Võlaõigus › Töövõtulepingud

informeerinud hagejat järgneva kolme kuu jooksul tehtud töödest ja kulutustest, siis teavitas hageja 27.02.08 kostjat lepingu lõpetamisest alates 29.02.08 lepingu tingimuste rikkumise tõttu, kusjuures ta palus hiljemalt 29.02.08 teatada, kui kostja soovib töid jätkata. Hageja esitas 27.02.08 avalduses klaveri tagastamise nõude ning korduva nõude 22.03.08 nõudekirjas. Kostja tagastas klaveri alles 17.04.08. Lepingust tulenevalt pidi kostja esmalt taastama klaveri pneumaatilise osa ning selle taastamise võimatuse korral oli hagejal õigus leping üles öelda ja kostjal kohustus klaver ja ettemakstud summad tagastada. Hageja laskis teostatud tööde osas anda hinnangu asjatundjatel, kelle arvamuse kohaselt tehti klaverile töid kokku 34 700 krooni ulatuses, tööd teostati vales järjekorras ja teostatud tööd oli võimalik teha ära kahe nädala jooksul. 25.06.08 esitas hageja kostjale nõude 40 681 krooni ettemaksu tagastamiseks 05.juuliks 2008, kuid võlgnevus on senini tagastamata. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja palus selle rahuldamata jätta. Vastuväidete kohaselt ei nõustu ta ülesütlemisteates märgitud rikkumisega, kuna leping sätestab vaid tööde üleandmise lõpptähtaja ja maksegraafiku; lepingust ei tulenenud tähtaega pneumaatilise osa allhanke teostamise aja ega teostaja osas; ettemaks ei olnud seotud konkreetsete tööde läbiviimisega; tegelikkusele ei vasta väited, et hagejale ei ole esitatud informatsiooni tööde käigust; töövõtja on töövõtulepingu alusel teostanud töid kokku 56 099 krooni ulatuses, kostja tasaarvestas 09.05.08 hageja nõude teostatud tööde eest tasu ja lepingu ennetähtaegsest lõpetamisest tekkinud kahju hüvitamise nõudega. Kohtuotsuse põhjendused Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hageja on hagiavalduses väitnud, et hageja taganes lepingust 27.02.08 avaldusega. Eelnimetatud väide ei põhine kohtule esitatud tõenditel. Kohtule esitatud hageja 27.02.08 e-kirjaga kostjale on tõendatud, et hageja ütles lepingu üles töövõtulepingu punkti 8.1 alusel põhjusel, et kostja ei täitnud lepingu tingimusi pianoola pneumaatilise osa restaureerimiseks ega andnud informatsiooni tehtud tööde ja kulude kohta. Ka edaspidisest kirjavahetusest ning kostja esindaja adv. Marko Tiimani vastusest ülesütlemisavaldusele ja tasaarvestusavaldusest nähtub, et pooled lugesid lepingu lõppenuks 29.02.2008 lepingu ülesütlemisega lepingu punkti 8.1 järgi. Seega loeb kohus pooltevahelise lepingu lõppenuks lepingu ülesütlemise mitte lepingust taganemise tõttu. VÕS § 655 lg 1 sätestab, et tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda. Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud omandada. Lõikest 2 tuleneb, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata, kui tellija on lepingu üles öelnud seetõttu, et töövõtja rikkus lepingut. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 8.1 tulenevalt võis hageja lepingu igal ajal olenemata põhjustest üles öelda, sellisel juhul oli ta lepingu kohaselt kohustatud töövõtjale tasuma lepingu ülesütlemise momendiks faktiliselt tehtud tööde eest hinnapakkumises sätestatud hindade alusel. Töövõtulepingu punkti 2.2 kohaselt pidi kostja tellima pianoola pneumaatilise osa remondi alltöövõtu korras, punktist 7.2 tulenes, et pneumaatilise osa taastamise võimatuse korral oli tellijal õigus leping üles öelda ja töövõtjal kohustus tagastada tellijale klaver ja ettemakstud summad. 20.03.07 kirjas teatas kostja hagejale, et pianoola pneumaatilise osa remondiks on kokkulepe Soomes asuva koostööpartneriga saavutatud ning toimub pneumaatiliste osade demonteerimine nende Soome saatmiseks. 20.03.07 teisest kirjast nähtub, et hagejale esitati ettemaksu arve, mis pidi sisaldama pianoola pneumaatilise osa taastamistööde maksumuse. Hageja 22.-23.11.07 e-kirjadest kostjale nähtub, et ta tundis huvi pianoola pneumaatilise osa restaureerimistööde ja ettemaksu sihipärase kasutamise üle, kinnitades ühtlasi oma esmast huvi pianoola pneumaatiliste tööde osas.

Kohus, võttes arvesse lepingu punktis 7.2 sätestatut ja poolte kirjavahetust leiab, pooltel oli kokkuleppe tööde teostamise järjekorra kohta ning kostja pidi teostama esimeses järjekorras pianoola pneumaatilise osa ja seejärel ülejäänud osade renoveerimistööd. Pooltel ei ole vaidlust, et pianoola pneumaatiline osa oli lepingu ülesütlemise ajaks - 29.02.08, teostamata. Võttes arvesse, et kostja pidi kogu töö üle andma hiljemalt 15.03.08, et kostja hindas pianoola pneumaatilise osa remondi ajaks ca 3-4 kuud ning, et ta ei olnud lepingu ülesütlemise avalduse tegemise ajaks 27.02.08 leidnud veel pianoola pneumaatiliste tööde teostamiseks alltöövõtjat, siis saab kohus järeldada, et kostja rikkus lepingut ning hagejal oli põhjust eeldada, et kostja ei täida oma kohustusi ka edaspidi. Seega oli tegemist olulise lepingu rikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 4 mõttes ning hageja ei pidanud kostjale andma VÕS § 196 lg 2 sätestatud mõistlikku tähtaega lepingu rikkumise lõpetamiseks. VÕS § 195 lg 5 kohaselt peavad lepingupooled lepingu ülesütlemise korral tagastama üksnes lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantu, tagastamisele kohaldatakse käesoleva seaduse § -des 189-191 sätestatut. VÕS § 189 lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, sama paragrahvi lg 2 p-st 1 tulenevalt peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse kui üleantu seisneb teenuse saamises. VÕS § 189 lg 3 sätestab, et kui üleantu hind on lepingus määratud, loetakse see paragrahvi lõikes 2 üleantu väärtuseks, sama tuleneb pooltevahelise lepingu punktist 8.1. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja esitas kostjale 25.juunil 2008 nõude tasuda 40 681 krooni (ilma käibemaksuta), mis ületas teostatud tööde maksumust. Pooltel ei ole vaidlust, et hageja tasus tööde ettemaksu summas 75 381 (ilma käibemaksuta) ning et tööd teostati osaliselt. Kostja hindas 09.05.08 hagejale saadetud avalduses teostatud töid kokku väärtuses 56 099 krooni lähtudes 29.11.06 pakkumises märgitud hindadest. Osaliselt teostatud tööde osas on ta pakkumises kokkulepitud hindu mõnevõrra alandanud, kuid vähendatud hindade kujunemist ei ole ta põhjendanud ega tõendanud. Hageja esitas kohtule asjatundjate AR, K L ja U O 23.04.08 hindamisakti, mille kohaselt on töid teostatud kokku 34 700 krooni väärtuses. Tunnistajana üle kuulatud UO ütlustega on tõendatud, et poolte vahel kokku lepitud töödest teostati täielikult 29.11.06 hinnapakkumise viiendas, kuuendas ja seitsmendas reas loetletud tööd, täielikult olid teostamata esimeses ja kolmandas reas loetletud tööd ning osaliselt olid teostatud teises ja neljandas reas loetletud tööd. Kohus on seisukohal, et täielikult teostatud tööde osas tuleb lähtuda VÕS § 189 lg 3 ja poolte lepingu punktis 8.1 kokkulepitust, st. poolte vahel 29.11.06 hinnapakkumises kokkulepitud hindadest ning osaliselt teostatud tööde osas hagiavaldusele lisatud tõendist - asjatundjate hinnangust, kuna kostja ei ole tõendanud tema märgitud osaliselt teostatud tööde väärtust. Seega tuleb lugeda teises reas loetletud tööde väärtuseks 8500 krooni, neljandas reas loetletud tööde väärtuseks 5200 krooni, viiendas reas loetletud tööde väärtuseks 7620 krooni, kuuendas reas loetletud tööde väärtuseks 6462 krooni ja seitsmendas reas loetletud tööde väärtuseks 15 767 krooni, seega teostas kostja hagejale töid kokku 43 549 krooni väärtuses. Eelnevast tulenevalt on hagejal õigus VÕS § 108 lg 1 alusel nõuda kostjalt 31 832 krooni (ilma käibemaksuta) ettemaksu tagastamist. 09.05.2008 nõudekirjas tasaarvestas kostja pooltevahelise lepingu punkti 8.1 alusel hageja nõude lisaks tema poolt teostatud tööde maksumusele ka kahju nõudega. Nõudekirjast nähtub, et kostja kandis seoses lepingu ülesütlemisega otsest varalist kahju, mis seisnes õigusabikuludes summas 24 367 krooni ja saamata jäänud tulus summas 22 614,30 krooni ning et peale tasaarvestust jäi hageja kostja ees võlgnevusse 30 141,63 krooni ulatuses, mille ta palus hüvitada hiljemalt

nõue kostja vastu 31 832 krooni ulatuses, mistõttu kohus kontrollib, kas kostjal kui tasaarvestaval poolel oli tekkinud nõue hageja vastu. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 8.1 tuleneb, et tellija võib lepingu üles öelda olenemata põhjustest ilma etteteatamistähtajata ning sama punkti kolmanda lause kohaselt tuleb tal sellisel juhul hüvitada töövõtjale lisaks faktiliselt tehtud tasule ülesütlemisega tekitatud kahju. Kohus asub seisukohale, et töövõtjal ei ole õigust nõuda lepingu ennetähtaegse ülesütlemise tõttu kahju hüvitamist, kui tellija ütles lepingu üles töövõtjapoolse rikkumise korral, kuna VÕS §-st 127 tulenevalt on kahju hüvitamise eesmärk tsiviilõiguslikes suhetes kannatanud isikule tema kahju korvamine. Antud juhul tuvastas kohus, et kostja rikkus oluliselt pooltevahelist töövõtulepingut, mille tõttu kannatas hageja kui tellija, kes jäi ilma kokkulepitud teenusest - klaveri pneumaatilise osa renoveerimisest. Seega oleks käesoleval juhul lepingu punkti 8.1 alusel hagejalt kostjale lepingu ülesütlemisega seotud kahju ja saamatajäänud tulu väljamõistmine vastuolus hea usu põhimõttega, mistõttu jätab kohus VÕS § 6 lg 2 alusel pooltevahelise lepingu punkti 8.1 kolmandas lauses sätestatu kohaldamata. Järelikult ei olnud kostjal nõuet, mida ta oleks saanud 09.05.08 tasaarvestuse avalduses hageja nõudega tasaarvestada. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et hagi on põhjendatud ja tõendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele summas 31 832 krooni. Menetluskulude jaotus Menetluskulud tuleb TsMS § 163 lg 1 kohaselt jätta poolte kanda võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, seega kostja kanda 78,25% ulatuses ja hageja kanda 21,75% ulatuses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.