töövaidlusasja 9.4-2/4657-09 toimik. Töövaidluskomisjoni otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Töövaidluskomisjoni otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud vaidlustatud osaga. Kohus on asja lahendamisel seotud
töövaidluskomisjoni otsusega selle vaidlustamata osas ja jõustunud töövaidluskomisjoni otsus on pooltele täitmiseks kohustuslik. Kumbki pool ei vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsust rahuldatud osas ja seega tuleb hinnata, kas hageja rahaline nõue summas 53 966 on põhjendatud. Faktiline töösuhe lõppes poolte vahel 15.03.2009, mille kohta pole küll vormistatud kirjalikult töölepingu lõpetamist, kuid tööandja on vormistanud vastavasisulise käskkirja ja selle hagejale edastanud posti teel. Kohus nõustub kostjaga, et antud juhul saab poolte omavahelisest käitumisest välja lugeda töösuhte lõppemist nimetatud tähtpäeval, mitte hageja väidetud 01.08.2009 üles ütlemist. Nimetatut näitab asjaolu, et pooled on omavahel suhelnud vaidlusalusel perioodil ja hageja ei ole eitanud kostja poolt talle süüks pandavat tegu ehk kütuse tankimist. Hageja tugineb saamata jäänud töötasu nõudes TLS § -le 35, mil tööandaja peab töövõimelise ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu, ka juhul kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. TsMS § 438 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Töötaja soovib töötasu kaasaarvatud juulikuuni 2009 TLS § 35 alusel. Vastavalt TsMS § 230 lg 2 esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 229 lg 1 kohaselt on tõendiks tsiviilasjas igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud, lg 2 järgi on tõendiks muuhulgas tunnistaja ütlus ja dokumentaalne tõend. Kohus asub seisukohale asja sisulise arutamise käigus tõendeid hinnates, et hageja rahaline nõue põhjendatud ei ole. Puudub alus lugeda tööleping lõppenuks töötaja poolt TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, ehk selle tõttu, et tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega vaidlusalusel perioodil. Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist. Lepinguliste kohustuste täitmisel ja õiguste kasutamisel tuleb käituda heas usus. Poolte seletuste kohaselt oli jaanuari alguses tööseisak 02.01.-12.01.2009, millest tööandja informeeris töötajat, alates 13.01.2009 jäi töötaja puhkusele ning seejärel ilmnes alusetu kütuse tankimine. MK ei ole kütuse tankimist kui väidet ümber lükanud, vaid pidanud seda asjakohaseks teoks. Vaidlust ei ole ka selle üle, et töötaja rohkem tööle ei ilmunud, töötaja väitel ootas ta töölekutsumist kodus, tööandja lõpetas lepingu 15.03.2009. Hageja leiab, et puudus alus temaga usalduse kaotusel töösuhte lõpetamiseks, pealegi viibis ta haiguslehel. Kohtuistungil kinnitas hageja, et unustas töövaidluskomisjonile töövõimetuslehe esitada, samuti ta ei teavitanud tööandjat oma haigusest (tlk 33), viis selle hiljem tööandja postkasti, seega ei saanud tööandja selle asjaoluga arvestada. Hageja on väitnud, et lepingu lõpetamisest ei ole teda teavitatud, kuid ei ole ka esile toonud, et tema poolt tööandjale edastatud elukoha aadress oleks muutunud. Seega tuleb eeldada, et talle edastati tööandja ülesütlemisavaldus. Kohtuistungil seletas hageja, et tankis küll 120 liitrit kütust enne puhkust, ta koristas parklas lund, sest oli kokkulepe parkla töötajatega (tlk 33), sellesisulist
kokkulepet parkla töötajatega ei kinnitanud aga kostja esindaja. Hageja on ise kinnitanud 20.10.2010 kohtuistungil, et ta oli nõus, et kütuseraha võetakse palgast maha. Hageja väited 20.10.2009 toimunud kohtuistungil, nagu oleks ta helistanud tööandjale pärast puhkuse lõppu pidevalt ja küsinud töö kohta, ei pea paika ja on tõendamata. Sellele asjaolule ei ole ka töövaidluskomisjoni avalduses viidatud. Tööandja ei kinnitanud nimetatud dokumendi koostamist (tlk 7, 35), mille hageja väidetavalt juulikuus TP sai. See ei kinnitada ka väidet, et hagejal oleks õigus saada TLS § 35 alusel töötasu, kuna töösuhe kestis. Tunnistaja JV ütluste kohaselt soovis hageja allkirja töölepingusse, kohtumine toimus TP 2009 aasta juuli keskel. Seega ei kinnita tunnistaja ütlused hageja väiteid nagu käitunuks ta nö töö ootel kuni augustikuuni aktiivselt, küsides tööandjalt tööd. Hageja käitumisest saab järeldada, et ta oli teadlik töölepingu lõpetamisest ja ei ole seda tähtaegselt vaidlustanud. Hagi ei ole põhjendatud, tõendamist on leidnud töötaja poolt lepingu üles ütlemine, mistõttu puudub alus täiendava rahalise nõude rahuldamiseks. Kohtu hinnangul ei oleks põhjendatud rahaline nõue TLS § 35 alusel isegi töösuhte olemasolul, sest nimetatud sätte alusel nõude rahuldamiseks vajalikud eeldused on tõendamata. Menetluskulude jaotus. ITVS § 24 lg 4 kohaselt kui töövaidluskomisjon avalduse täielikult või osaliselt rahuldab, võib teine pool esitada kohtule taotluse, et kohus vaataks töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi hagimenetluse korras hagina. Sel juhul on hageja töövaidluskomisjoni poole pöördunud isik ja kostja kohtule taotluse esitanud pool. Avalduselt tuleb tasuda riigilõivu summas, mille hageja oleks pidanud tasuma hagi esitamise korral. Vastavalt riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 ei võeta riigilõivu järgmiste toimingute eest: palga nõudmise, tööle või teenistusse ennistamise, töölepingu lõpetamise või teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamine. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, menetlusosaline võib TsMS § 174 lg 1 kohaselt nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kuivõrd hagiavaldus jääb rahuldamata, tuleb kohtukulud jätta täies ulatuses hageja kanda. Liili Lauri kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.