Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
10. november 2010 kell 14.00, Tallinnas, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-18802
Tsiviilasi
AS K hagi H I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
3 680 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS K (registrikood XXX, asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: Silver E (Julianus Inkasso OÜ ) Kostja: HI(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja sõlmisid 10.03.2008 laenulepingu, millega kostja sai kiirlaenusüsteemist www.euro24.ee laenu summas 3 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kostja kohustub laenusumma ja lepingu sõlmimise tasu 680 krooni tagastama hiljemalt 09.04.2008. Kiirlaenu saamiseks pidi kostja registreerima end laenu taotlejaks internetikeskkonnas www.euro24.ee ja seejärel sisestama registreerimisel valitud parooli laenuandja
internetikeskkonda www.euro24.ee, märkides kasutajatunnuseks oma mobiiltelefoninumbri. Kostja kinnitas internetikeskkonnas laenutaotluse ankeedi, mida koos laenu taotlejaks registreerimisega käsitavad pooled aktseptina laenu saamiseks ning laenulepingu tingimustega nõustumiseks. Kostja andmed audenditi pangalinkide kaudu ja hageja kandis 10.03.2008 kostja pangakontole 3 000 krooni. Laenulepingu tingimuste punkti 7.3 kohaselt on laenusaaja kohustatud tagastama laenusumma ja tasuma lepingutasu nõuetekohaselt hiljemalt laenu tagastamise tähtaja viimaseks päevaks, s o 09.04.2008. Hageja saatis kostjale kolm meeldetuletust võlgnevuse tasumiseks 05.05.2008, 23.05.2008 ja 03.06.2008. Kostja ei ole laenu tasunud ja võlgneb hagejale põhivõla 3 000 krooni, lepingu sõlmimise tasu 680 krooni ja viivise 3 679 krooni. Nimetatud summad palub hageja kostjalt välja mõista ning jätta menetluskulud kostja kanda. Hageja leiab, et nõude loovutamise teatis ei pea olema allkirjastatud OÜ Julianus Inkasso juhatuse liikme poolt. Nimetatud volitusega peab olema allkirjastatud nõude loovutamise leping. OÜ Julianus Inkasso on hagejale nõude tagasi loovutanud juba kohtueelse menetluse ajal ning hagiavalduse on kohtule esitanud hagejana kostjale võla väljastanud isik – hageja. Hageja loobus 23.09.2010 seisukohas esialgses hagis ekslikult kohtukulude nimekirjas 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu kostjalt väljanõudmiseks, kuna hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kuna hagiavaldusele lisatud hagihoiatusest nähtub, et nõue on loovutatud Julianus Inkasso Agentuur AS-ile, siis ei tunnista kostja hagi ja palub jätta see rahuldamata. Kostja leiab, et kuna teatise nõude loovutamise kohta on allkirjastanud RK, kes ei ole Julianus Inkasso Agentuur AS-i juhatuse liige, siis on küsitav nimetatud dokumendi kehtivus. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, poolte poolt menetluse käigus esitatud seisukohtadega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle: 1) 10.03.2008 esitas kostja hagejale laenutaotluse ning samal päeval sõlmisid kostja ja hageja laenulepingu (t. lk 6); 2) hageja kandis 10.03.2008 kostja arveldusarvele 3000 krooni (t. lk 7); 3) laenu tasumise tähtaeg oli 09.04.2008 (t. lk 6, 7); 4) kostja nõustus ankeedi kinnitamisel laenu 3 000 krooni saamisega, lepingutasuga 680 krooni ja laenulepingu tingimustega; 5) laenutingimuste punkti 9.1 kohaselt on lepingust tulenevate maksekohustuste mittenõuetekohasel täitmisel laenusaaja kohustatud maksma laenuandjale viivist 0,5% kalendripäevas (t. lk 9). Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt laenu tasumist, s t kas hageja on nõude loovutanud. Kooskõlas võlaõigusseaduse (VÕS) §-ga 172 võib võlgnik keelduda kohustuse täitmisest uuele võlausaldajale, kui talle ei anta senise võlausaldaja poolt väljastatud dokumenti nõude loovutamise kohta, välja arvatud juhul, kui senine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. Hageja on kohtule esitanud kaks teatist nõude loovutamise kohta – 23.05.2008 AS K teatise nõude loovutamise kohta Julianus Inkasso Agentuur AS-ile (t. lk 17) ja 13.07.2008 Julianus Inkasso Agentuur AS-i teatise hageja nõude hagejale tagasi loovutamise kohta (t. lk 18). Nimetatud teatistest nähtub, et hageja ja kostja vahel sõlmitud 10.03.2008 laenulepingust tuleneva nõude omanik on alates 13.07.2008 hageja. Senine võlausaldaja on 13.07.2008 teatisega vastavalt VÕS §-le 172 teatanud nõude loovutamisest laenu andnud isikule (t. lk 18). Seega on hagejal kostja vastu nimetatud lepingust tulenev nõudeõigus ja kostjal hageja ees võla tasumise kohustus. Kostjal puudub VÕS §-st 172 tulenevalt alus kohustuse täitmisest keeldumiseks, kuna
endine võlausaldaja on talle nõude loovutamisest kirjalikult teatanud. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Paragrahvi 82 lõikest 1 tulenevalt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas VÕS § 396 lõikega 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja poolte vahel 10.03.2008 sõlmitud lepingut tähtaegselt täitnud ei ole. Võlakohustuse täitmata jätmisega on kostja VÕS §-st 100 tulenevalt kohustust rikkunud ning hagejal on VÕS § 101 lg 1 punkti 1 ja § 396 lõike 1 alusel õigus nõuda kohustuse täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista laenuna saadud põhivõlgnevus 3 000 krooni ja kokku lepitud lepingutasu 680 krooni. VÕS § 101 lõike 1 punktist 6 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse nimetatud seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel oli viivisemäär 0,5% kokku lepitud tingimuste punktis 9.1 (t. lk 9). Hagiavalduse esitamise seisuga oli kostja hageja ees kohustuse täitmisega viivitanud 741 päeva. Arvestades võlgnetavat summat ja viivise määra 0,5%, on kostja võlgnetav summa ühes päevas 18,40 krooni (3 680 x 0,5% = 18,40). Viivise summa ületab oluliselt võlgnetavat summat. Hageja nõuab kostjalt viivist võlgnetavast summast 1 krooni võrra väiksemas summas, s o 3 679 krooni. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS §-st 113 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 3 679 krooni. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 3 680 krooni. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluskulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.