Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

J, osaline riigilõivu tagastamine“. 4) Kompromissi tingimustest mittekinnipidamise korral on hagejal õigus koheselt sisse nõuda kogu võlgnevuse jääk jääk täitemenetluse raames. 5) Pooled paluvad kohtu poolt kompromiss kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. 6) Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest ja teatavad, et loobuvad määruskaebuse esitamisest. esitamisest.

II. II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele. OÜ--le (reg. (reg.--kood 11100041) TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel III. Tagastada hagejale – ITM Inkasso OÜ tsiviilasjas nr. nr 2-0909-40987 menetluse lõpetamisel seoses kompromissi kinnitamisega kinnitamisega 1⁄2 hagi esitamisel esitamisel tasutud tasutud riigilõivust, s.o. summas 500 500 /viissada/ /viissada/, ssada/, milline summa kanda ITM Inkasso OÜ pangakontole nr 221040923052 Swedbank selgitusega „J

„J J,

J, osaline riigilõivu tagastamine“. Muud menetluskulud asjas jäävad poolte endi kanda.

Edasikaebe kord Vastavalt TsMS § 661 lg 4 on pooled kokku leppinud kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise õigusest loobumises, mistõttu määrus jõustub kättesaamisest alates. alates. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Kohtute raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 18.08.2009 esitas ITM Inkasso OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse J J vastu võlgnevuse 42 490 krooni nõudes. Võlgniku poolt tähtaegselt esitatud vastuväite tõttu lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ning 03.08.2010 anti avaldus TsMS § 486 lg 1 tulenevalt hagimenetluses jätkamiseks üle Viru Maakohtule. Kohus võttis 16.08.2010 korraldava määrusega hagi menetlusse ja väljastas hagiavalduse koos lisadega kostjale tutvumiseks ning 14 päeva jooksul kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja on hagimaterjalid kätte saanud. Kohtu poolt määratud tähtaja jooksul teatas kostja, et on nõus hagiga, kuid ei ole suuteline korraga võlgnevust tasuma. Kohus edastas kostja vastuse hagejale tutvumiseks ning tegi pooltele ettepaneku võimaluse korral kompromissi sõlmimiseks. 19.10.2010 laekus kohtule hageja volitatud esindaja poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissileping ning sama kompromissleping kostja allkirjaga laekus kohtule 01.11.2010. Vastavalt kompromissi tingimustele on kostja nõustunud hagejale hüvitama kokku summas 4900 krooni, sellest 2000 krooni põhivõlgnevuse katteks, 2000 krooni viivisvõlgnevuse katteks, 400 krooni intressivõlgnevuse katteks ning 500 krooni ulatuses hageja tasutud riigilõivu katteks (s.o. 1/2 ulatuses tasutud riigilõivust). Kompromissi rikkumise korral on hagejal õigus täitemenetluse seadustikus sätestatud korras pöörata kompromissis esitatud nõue sundtäitmisele. Hageja taotleb 1⁄2 ulatuses riigilõivu tagastamist riigilt. Muud menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Pooled on palunud kompromissileping kohtu poolt vastu võtta ja see kohtu poolt ka esitatud kujul kinnitada, lõpetades ühtlasi asja menetluse. Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus. põhistus. Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on esitatud tingimustel kompromiss täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on kinnitanud, et kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Samuti on nad teadlikud kostja poolt kompromissilepingu tingimuste mittenõuetekohasel täitmisel hageja õigusest nõuda kompromissist ja seadusest tulenevalt kohest sundtäitmist kohtutäituri kaudu. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja taotlus riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-09-40987 materjalidest nähtub, et hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt hagihinnale kokku summas 1000 krooni, sellest 250 krooni 09.08.2010 maksekorralduse nr 29 alusel ning 750 krooni 16.08.2009 maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitamisel. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva riigilõivu summa (1000 : 2) = 500 krooni. Määruse tegemisel tugines kohus TsMS § 150 lg 2 p 1, § 428 lg 1 p 4, § 430-432, § 661 lg 4, samuti Riigilõivuseaduses sätestatule. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 09. novembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.