Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Asjaolud OÜ S esitas 22.09.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku põhitegevusala raamatute ost ja müük. Avalduse esitamise ajaks on osaühingu majandustegevus peatatud. Ettevõte on muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on eelkõige majanduskriis, mis tingis müügimahtude vähenemise ja majanduskulude suurenemise. Harju Maakohtu 23.09.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas OÜ S ajutiseks pankrotihalduriks Uno F i. Ajutise pankrotihalduri aruanne Uno F esitas 13.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on võlgnikul bilansis vara 20 780 krooni. Vara koosneb laos seisvatest raamatutest, mille reaalne väärtus on 1 312 krooni. Kohustusi on võlgnikul 104 834 krooni ulatuses. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks peab ajutine haldur üldist majanduslangust, mis tingis müügimahtude vähenemise. Ajutine haldur on seisukohal, et ettevõtet tervendada ei ole antud olukorras võimalik ega otstarbekas, kuna see nõuaks suuri investeeringuid. Investeeringute saamise tagatiseks aga puudub kattevara. Käesoleva asja ettevalmistamise käigus ei avastanud ajutine haldur tegusid või toiminguid, mis viitaksid kuriteotunnustega tegudele, raskele juhtimisveale või muule sarnasele asjaolule, mis võisid põhjustada pankroti. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ning võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ajutine haldur ei ole tuvastanud vara tagasivõitmise või –nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb OÜ S pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgniku seaduslik esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada OÜ S pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga 18 952,50 krooni ning hüvitada vajalike kulutuste katteks 712 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud ning väljendas seisukohta, et on valmis hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Uno F i arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et OÜ S pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb

peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. OÜ-l S on kohustusi 104 834 krooni ulatuses ning reaalne vara, mille arvelt pankrotimenetluse kulusid katta, puudub. Varana on võlgnikul bilansis kajastatud laos seisvad raamatud, millede reaalne väärtus on maksimaalselt 1 312 krooni. Aruande kohaselt ei ole pankrotimenetluses ilmnenud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks oleks võlgniku raske juhtimisviga või muu kuriteo tunnusega tegu. Samuti ei ole OÜ S pankrotimenetluses vara tagasivõitmise ja – nõudmise võimalusi. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et OÜ S pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 18.10.2010 määrusega tegi kohus OÜ S pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda OÜ S pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. OÜ S pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna OÜ-l S ei ole vara kohustuste täitmiseks ning ettevõtte majandustegevus on lõppenud, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks ning OÜ S pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada OÜ S pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule võlgniku juhatuse liikmele VN . PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende

hüvitamise riigi vahenditest. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 9,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 14 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 4 702,50 krooni, kokku 18 952,50 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 712 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 146 lg 1 p 2 kohaselt menetluskulud kannab isik, kes on kulud võtnud enda kanda kohtule esitatud avaldusega või kokkuleppega. Tulenevalt asjaolust, et võlgniku juhatuse liige VN on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ning kulutused, tuleb võlgniku juhatuse liikmelt Uno F i kasuks välja mõista ajutise halduri tasu ning kulutuste katteks kokku 19 664,50 krooni.

Viivi Villemson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.