T Õ hagi E A vastu kinnistu kasutamise korra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse kandmiseks Poolte taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks, hageja taotluse riigilõivu tagastamiseks lahendamine Hageja T Õ esindaja vandeadvokaat Nigul Saar ([email protected]) Kostja E A esindaja vandeadvokaat Helen Tomberg ([email protected])
Menetlustoiming
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja T Õ ja kostja E A vahel kirjalikult sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:
1.Haapsalu linnas XXXXXX kinnisasja kaasomanikena kasutavad/valdavad pooled kinnistu asuvas elamus ruume, millede tähistus (numeratsioon) on võetud siinses kohtuasjas oleva Builcon OÜ 12.03.2010. koostatud mõõdistamisaktist 1001-M.
2.Pooled on kokku leppinud, et kinnisasja ja sellel asuvate ehitiste kasutuskorra kohta tehakse vastav kanne ka Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr. XXXXXX. Kande tegemise aluseks on asjas 2-07-10656 kohtu poolt kompromissi kinnitav määrus.
3.XXXXXX, Haapsalu linnas asuva elamus jäävad E Au ainukasutusse ja -valdusse ruumid elamu esimesel korruse nr.8 koos hoone teisele kurrusele viiva trepiga; ja elamu teise korruse ruumid nr. 9; 10;11;12;13;14.
4.T Õu ainukasutusse ja –valdusse jäävad elamu esimese korruse ruumid nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7.
5.E Au ja T Õu kaaskasutusse jääb elamu esimese korruse köögist (ruum 4) sissepääsuga kelder. Uue sissepääsu keldrisse elamust väljastpoolt rajab ja selle kulud kannab T Õ. T Õ tagab kuni uue sissepääsu rajamiseni E Aule juurdepääsu keldris olevatele veevarustuse seadmetele oma ainukasutusse jäänud köögi kaudu.
6.Kinnistu asuva abihoonest (garaaž-kuur) jääb E Au ainukasutusse garaaž ja T Õu ainukasutusse garaaži eesruum
2-07-10656
7.Puukuur jääb E Au ja T Õu kaaskasutusse.
8.Hoonetest ja hoonete juurde viivast teest vaba kinnistuosa kasutuskord määratakse selliselt, et XXXXXX tänava teljest 90 kraadise nurga all läbi kinnistu tõmmatud mõttelise sirgjoonest läänepoolne osa jääb E Au ainukasutusse ja idapoolne osa T Õu ainukasutusse.
9.T Õ tagab elamus tema ainukasutuses olevates ruumides tuulutamise ja temperatuuri vähemalt 10oC, mis väldiks ruumidest läbiva veetorustiku külmumise ja elamu hallituse.
10.Pooled jätavad menetluskulud enda kanda.
2.Seoses poolte sõlmitud kompromissi kinnitamisega lõpetada käesolevas tsiviilasjas menetlus.
3.Tagastada esialgsele hagejale E Sle hagilt E A vastu 18.03.2007 Rahandusministeeriumi kontole SEB Pangas tasutud 1000 kroonisest riigilõivust pool so 500 krooni riigilõivu maksja T S arveldusarvele nr. Jõustunud määrus saata Raamatupidamiskeskusele.
riigilõivu
tagastamise
osas
täitmiseks
Kohtute
Esikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud kohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
ASJAOLUD, POOLTE TAOTLUS
1.Maakohtu menetluses on alates 21.03.2007 E S hagi E A vastu hoonestatud kinnistu asukohaga Haapsalu linn XXXXXX kasutamise korra kindlaksmääramiseks ja kinnistusraamatusse kandmiseks.
2.Pärnu Maakohtu 16.02.2009.a. määrusega kohus lubas T Õul kui hageja E S eriõigusjärglasel astuda käesolevasse menetlusse hagejana E S asemel.
3.27.10.2010.a. esitasid pooled kohtule kirjaliku kompromissi, millest nähtuvalt pooled on otsustanud õigusrahu huvides lõpetada kohtuasi kompromissiga ning taotlevad kohtult vastavasisulise määruse tegemist Pooled paluvad kohtul kinnitada alljärgnevate tingimustega kompromiss:
1.Haapsalu linnas XXXXXX kinnisasja kaasomanikena kasutavad/valdavad pooled kinnistu asuvas elamus ruume, millede tähistus (numeratsioon) on võetud siinses kohtuasjas oleva Builcon OÜ 12.03.2010. koostatud mõõdistamisaktist 1001-M
2.Pooled on kokku leppinud, et kinnisasja ja sellel asuvate ehitiste kasutuskorra kohta tehakse vastav kanne ka Pärnu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistriossa nr. XXXXXX. Kande tegemise aluseks on asjas 2-07-10656 kohtu poolt kompromissi kinnitav määrus.
3.XXXXXX, Haapsalu linnas asuva elamus jäävad E Au ainukasutusse ja -valdusse ruumid elamu esimesel korruse nr.8 koos hoone teisele kurrusele viiva trepiga; ja elamu teise korruse ruumid nr. 9; 10;11;12;13;14;
4.T Õu ainukasutusse ja –valdusse jäävad elamu esimese korruse ruumid nr. 1; 2; 3; 4; 5; 6; 7;
5.E Au ja T Õu kaaskasutusse jääb elamu esimese korruse köögist (ruum 4) sissepääsuga kelder. Uue sissepääsu keldrisse elamust väljastpoolt rajab ja selle kulud kannab T Õ. T Õ tagab kuni uue sissepääsu rajamiseni E Aule juurdepääsu keldris olevatele veevarustuse seadmetele oma ainukasutusse jäänud köögi kaudu.
2-07-10656
6.Kinnistu asuva abihoonest (garaaž-kuur) jääb E Au ainukasutusse garaaž ja T Õu ainukasutusse garaaži eesruum
7.Puukuur jääb E Au ja T Õu kaaskasutusse.
8.Hoonetest ja hoonete juurde viivast teest vaba kinnistuosa kasutuskord määratakse selliselt, et XXXXXX tänava teljest 90 kraadise nurga all läbi kinnistu tõmmatud mõttelise sirgjoonest läänepoolne osa jääb E Au ainukasutusse ja idapoolne osa T Õu ainukasutusse.
9.T Õ tagab elamus tema ainukasutuses olevates ruumides tuulutamise ja temperatuuri vähemalt 10oC, mis väldiks ruumidest läbiva veetorustiku külmumise ja elamu hallituse.
10.Pooled on teadlikud kompromissiga asja lõpetamise menetluslikest tagajärgedest. Pooled paluvad kompromissi kinnitada kirjalikus menetluses.
11.Pooled jätavad menetluskulud enda kanda.
12.T Õ palub tagastada pool riigilõivust oma õiguseellasele E Sle.
KOHTU SEISUKOHT
4.Kohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Kohus lõpetab TsMS § 428 lg 1 p 4 ning § 430 lg 1 alusel asja menetluse. Kohtu hinnangul ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus heade kommete ega seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kohtul ei ole alust jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 järgi kinnitamata. Pooli esindavad vandeadvokaadid, kes on kinnitanud poolte teadlikkust TsMS §-s 432 nimetatud tagajärgedest ning seega ka kompromissi alusel tekkivatest poolte kohustustest. Kohtul puudub seetõttu vajadus selgitada täiendavalt kompromissi kinnitamist pooltele tekkivaid õiguslikke tagajärgi. Kohus peab võimalikuks kompromissi kinnitamist kirjalikus menetluses.
5.TsMS § 168 lg-st 3 tulenevalt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Teistsugust kokkulepet ei ole pooled sõlminud.
6.TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Riigilõivu tasunud isiku nõudel tagastatakse riigilõiv määruse alusel (TsMS § 150 lg 3). Hageja palub seoses kompromissi sõlmimisega tagastada tema õiguseellasele pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Kohus leiab, et antud asjas tuleb tagastada menetluses tasutud 1000 kroonisest riigilõivust pool so 500 krooni.
Reena Undrest kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.