Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku juhatuse liige esitas võlgnikule kuuluva vara nimekirja haldurile 15.06.2010 ja kohtule koos võlgniku vande tekstiga 16.06.2010. Võlgniku juhatuse liikme poolt kohtule esitatud andmetel pidi võlgnikul olema vara järgmiselt: Nr

Varade nimetus Nõuded Kaubad laos Põhivara kokku

Summa 347 001,43 370 954 137 436,37 855 391,80

Kogu võlgniku vara osas oli sõlmitud kommertspandileping Swedbank AS kasuks. Juba ajutise halduri aruandes leidis haldur, et real “Nõuded” kirjendatud vara pankrotivarasse arvata ei saa, sest nende nõuete arvestus on puudulik, puuduvad nõuete alusdokumendid ja need on tervikuna lootusetud. Ülejäänud vara koguhinnaks pakkus haldur alla saja tuhande krooni. Pankrotivarasse sai arvata reaalse vara, mis võlgnikul oli kirjeldatud ridadel “Kaubad laos” ja “Põhivara”. Kaubad laos” ja “Põhivara” oli võlgniku juhatuse liikme poolt hoiustatud Tallinnas XXXasuvas garaažiboksis, kus haldur tegi esmase ülevaatuse kohapeal 27.05.2010. Nimetatud kauba koosseisu ja kogust ei saanud ruumipuudusel kohapeal tuvastada. Juhatuse liige SA teatas, et ta peab oma tuttavale kuuluva garaažiboksi vabastama hiljemalt 01.septembriks 2010. Pandipidaja ning pankrotitoimkonna nõusolekul sõlmis haldur kokkuleppe KEAS-ga kogu kaubajäägi toimetamiseks laopinnale AS A lattu XXX. KEAS poolt läbiviidud inventuuri tulemusel said kaubakogused üleloetud. Samas ilmnes ka, et enamus varast koosneb suhteliselt väheväärtuslikest niisketest salvrätikutest, mida on ca 10 erinevat alaliiki (kasutamiseks väga erinevatel otstarvetel) ning suurel osal kauba koosseisu kuuluvatest salvrätikutest on realiseerimistähtajad lähiajal saabumas, seega oli enamuse kauba puhul tegemist kiirestirikneva kaubaga Pankrotiseaduse § 133 lg 3 mõttes. Lisaks ilmnes, et • DVD-filmid on vanad ja väheväärtuslikud. • Põhivarasse kuulunud kasutatud metallriiulid (konteinerid) ei ole komplektsed. • Garaazhist äratoodud kauba hulgas oli palju pakendeid, mitmed alusetäied koosnevadki vaid “klantspaberil” tühjadest DVD-pakenditest või reklaamvoldikutest, mille realiseerimisväärtus on null ja mille transpordiks, inventeerimiseks ja hoiustamiseks kulunud raha on kulunud asjatult. • Põhivarasse kuulunud vanast arvutist ja serverist on järel vaid suhteliselt tühjad korpused, UPS-i toiteelemendid on amortiseerunud jne. • Kasutatud puidust laomööbli kokkumonteerimine uuel laopinnal ei ole võimalik. Haldur pakkus nimetatud kaubanäidiseid müügiks erinevatele komisjonikauplustele, kuid huvi oli väga väike. Näiteks Kriisimarketi kaubamärgi all tegutsev äriühing lubas korduvalt ühendust võtta, kuid tulemusteta. Haldur avaldas enampakkumiskuulutuse portaalis varad.ee. Tähtaegselt, 10.09.2010 kell 12:00, esitati vaid üks pakkumine, mille pankrotitoimkond ka heaks kiitis. Pankrotivarasse kuuluvate metallriiulite (konteinerite) ja puidust laomööbli seisukorrast ei olnud võimalik laopinnal ülevaadet saada ning haldur pakkus neid erinevatele huvilistele. Lattu kohale tulema nõustus vaid üks, kuid peale esmast ülevaatust keeldus ka see pakkumist tegemast enne, kui on kõik riiulid ise kokku monteerinud. Pakkumise esitas ta lõpuks 20.09.10. Puidust laomööbli (vanad lauad ja kapid) huviline teatas peale esmast ülevaatust, et on äärmisel juhul nõus mööbli laopinnalt tasuta ära viima, kuid rahalise pakkumise tegemisest keeldus. Kuid haldur loovutas kontorimööbli tingimusel, et kontorimööbli äravedaja kohustuseks jääb ka tasuta ära vedada ja utiliseerida kõik pankrotivara hulka sattunud alusetäied kaubapakendeid ja reklaammaterjale. Sel viisil õnnestus vältida väärtusetu kauba jätkuva hoiustamise ja utiliseerimise kulusid. Kahjuks ei lisandunud selle realiseerimisest pankrotivarasse raha. Pankrotimenetluse kestel laekus pangakontodele rahana 8 535 krooni, sellest 8 035 krooni tasus

VTÜoma võlgnevusest ning 500 krooni OÜ R enampakkumisel osalemise tasu. Pankrotivara müügist laekus kokku 69 200 krooni, sellest 66 000 krooni laekus OÜ-lt R enampakkumisel soetatud kauba eest ning 3 200 krooni tasus metallriiulite eest BCAS. Kogu võlgniku vara on müüdud. Mingeid andmeid võlgnikule kuuluva muu vara kohta andmebaasides ei ole. Kogu võlgniku vara osas oli sõlmitud kommertspandileping Swedbank AS-i kasuks. II Andmed pankrotimenetlusega seotud väljamaksete kohta Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevate nõuetega ning võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatisega seoses väljamakseid tehtud ei ole. Pankrotiseaduse §-s 148 sätestatud massikohustuste täitmiseks on tehtud kulutusi järgmiselt: • KEAS – 7 428 krooni (pankrotivara transport ja inventuur); • A AS – 5 760 krooni (lao üür); • Käibemaks EMTA-le – 9 336 krooni; • Rahandusministeerium – 100 (lõpparuande AT-s avaldamise riigilõivud). Pankrotiseaduse §-s 150 sätestatud pankrotimenetluse kulud olid järgmised: • Ajutise halduri tasu – 21 000 krooni (alus kohtumäärus 03.05.10); • Sotsiaalmaks ajutise halduri tasult 6 930 krooni; • Halduri tasu vastavalt aruandele 20 437 krooni; • Sotsiaalmaks halduri tasult – 6 744 krooni. III Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kohta Oma nõuded on esitanud 12 võlausaldajat kogusummas 11 398 907,02 krooni. Kõik nõuded jäävad rahuldamata ja jaotised välja maksmata. • VL OÜ – 2 558 krooni; • EMTA – 1 669 025,12 krooni; • D OÜ – 3 803 993,08 krooni; • Swedbank AS – 6 158,57 krooni; • Swedbank Liising AS – 3 641 923,84 krooni; • AP OÜ – 868,45 krooni; • SA– 239 096,16 krooni; • R AS – 980 krooni; • Advokaadibüroo Casus OÜ – 980 krooni; • DP OÜ – 45 042,92 krooni; • VU - 1 973 610 krooni; • EE AS – 9 170,88 krooni. IV Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Müümata pankrotivara ei ole ja ka tulevikus ei ole ette näha rahaliste vahendite tekkimise reaalset allikat. Teiste isikute valduses oleva võlgniku vara kohta andmed puuduvad. Debitoorsetest võlgnevustest pole laekumisi ette näha. Nõudeid teiste isikute vastu ei ole tõendatavad ja puuduvad võimalused tagasivõitmishagide esitamiseks. V Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel Haldur korraldas vara ülevaatuse, teisaldamise, inventuuri, hoiustamise ja realiseerimise, taotles võlgniku töötajatele Töötukassalt hüvitise maksmise, viis läbi võlausaldajate üldkoosoleku, suhtles ja pidas aktiivset kirjavahetust võlgniku juhatuse liikmetega ja võlausaldajatega, korraldas võlgniku raamatupidamisarvestust, avaldas nõuetekohased teated väljaandes Ametlikud Teadaanded ning koostas vormikohase lõpparuande. VI Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta

Kohtuvaidluseid ei ole. Ka ei ole esitatud hagiavaldusi. VII Muud tähtsust omavad asjaolud, sh maksejõuetuse tekkimise põhjused Puuduvad konkreetsed andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga PankrS § 28 mõttes. Siiski on võlgniku juhatus mõnda aega varjanud ettevõtte maksejõuetust ja põhjendamatult viivitanud pankrotiavalduse esitamisega. SAon esitanud haldurile ja kohtule bilansi ja kasumiaruande, kus majandusperioodiks on näidatud 01.01.2009 kuni 31.05.2010. Majandusaasta aruannet 2009. aasta kohta ei ole äriregistrile ega haldurile esitatud. Põhjuseks ilmselt asjaolu, et võlgniku majandustegevuse suur kahjum (kasumiaruandes on kahjum summas 13 030 985 krooni) pidi juhatusele suures osas ilmne olema juba 2009. aastal, kuid juhatus ei tahtnud sellise tulemusega aruannet üldse „tekitada“. Sealhulgas püüti varjata äriühingu omakapitali vähenemist alla alammäära, st alla 40 000 krooni. Ka ei kajasta SA poolt haldurile ja kohtule esitatud andmed varade jäägi kohta selle vara tegelikku väärtust objektiivselt, sest kuigi tegemist on varade jäägiga, mida võlgnikul endal ei õnnestunud realiseerida, jäeti see ümber hindamata ja võeti raamatupidamises arvele põhjendamatult kõrge hinnaga – hinnaga, mis kordades ületas selle vara tegelikku väärtust. 20.05.2010 teatas Swedbank AS ajutisele haldurile e-kirjas, et nende andmetel on võlgnik oma vara asukoha ja koguse osas esitanud pandipidajale ja kohtutäiturile valeandmeid. Halduri hinnangul on juhatuse liige SA eksinud raamatupidamise seaduse §-des 4 ja 12 sätestatud raamatupidamise korraldamise põhinõuete vastu, sest jäeti korraldamata äriühingu raamatupidamine viisil, et oleks võimalik olulise informatsiooni saamine ning on koostamata ja esitamata majandusaasta aruanne raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Lisaks on arusaamatud SA selgitused võlgniku investeeringust Lätis registreeritud DVD S SIA-sse, mis tänase seisuga on lootusetud. Ka selles osas on SA käitunud vastutustundetult, ses äriseadustiku § 187 lg 1 näeb ette, et osaühingu juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Pankrotihalduri aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, mille arvelt katta pankrotimenetluse jätkamise kulud, sest ainuüksi raamatupidamisrevisjoni läbiviimiseks on vaja ligikaudu 24 000 krooni. Lisaks võimaliku tagasivõitmise hagi esitamise ja kohtuvaidluse kulud, mille täpne suurus on teadmata. Kuna pankrotimenetluse jätkamine ei ole pankrotihalduri hinnangul otstarbekas ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks vahendid puuduvad, palub pankrotihaldur lõpetada pankrotimenetlus raugemisega ning kinnitada halduri tasu summas 20 437 krooni (millele lisandub sotsiaalmaks). Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (PankrS) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega. PankrS § 158 lg 1 sätestab, et kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama, lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab PankrS § 162 lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmeid. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Nõuete kaitsmist OÜ DL(pankrotis) pankrotimenetluses toimunud ei ole. Kohus määras 21.10.2010 määrusega OÜ DL(pankrotis) pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ DL(pankrotis) pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud.

Kohus, arvestades eeltoodut ja tutvunud asja materjalidega, leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid, on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tähenduses maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara, tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu PankrS § 157 p 2 alusel. OÜ DL(pankrotis) maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu PankrS § 162 lg 3 tähenduses. Asja kohtuliku arutamise käigus võlgniku juhtide tegevuses raske juhtimisviga tuvastamist leidnud ei ole. PankrS § 158 lg 5 kohaselt ei lõpeta kohus pankrotimenetlust raugemise tõttu enne pankrotiseaduse §-s 86 sätestatud vande andmist, kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma ja vande võtmine on võimalik. Kohus on 31.05.2010 määrusega kohustanud võlgnikku juhatuse liikmeid SA ja VU vandega kinnitama vara ja võlgade nimekirja õigsust enne esimest võlausaldajate üldkoosolekut 16.06.2010 kell 16.00. Vastava vande on juhatuse liikmed andnud. PankrS § 65 lg 1 järgi halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lõike 2 järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. PankrS § 66 kohaselt on halduril õigus lisaks tasule oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. Kohus leiab, et pankrotihalduri tasu 20 437 on põhjendatud ja tuleb kinnitada. Sotsiaalmaks halduri tasult tuleb tasuda võlgnikul sotsiaalmaksuseaduse § 2 lg 1 p 4 alusel. TsÜS § 41 lg 1 järgi juriidilise isiku lõpetamisel toimub selle likvideerimine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Pankrotimenetluses toimub juriidilise isiku likvideerimine pankrotimenetluses sätestatud korras. TsÜS § 45 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku registrist kustutamisega juriidiline isik lõpeb. PankrS § 165 lg 3 järgi tuleb pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Andres T halduri ülesannete täitmisest. Kuivõrd OÜ DL(pankrotis) pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele raugemise tõttu, tuleb osaühing likvideerida ja kustutada registrist. Nimetatu tuleb ülesandeks teha pankrotihaldurile. Pärast osaühingu registrist kustutamist tuleb haldur vabastada halduri kohustustest. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt antakse likvideeritud juriidilise isiku dokumendid hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse 10 aastat kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. OÜ DL(pankrotis) dokumentide hoidjaks tuleb määrata pankrotihalduri ettepanekul SA.

Tiia Mõtsnik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.