Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tsiviiasi nr 2-10-51878

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Hele Ilisson

Otsuse tegemise aeg ja koht

Riigi õigusabi asja nr

2-10-51878

Riigi õigusabi asi

P. U. (isikukood xxxxxxxxxxx; eluk. xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku“ § 463-466 ja 475 lg 1 p 16 kohus m ä ä r a s:

Asjaolud P. U. esitas 2110.2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Taotleja soovib esitada kohtule avalduse pärandvara jagamise nõudes, kuid tal puuduvad hagi koostamiseks ja kohtus esinemiseks vajalikud teadmised. Samuti ei ole tal võimalik tasuda advokaadi abi eest. Kohtu lahendi põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu andmed, ka taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotleja töötab massöörina xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-s poole kohaga. Taotleja ülalpidamisel on üks alaealine laps. Maksu- ja Tolliametil andmete kohaselt 2009. aasta sissetulekuks oli xxxxx krooni, seega kuus xxxxxxx krooni. Eesti väärtpaberite keskregistris ei ole tema nimele registreeritud väärtpabereid. Taotleja enda andmetel on tal kuu sissetulek töötasuna xxxx krooni. Taotlejale makstakse peretoetust summas 300 krooni, töövõimetuspensioni xxxx krooni kuus ja sotsiaaltoetusi xxxx krooni kuuse, seega kokku xxxx krooni. Taotleja kuu sissetulek on seega kokku xxxx krooni. Taotlejal puudub registrisse kantud vara, mida ilma suuremate raskusteta saaks müüa menetluskulude katteks. Kohtule taotluse esitanud isik vastab Riigi õigusabi seaduse § 6 lg-s 1 sätestatud nõuetele, õigusabi taotlus vastab nõuetele, ning arvestades taotleja majanduslikku seisundit, tuleb taotlejale anda riigi õigusabi. Samas, arvestades seda, et P. U. on töökoht ning tal on olemas igakuine sissetulek, ei ole põhjendatud tema riigi õigusabi kulude hüvitamisest täielik vabastamine. Kohus on seisukohal, et vastavalt riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) § 8 p 3 tuleb P. U. anda riigi õigusabi kohustusega hüvitada 1 aasta jooksul riigi õigusabi kulud 25% ulatuses. Kohus leiab, et selline õigusabikulude hüvitamine ei pane isikut olukorda, kus ta satuks majanduslikult raskesse ja igapäevast toimetulekut takistavasse olukorda. Vastavalt RÕS § 18 lg 2 määrata riigi õigusabi osutajaks advokaat, kelle nimetab advokatuur.