Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

Asjaolud 03.12.2009 esitatud hagi põhjenduste kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.05.2006 töölepingu hageja töötamiseks kostja juures kliiniku juhatajana. Kostjal on mitmeid kliinikuid; hageja juhatas kirurgiakliinikut, mille struktuuris oli kuni 01.01.2009 ka operatsioonikeskus. 08.06.2009 võttis kostja juhatus vastu otsuse, millega kinnitati struktuurimuudatus, mille kohaselt moodustati kirurgia- ja intensiivravi kliinik (kirurgiakliinik, anestesioloogia- ja intensiivravikeskus ja operatsioonikeskus ühendati). 15.06.2009 võttis kostja juhatus vastu otsuse, millega suleti alates 01.07.2009 kirurgiakliiniku juhataja ametikoht. 16.06.2009 esitas kostja hagejale koondamisteate, töölepingu lõpetamise päev oleks olnud 06.07.2009. Alates 01.07.2009 ei võimaldatud hagejal sisulist kliiniku juhataja tööd teha, kuigi töötasu maksti. 18.06.2009 esitas kostja hagejale korduva teate, milles teatati, et muudetakse 16.06.2009 teadet seoses sellega, et hageja on kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimistel EAL delegatsiooni koosseisus ja tööandja on esitanud tööinspektsioonile taotluse töötaja koondamiseks kooskõlastuse saamiseks. 19.06.2009 kuulutas kostja välja konkursi kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja ametikohale, konkursi tähtaeg oli 30.06.2009. Hageja esitas 29.06.2009 esimese avalduse kostjale, milles kinnitas valmisolekut kliiniku juhatajana asuda täitma kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja tööülesandeid ja oli valmis võtma endale täiendavaid tööülesandeid. Konkursile ei laekunud ühtegi avaldust. 02.07.2009 toimus kostja nõukogu esimehe M. M. juures nõupidamine, milles osalesid kostja nõukogu liige V. K., juhatuse liige B. K., juhatuse liige V. P., EAL peasekretär K. R. ja hageja. Nõupidamisel jõuti M. M. ettepanekul seisukohale, et kuna kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja ametikohale korraldatud konkursile ei laekunud ühtegi avaldust ja samas hageja on avaldanud 29.06.2009 kirjas soovi sellel ametikohal töötada, alustatakse temaga läbirääkimisi kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhataja kohale asumiseks. Vaatamata sellele määrati 06.07.2009 kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja kohusetäitjaks kuni kliinikujuhi leidmiseni J. T., kes senini oli töötanud anestesioloogia- ja intensiivravikeskuse juhatajana. Kostja sulges tähtajaliselt kuni kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja tööleasumiseni J. T. senise ametikoha. 08.07.2009 tegi Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon otsuse, millega keeldus nõusoleku andmisest töölepingu lõpetamiseks hagejaga TLS § 86 p 3 alusel, kuna leidis, et tema koondamine omab seost töötaja tegevusega töötajate esindajana. Kostja esitas eelpoolnimetatud otsuse peale vaide. 10.08.2009.a. tegi Tööinspektsiooni Põhja inspektsioon vaideotsuse, millega jättis kostja vaide 08.07.2009 otsuse peale rahuldamata. Vaideotsuses on tööinspektsioon tuvastanud, et tööandjal oli varjatud soov töötaja tööleping lõpetada koondamise tõttu tingituna töötaja seaduslikust tegevusest töötajate huvide esindamisest. Vaideotsusele kaebust esitatud ei ole. 2(15)

24.08.2009 tegi kostja hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel. Hageja ei võtnud pakkumist vastu ja teatas, et soovib jätkata töötamist kostja juures ja soovib asuda täitma kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja ülesandeid (töötaja kolmas avaldus sooviga töötamiseks uue kliiniku juhatajana). 04.09.2009 esitas hageja järjekordse avalduse kostja juhatuse esimehele, milles märkis, et temaga on sõlmitud tööleping kliiniku juhataja ametikohal töötamiseks ja kuna kostjal on vaba kliiniku juhataja koht, siis soovib ta töötada kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhatajana. Samas teatas ta, et kui tööandja soovib seoses sellega muuta töölepingu tingimusi, siis palub ta teatada, kas ja milliseid punkte tuleks muuta. 09.09.2009 küsis kostja EAL-lt arvamust töölepingu ülesütlemiseks koondamise tõttu hagejaga kui töötajate esindajaga. 09.09.2009 kuulutas kostja teistkordselt välja konkursi kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhi kohale, tähtaeg 30.10.2009. EAL esitas 15.09.2009 arvamuse töötajate esindaja A. K. töölepingu ülesütlemise kohta, milles leidis, et töölepingu ülesütlemiseks puudub õiguslik alus, kuna töötaja töö ei lõpe ja koondamise situatsiooni ei esine ning tegelikuks töölepingu ülesütlemise põhjuseks on asjaolu, et hageja esindab seaduses sätestatud alustel teisi töötajaid. 07.10.2009 saatis hageja kõikidele kostja juhatuse liikmetele ja nõukogu liikmetele e-kirja, milles kirjeldas situatsiooni ja esitas kostjale nõude töölepingujärgse kohustuse täitmiseks ja hageja tööga kindlustamiseks. Kirjas avaldati töötaja valmisolekut ka lepingu muutmise läbirääkimisteks, kui tööandja sooviks hageja määramisel kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhatajaks tema töölepingu tingimusi muuta ja juhiti tähelepanu ka TLS § 107 lg 3 mõttele, mille kohaselt on hagejal kui isikul, kes on valitud töötajate esindajaks, koondamise vaidlustamisel töövaidlusorganis õigus nõuda tööle ennistamist, mis seab ebakindlasse olukorda töötaja, kes on võetud peale hagejaga töölepingu ülesütlemist kliiniku juhatajana tööle. 16.10.2009 teatas kostja juhatuse liige G. T. hagejale, et esitavad oma seisukoha hiljemalt 09.11.2009, kuid juhatus ei ole seda teinud. 30.10.2009 esitas hageja viienda avalduse kostjale. Avalduses kinnitas hageja veelkord, et kuna kostjal on vaba kliiniku juhataja koht, siis ta soovib sellel töötada ja juhul, kui tööandja soovib selleks muuta kehtiva töölepingu tingimusi, palub teatada, kas ja milliseid punkte tuleks muuta. 30.10.2009 lõppenud konkursiga sobivat töötajat ei leitud ja 09.11.2009 määras kostja kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhatajaks J. T., kes oli määratud alates 06.07.2009 kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja kohusetäitjaks kuni kliinikujuhi leidmiseni ja kelle endine ametikoht on tähtajaliselt suletud kuni kirurgia- ja intensiivravi kliiniku juhataja tööle asumiseni. J. T. konkursil ei osalenud, seega täideti ametikoht konkursiväliselt. 16.11.2009 esitas kostja hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse TLS § 87 ja § 89 lg 1 alusel majanduslikel põhjustel (koondamine) ja saatis EAL-le selgituse viimase arvamuse mittearvestamise kohta. Hagejaga töölepingu ülesütlemine on tühine, kuna on seadusest tuleneva aluseta ja ei vasta seaduse nõuetele. Ülesütlemine on vastuolus hea usu põhimõttega ja on tühine ka seetõttu, et oli esitatud tingimuslikuna. Hagejale ei ole esitatud ühtegi põhjendust, mis ei oleks võimaldanud tal jätkata töölepingut kliiniku juhataja ametikohal. Kostja soovis enne tema koondamist leida uue kliiniku juhataja ametikohale uue isiku ja alles seejärel hagejaga tööleping üles öelda, et sel moel jätta näiline mulje koondamise situatsiooni olemasolust. Tööandja ei ole ametiühingu arvamusega arvestanud. Võttes arvesse koondamisprotsessi kogu oma järjepidevuses alates 15.06.2009, ei ole tööandja tõendanud koondamise 3(15)

situatsiooni ja seetõttu tuleb lugeda, et tööandja ütles töölepingu üles põhjusel, et töötaja esindab teisi töötajaid. Kostja juhatuses esineb ametiühingutesse ja kollektiivlepingutesse negatiivset suhtumist ja sellest tulenevalt hageja koondamise tegelikuks põhjuseks on tema seaduslik tegevus töötajate huvide esindamisel. Hagejale sai 18.05.2010 teatavaks, et kirurgiakliiniku baasil 01.07.2009 moodustatud kirurgia-ja intensiivravikliinik, kuhu tööle ennistamist hageja taotles, on 04.01.2010 ümber nimetatud kirurgia- ja anestesioloogia kliinikuks. Hageja palus kohtule esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuste kohaselt tuvastada, et AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 A. K. esitatud töölepingu ülesütlemine on tühine, lugeda AS Lääne-Tallinna Keskhaigla ja A. K. vaheline tööleping mittelõppenuks ja kohustada AS Lääne-Tallinna Keskhaiglat A. K. sõlmitud kliiniku (kirurgia-ja anestesioloogiakliinik) juhataja töölepingut edasi täitma viivitamata ning välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu alates 24.11.2009 kuni tööle ennistamise päevani. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja on hageja koondamise viinud läbi seaduslikult ning on töölepingu hagejaga lõpetatud koondamise tõttu seaduse nõudeid täpselt järgides. Kostja on hagejaga lõpetanud töölepingu majanduslikel põhjustel. Kostja töölepingu ülesütlemise põhjuseks olid muudatused kostja struktuuris, mistõttu lõppes hageja töö. Tulenevalt töö efektiivsuse tõstmise vajadusest otsustas kostja oma senise struktuuri ümber kujundada selliselt, et ühendati 3 struktuuriüksust (kirurgiakliinik, anestesioloogia- ja intensiivravikeskus, operatsioonikeskus). Need muutusid uue kirurgiaja intensiivravi kliiniku (nüüd kirurgia- ja anestesioloogiakliinik) osaks. Kuivõrd kirurgiakliinik, mida hageja senini juhtis, selle muudatuse käigus iseseisva üksusena kaotati, siis likvideeriti kirurgiakliiniku juhataja ametikoht. Struktuurimuudatuse eesmärgiks oli efektiivsuse tõstmine ning patsientide jaoks võimalikud mugava ravikeskkonna tagamine ja patsiendile turvalisema ja pideva raviahela tagamine. Samuti oli vajalik suurendada haldussuutlikust ja korrastada juhtimisahelat. Loodud kirurgia- ja intensiivravikliiniku näol oli tegemist täiesti uue kliinikuga kostja struktuuris, mis moodustati varasemate struktuuriüksuste (kirurgiakliinik, anestesioloogia- ja intensiivravikeskus, operatsioonikeskus) põhjal, kuid mis ei olnud varasemate kliinikute järglane. Varasema kirurgiakliiniku, mida hageja juhtis, peamiseks funktsiooniks oli kirurgiateenuste pakkumine. Loodud kirurgia- ja intensiivravikliiniku peamiseks funktsiooniks on tagada kirurgiline, uroloogiline, ortopeediline, erakorralise meditsiini, anestesioloogiline, intensiivravialane teenus, tagada ka kvaliteetne operatsiooniteenus ja sterilisatsiooni teenus. Uue kirurgia- ja intensiivravikliiniku tegevusvaldkond on märkimisväärselt laiem, mis eeldab ka seda, et kliiniku juht oleks pädev spetsialist mitte ainult ühe allasutuse töös, vaid kliiniku juht peab olema pädev spetsialist võimalikult paljudes allosakondade valdkondades. Uues moodustatud kliinikus töötas 31.12.2009 seisuga 324 töötajat. Kirurgiakliinikus töötas enne selle reorganiseerimist 158 töötajat, anestesioloogia ja intensiivravi kliinikus töötas 138 töötajat. Pärast struktuurimuudatuse rakendamist on uus kliinik töötajate arvu poolest ligi kaks korda suurem endisest kirurgiakliinikust, mida hageja juhtis. Seega ei ole tegemist võrreldavate struktuuriüksustega. Uus kirurgia- ja intensiivravikliinik moodustus täiesti uuel alusel kolme varem eraldiseisnud struktuuriüksuse ühinemisel. Selle tulemusena oli kostjal vajadus pakkuda kliinikute senistele töötajatele nende senist tööd (kui see jätkub ja uues struktuuris on sellised ametikohad olemas) või leida võimalus 4(15)

nendega töölepingute ülesütlemiseks, kui nende töö on lõppenud. Struktuuri muutumise rakendamisega hageja töö kostja juures lõppes. Väide, et sisulist struktuurimuudatust kostja juures ei toimunud, mida tõendavat hageja väitel asjaolu, et ühendkliinikut ei peetud vajalikuks kostja koduleheküljel kajastada, on ebaõige ja eksitav. Igasugune struktuurimuudatuse rakendamine ja elluviimine võtab teatud aja aega. Esmatähtis on uue kliiniku faktiline töösse rakendamine ja seejärel alles sellest teavitamine. Kostja jaoks oli oluline, et muudatus rakenduks võimalikult kiiresti patsientide jaoks ja haigla sisesuhetes. Muudatusest väljapoole teavitamine ei olnud esmatähtis. Struktuurimuudatuse elluviimise kohalt ei oma tähtsust kas vastav info on olemas kostja koduleheküljel või mitte. Kostja kui kirurgiakliiniku juhi ametijuhendist tulenevad tööülesanded erinesid oluliselt kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhi ametijuhendist tulenevates tööülesannetest. Näiteks eeldatakse kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhilt juhtimisoskust, suhtlemis- ja läbirääkimisoskust, mees-konnatöö- ja eestvedamisoskust, ladusat töökorraldust, tulemuslikkusele suunatud juhtimist. Hageja varasem töökogemus piirdus kliiniku igapäevase juhtimisega ning ei olnud seotud suure struktuuriüksuse tegevuse korraldamisega. See näitab veelkord, et loodud kirurgia- ja intensiiv-ravikliiniku juhataja ametikoht ei olnud varasema kliiniku /keskuse juhataja ametikohaga võrreldav ametikoht. Kostja on hageja töölepingu üles öelnud majanduslikel põhjustel koondamise tõttu ning kostja on hagejale põhjendanud töölepingu ülesütlemist seoses 01.07.2009 asetleidnud struktuuri muudatustega kostja juures. Kostjal puudus õigus hagejat üle viia ametikohale, millele ta ei olnud kostjaga töölepingut sõlminud. Hageja on korduvalt kostja poole pöördunud sooviga, et ta saaks jätkata oma seniste tööülesannete täitmist. Kostja ei saanud võimaldada hagejal jätkata seniste tööülesannete täitmist, kuna uues struktuuris tema senist ametikohta ei olnud. Töö lõppemine on oluliseks asjaoluks töölepingu ülesütlemisel koondamise alusel. Kostja ei nõudnud hagejalt tööülesannete täitmist alates struktuurimuudatuse rakendamisest kuni töölepingu ülesütlemiseni. Samas ei saanud kostja hagejaga sõlmitud töölepingut üles öelda kohe struktuurimuudatuse jõustamisel, kuna hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine eeldas nõusoleku saamist töölepingu lõpetamiseks. Kohe, kui vastavad toimingud töölepingu ülesütlemiseks olid kostja poolt tehtud, ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles. Kostja on võtnud arvesse asjaolu, et hageja oli valitud töötajate esindajaks. Kostja põhjendas EAL-le detailselt neid põhjuseid, mis tingivad hagejaga tööleping üles öelda. EAL ei ole oma vastuses piisavalt selgitanud, miks ta leiab, et hagejaga töölepingu ülesütlemine ei ole õigustatud. Kuna kostja arvates ESL seisukoht ei arvestanud tegelikke asjaolusid, siis ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles arvestamata EAL arvamust. TLS § 94 lg 2 kohaselt EAL arvamus ei ole kostja jaoks siduv, vaid kostja peab oma otsuse tegemisel hindama, kas esitatud seisukoht oli objektiivne, põhjendatud ja asjakohane. EAL ei esitanud omalt poolt ühtegi soovitust ega ettepanekut, kuidas kujunenud olukorda lahendada. Kostja on teinud endast kõik mõistlikult oleneva selleks, et vältida hagejaga töösuhte lõpetamist. Töölepingu ülesütlemisavalduses on kostja veelkord toonitanud, et ta pakub hagejale teist tööd (arendusjuhi ametikoht ja/või kirurgi ametikoht). Hageja ise ei ole soovinud kostja pakkumisi uuele ametikohale vastu võtta. Kui kostja eesmärk oleks tõesti olnud vabaneda hagejast, siis ei oleks ta pakkunud hagejale niivõrd olulist ametikohta. Kostja on järginud täpselt TLS-is toodud regulatsiooni töötajate esindajaga töölepingu ülesütlemise kohta ja on teinud omalt poolt kõik selleks, et hagejaga saaks töösuhe jätkuda. Hageja ise ei ole soovinud töösuhte jätkamist. Töölepingu lõpetamise põhjus ei olnud asjaolu, et hageja esindas teisi töötajaid, vaid põhjused oli majanduslikud. 5(15)

Kostja on pidanud töötajate esindajatega korduvalt läbirääkimisi kollektiivlepingu ja selle muutmise osas. Hageja ei pidanud kostjaga töölepingu ülesütlemise ajal ning vahetult enne seda töötajate esindajana läbirääkimisi kollektiivlepingute osas. Kostja ei olnud teadlik, et selliseid läbirääkimisi plaanitakse ka algatada. Hageja pidas viimati kostjaga töötajate esindajana läbirääkimisi 2007.a. Nendest läbirääkimistest on möödunud piisavalt pikk aeg ning viitamine sellele, et hageja oleks töötajate esindaja läbirääkimiste mõttes, ei ole asjakohane. Juhul, kui kostja oleks kuidagi soovinud mõjutada töötajate esindajate positsiooni ja saavutada enda jaoks paremaid tingimusi läbirääkimistel, siis oleks kõige otsesemat mõju avaldanud see, kui ta oleks võtnud ette samme töötajate usaldusisiku vastu. Kostja ei ole seda teinud, kuna ei suhtu halvasti töötajate esindajatesse. Kostja jaoks ei muuda kutseliitudega ja töötajate organisatsioonidega läbirääkimiste pidamisel midagi asjaolu, kas hageja on kostjaga töösuhtes või mitte. Hageja on EAL juhatuse liige. Juba ainuüksi sellest asjaolust tulenevalt on hagejal võimalus osaleda töötajate esindajana läbirääkimistel tööandjatega. Seepärast ei toonud kostja jaoks töölepingu ülesütlemine hagejaga muudatusi töötajatega ja kutseliitudega peetavates läbirääkimistes. Seega poleks hageja koondamisel mingit mõtet seoses võimalike läbirääkimistega EAL-ga. Hageja väide viitega kirurgiakliiniku töötajate kollektiivsele kirjale, et tegemist on kostja kättemaksuaktsiooniga, ei ole põhjendatud. Kirja puhul on tegemist vaid isikute subjektiivse arvamusega, mitte faktidel põhineva seisukohaga. Esitatud kirjas ei ole selgitatud, kuidas selle allkirjastanud isikud on sellisele järeldusele jõudnud ning mis on sellise seisukoha kujunemise aluseks olnud. Kostjale on ebaselge, mille eest pidanuks ta hagejale kätte maksma. Kui kirurgiakliiniku töötajad ei nõustu haigla otsusega struktuurireformide vajalikkusest, ei tähenda see seda, et reforme poleks vaja või neid tuleks takistada. Väide, et kostja soovis hagejaga töölepingu lõpetada sellel põhjusel, et hageja esindab teisi töötajaid, on emotsionaalne ja ei põhine faktilistel asjaoludel. Mitte ühestki hageja poolt nimetatud asjaolust ei saa välja lugeda, et kostjal oleks kuidagi olnud negatiivne positsioon hageja või ametiühingute suhtes. Hageja on valikuliselt ja kontekstis välja rebides rõhutanud kostja väidetavat negatiivset suhtumist. Kostja positiivset suhtumist hagejasse näitab ka see, et kostja on nimetanud hageja LääneTallinna Keskhaigla auliikmeks ja tunnustanud teda seeläbi kui eestkõnelejat arstide huvide eest seismisel. Teates on välja toodud kostja seisukoht, et ta tunnustab sellise hinnanguga hagejat, kui isikut, kes on märkimisväärselt kaasa aidanud keskhaigla jätkusuutlikkuse tagamisele ja on haiglat püstitatud eesmärkidele lähemale viinud. Eeltoodu näitab, et kostja tunnustas hagejat hea töötajana ning läbirääkijana, vastasel korral ei oleks kostja hagejat selliselt tunnustanud. Hageja avaldustest nähtub, et ta soovib jätkata töötamist senisel ametikohal või pidada läbirääkimisi tööle asumiseks uuel ametikohal. Kuna hageja senist ametikohta ei olnud enam kostja struktuuris, siis ei saanud kostja võimaldada hagejal jätkata tema seniste tööülesannete täitmist. Hageja oli teadlik sellest, et uue kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhi ametikoha täitmiseks oli välja kuulutatud konkurss ning hagejal oli võimalus avaldada soovi sellel ametikohal töötamiseks, esitades sarnaselt teiste kandidaatidega kandideerimiseks vajalikud dokumendid. Kostja jaoks oli oluliseks tingimuseks saada hageja nägemus uue kliiniku töö korraldamisest uutes majandustingimustes. Hageja seda ei esitanud ja konkursil ei kandideerinud. Hageja ei ole tõendanud oma kvalifikatsiooni vastavust oluliselt suurema ja mitmekülgsemate tegevusaladega üksuse juhtimiseks. Kostja on hagejale 16.11.2009 esitatud teates töölepingu ülesütlemise kohta pakkunud teist tööd, pakkudes talle loodavat arendusjuhi ametikohta või kirurgi ametikohta. Hagejale 6(15)

pakutud arendusjuhi ametikoht oli selle olulistes tingimustes samaväärne hageja senise ametikohaga. Hagejal oleks säilinud võimalus teha ka ravitööd ning seeläbi säilitada oma oskused ja võimed arstina. Hageja ei soovinud kostja pakutud ametikohti vastu võtta. Kuna hageja keeldus kostja pakutavaid ametikohti vastu võtmast, siis lõpetas kostja hagejaga sõlmitud töölepingu. Kostjal ei olnud võimalust pakkuda hagejale töölepingu ülesütlemisel kliiniku juhi ametikohta, millele ennistamist hageja taotleb. Hageja töö kirurgiakliiniku juhi ametikohal oli lõppenud. Uuele kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhi ametikohale oli 09.11.2009 määratud töötama J. T.. Seega ei olnud see ametikoht hagejaga töölepingu ülesütlemisel vakantne. Kostja saab pakkuda töölepingu ülesütlemisel ainult sellist ametikohta, mis on vakantne. Hageja ei saa nõuda ennistamist ametikohale, mida ei ole olemas. Kui ametikohta ega üksust ei ole olemas, ei saa otsust sellisele kohale ennistamiseks täita. TLS § 107 lg 3 ei anna võimalust kohtuotsusega määrata isikule uut või senisest paremat ametikohta. Ainuüksi asjaolu, et hageja töölepingusse oli märgitud ametikohaks kliiniku juhataja, ei ole eelduseks, et hageja saaks taotleda enda ennistamist ükskõik millise kliiniku juhataja ametikohale. Ennistamise aluseks ei saa olla töölepingus nimetatud ametinimetuse grammatiline tõlgendamine, vaid asjaolu, kas faktiliselt see ametikoht, millele ennistamist hageja taotleb on olemas või mitte. Kuna kostja struktuuris ametikoht, millele ennistamist hageja võiks taotleda, puudub, ei saa teda tööle ennistada. Kostjale ei saa panna kohustust kujundada oma struktuur ümber selliselt, et ta peaks looma uuesti hageja endise ametikoha. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning luges AS Lääne-Tallinna Keskhaigla poolt 16.11.2009 A. K. esitatud töölepingu ülesütlemine tühiseks ja kohustas kostjat ennistama hageja temaga sõlmitud töölepingu alusel kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale ning mõistis välja kostjalt hageja kasuks alates 24.11.2009 kuni 28.06.2010 saamatajäänud töötasu 332 737,20 krooni. Menetluskulud jäid kostja kanda. Asjas on pooltevaheliseks põhiliseks vaidlusaluseks küsimuseks, kas hageja koondamise algatamise kostja 08.06.2009 otsuse nr 78 alusel tingis objektiivsetest majanduslikest põhjustest tingitud koondamissituatsioon (TLS § 87, 89 lg 1), mille tagajärjel hageja töö kirurgiakliiniku juhatajana tegelikult lõppes, või säilus hageja töökoht vaatamata struktuuri muudatustele ka uues struktuuris, mistõttu tema koondamine ja konkursside väljakuulutamine hageja asemel uue töötaja leidmiseks ei olnud sisuliselt vajalik. Kostja 08.06.2009 otsust nr 78 alates 01.07.2009 kirurgia- ja intensiivravi kliiniku moodustamise kohta ei ole vaidlustatud või tühistatud, enne nimetatud otsust sellist ühendatud struktuuriüksust kostja struktuuris ei eksisteerinud, samuti oli seisuga 31.12.2009 ühendkliiniku koosseisus kaks korda enam töötajaid kui kirurgiakliinikus (vastavalt 321 ja 154) enne 01.07.2009 struktuurimuudatust. Ka avaldas hageja ise kostjale korduvalt soovi asuda vabale ühendkliiniku juhataja ametikohale, seega aktsepteeris seda uue töökohana. Seega faktiliselt ei olnud tegemist kolme senise struktuuriüksuse baasil uue struktuuriüksuse moodustamisega, mis oleks võinud õigustada hageja kui ühe likvideeritava struktuuriüksuse juhi koondamist ja ühendkliinikule uue juhi leidmise vajadust konkursi teel, vaid seni iseseisvalt tegutsenud struktuuriüksuse - anesteesia- ja intensiivravikeskuse ja operatsioonikeskuse (mis kuulus kuni 01.01.2009 kirurgiakliiniku koosseisu) - liitmisega kirurgiakliinikule ja kirurgiakliiniku ümbernimetamisega kirurgia-ja intensiivravi kliinikuks.

7(15)

Lähtudes kostja teesist, et uue ühendkliiniku loomisega moodustati senise kolme iseseisvalt ravijuhile alluvat struktuuriüksuse asemel täiesti uus iseseisev ravijuhile allutatud struktuuriüksus, mida hakkab juhtima uue ametikohana loodud ühendatud kliiniku juhataja, oleks loogiline ja põhjendatud järeldada, et alates 01.07.2009 oleksid olnud suletud samaaegselt kirurgiakliiniku juhataja ametikohaga ka teiste ühendatavate struktuuriüksuste juhtide ametikohad. Nagu nähtub kostja juhatuse 03.08.2009 otsusest nr 99, säilus anestesioloogia ja intensiivravikeskuse juhataja ametikoht automaatselt edasi ka uues struktuuris ja suleti tähtajaliselt 01.08.2009 kuni kirurgia- ja intensiivravikliiniku juhataja tööleasumiseni. Samuti ei ole kostja vaidlustanud hageja väidet, et uue ühendkliiniku koosseisus säilus edasi ka operatsioonikeskuse juhataja ametikoht. Võttes arvesse, et ühendkliiniku koosseisu liideti tervikuna senine kirurgiakliinik, on põhjendatud hageja väide, et kostja 08.06.2009 otsusega sellist struktuurimuudatust, mille tagajärjel oleks hageja töö sisuliselt ära kadunud, ei toimunud, kuna kõik kolm ühendavat üksust, sealhulgas ka kirurgiakliinik, jäid ka ühendkliinikus tegelikult alles ning ka nende juhtide ametikohad jäid ühendkliinikus alles, ainult anesteesia-ja intensiivravikeskuse ja operatsioonikeskuse juhatajad allutati nüüd haigla ravijuhi asemel ühendkliiniku juhatajale, kellele läbi osakonnajuhatajate allub ka kirurgiakliinik. Kui vaatamata ühendkliiniku moodustamisele alates 01.07.2009 jäid selles peale 01.07.2009 alles nii anestesioloogia ja intensiivravikeskus kui operatsioonikeskus koos oma juhataja ametikohaga ja ka tervikuna hagejale allunud kirurgiakliinik, siis on küsitav, miks esimese sammuna struktuurimuudatuste elluviimisel tuli likvideerida just nimelt kirurgiakliiniku juhataja ametikoht, seda enam, et kirurgiakliiniku puhul oli tegemist suurima ühendatava struktuuriüksusega, mille koosseisu kuulus kuni 01.01.2009 ka ühendatav operatsioonikeskus. Sellisel kujul läbiviidud ümberstruktureerimine, so anestesioloogia- ja intensiivravikeskuse ja operatsioonikeskuse liitmine kirurgiakliiniku juurde, on tulenevalt hageja ametijuhendi p-st 5.1 hinnatav haigla töökorralduse muutmisena ega ei nõudnud hageja töökoha kiiret sulgemist ega konkursside väljakuulutamist kliiniku juhataja ametikohale uue töötaja leidmiseks, mistõttu täiesti õigustatud olid hageja korduvad pöördumised kostja poole nõudmisega lubada tal kliiniku juhatajana tööd jätkata ja vajadusel olemasolevat töölepingut kliiniku juhataja ametikoha kohta täiendada. Kuna kostja hageja sellekohaseid korduvaid pöördumisi ning ka vastavasisulisi kirurgiakliiniku töökollektiivi ja EAL pöördumisi ignoreeris, on põhjendatud nii hageja enda kui ka tööinspektsiooni ja EAL seisukohad, et hageja koondamise algatamise tegelikud põhjused ei olnud majanduslikud, vaid asjaolu, et hageja on töötajate esindaja, kelle kriitikat ja seisukohti kostja poolt kavandatava kostja ja töökollektiivi kollektiivlepingu muudatuste suhtes hindasid kostja juhatuse liikmed kostjapoolse reorganiseerimise pidurdamisena. Tõendatud ei ole kostja väide, et ühendkliiniku juhataja ametiülesanded erinevad oluliselt kirurgiakliiniku juhataja ametiülesannetest ja hageja ei ole oma senise töökogemuse baasil ühendkliiniku juhtimiseks pädev. Hageja senine ametijuhend eeldas juhi- ja organiseerimiskogemusi ja vajadusel tööülesannete ülevaatamist ja korrigeerimist (p 1.1, 2.1; 5.1), samuti puudub hageja isikuomaduste, kvalifikatsiooni, senise töökogemuse ning ametialase tunnustuse põhjal alus järeldada, et hageja ei saaks ühendkliiniku juhatamisega edukalt hakkama. Kostja seadusliku esindaja B. K. arvamus, et hagejal ei olnud visiooni tegutsemiseks kriisi olukorras, on paljasõnaline ja selle põhjendamiseks ei ole esitatud mingeid tõendeid. Tõendatud ei ole hageja väide, et kostja suhtus ametiühingutesse ja kollektiivlepingutesse negatiivselt. Samas ei ole kostja tõendanud, et ta ütles hagejaga töölepingu üles ainult 8(15)

majanduslikel põhjustel, mistõttu töölepingu ülesütlemine tuleb lugeda toimunuks põhjusel, et hageja esindab seaduses sätestatud alusel teisi töötajaid (TLS § 92 lg 1 p 4, lg 3). Sellest tulenevalt on põhjendatud EAL arvamus, et hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemiseks koondamise alusel puudub õiguslik alus, mistõttu kostja ei ole EAL arvamusega mõistlikul määral arvestanud (TLS § 94 lg 2). Kostja pidas oma struktuurimuudatuse elluviimisel vajalikuks likvideerida hageja ametikoht alates 15.06.2009 ega võimaldanud hagejal alates sellest ajast enam kui 4,5 kuu vältel kuni töölepingu ülesütlemiseni 16.11.2010 oma tööülesandeid täita. Seega soovis kostja enne hageja koondamist leida ühendkliiniku juhatajale ametikohale uue inimese ja alles seejärel hagejaga sõlmitud tööleping üles öelda, et sel moel jätta näiline mulje koondamissituatsiooni olemasolust, mistõttu kostja selline teguviis on hinnatav VÕS § 6 lg 1 alusel hea usu põhimõttega vastuolus olevaks käitumiseks. Võttes arvesse, et ka 30.10.2009 lõppenud konkursiga ühendkliiniku juhataja ametikohale sobivat töötajat ei leitud, nii kirurgiakliiniku kui ka anestesioloogia ja intensiivravikeskuse juhatajate ametikohad oli selleks ajaks formaalselt suletud, hageja oli töötajate esindaja, Eesti Arstide Liit oli andnud 15.09.2010 kostjale arvamuse, millega hageja koondamiseks TLS § 89 lg 1 alusel nõusolekut ei antud, kostja vastas hageja esindaja 07.10.2009 päringule koondamismenetluse kohta, et esitab oma seisukoha hiljemalt 09.11.20009, oli kostja peale 30.10.2009 situatsioonis, kus tal tulnuks teha hiljemalt kuni 09.11.2009 valik hageja ja ühendkliiniku juhataja kt, endise anestesioloogia ning intensiivravikeskuse juhataja, J. T. vahel ning kuivõrd hageja on töötajate esindaja, tulnuks koondamisel eelistada hagejat (TLS § 89 lg 5). Sellise olukorra vältimiseks tekitas kostja kunstlikult olukorra, kus ta sõlmis 09.11.2009 tema poolt eelistatud endise anestesioloogia ning intensiivravikeskuse juhatajaga töölepingu kirurgia-ja intensiivravi kliiniku juhataja ametikohale ja alles 16.11.2009 esitas hagejale töölepingu ülesütlemisavalduse koondamise alusel. Kostja selline teguviis on ajendatud hea usu põhimõtte vastasest eesmärgist vältida hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamisel hageja võimalikku tööleennistamist põhjendusel, et ametikoht ei ole enam vakantne. Eeltoodust tulenevalt kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejat ei saa tööle ennistada, kuna ametikohta, millele ennistamist taotletakse, struktuurimuudatuste tõttu enam ei eksisteeri. Hagejal tulnuks võimaldada hiljemalt 09.11.2009 jätkata oma tööülesannete täitmist endise kirurgiakliiniku, hilisemalt kirurgia- ja intensiivravikliiniku ja alates 04.01.2010 kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohal temaga 05.05.2006 sõlmitud töölepingu alusel. Kuna kostja seda seadusevastaselt ei teinud, tuleb kostjal seda teha kohtuotsuse alusel, ennistades hageja kostja kirurgia-ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametkohale ning viies ebaseaduslikult sellele ametikohale määratud dr T. tagasi nimetatud kliiniku anestesioloogia ja intensiivravikeskuse juhataja ametikohale. Võttes arvesse pooltevahelise vaidluse iseloomu, samuti et hageja ei ole andnud täitmise tagatist (TsMS § 469), puudub alus tunnistada kohtuotsus täidetavaks enne otsuse jõustumist. Apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi jätta rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

9(15)

Poolte vahel on jätkuvalt vaidlus küsimuses, kas hageja töökoht kostja juures lõppes või mitte. Kohtuotsus on siinkohal ebaselge, kuivõrd kohtu seisukohad ei ole otseselt seostatavad ühegi asjas kogutud tõendiga. Maakohus on otsuses leidnud, et vaatamata ühendkliiniku moodustamisele alates 01.07.2009 jäid selles peale 01.07.2009 alles nii anestesioloogia ja intensiivravikeskus kui operatsioonikeskus koos oma juhataja ametikohaga ja ka tervikuna hagejale allunud kirurgiakliinik, siis on küsitav, miks esimese sammuna struktuurimuudatuse elluviimisel tuli likvideerida just nimelt kirurgiakliiniku juhataja ametikoht, seda enam, et kirurgiakliiniku puhul oli tegemist suurima ühendatava struktuuriüksusega. Seda küsimust kohus kohtuistungil kostjale ei esitanud, kuigi kostja seaduslik esindaja oli kohtuistungil kohal. Asjaolu, et kohtuotsuse tegemisel tõusetus kohtul uus küsimus, mida pooltega ei arutatud viitab võimalusele, et asjas on täitmata eelmenetluse ülesanded. Kohus ei ole pooltega arutanud tõendite ringi küsimuses, milline oli toimunud struktuurimuudatus sisuliselt ja oma mõjudelt. Kohus ka ise viitab sellele, et struktuurimuudatuse puhul esineb teatud küsitavusi. Juhul, kui maakohus ei saanud esitatud tõendite põhjal piisavalt aru kostja struktuurimuudatustest, oleks pidanud ta vaidlusaluse küsimuse, kui asja seisukohast olulist tähtsust omava küsimuse, esitama pooltele asja arutamise käigus ning vajadusel tegema pooltele ettepaneku tõendite esitamiseks, sh oleks vajadusel olnud võimalik teostada muudatuste sisu osas ekspertiis. Kohtuistungil jäi kostjale arusaam, et kohus aktsepteerib struktuurimuudatuste kohta juhatuse liikme seisukohti. Sellele viitab ka kohtuotsuse seisukoht, mille kohaselt arvestab kohus toimiku lisas olevat B. K. koostatud dokumenti kostjapoolse selgitusena kirurgiakliiniku restruktureerimise asjaolude kohta. Sisuliselt kohus aga esitatud materjali otsuses ei käsitle, mistõttu on otsus selgelt vastuoluline. Maakohus on leidnud, et uue struktuuri loomise näol ei olnud tegemist kolme senise struktuuriüksuse baasil loodud uue struktuuriga, vaid kahe teise seni iseseisvalt tegutsenud struktuuriüksuse liitmisega kirurgiakliinikule ja kirurgiakliiniku ümbernimetamisega kirurgia- ja intensiivravikliinikuks. Sellise asjaolu tuvastamist võimaldavad tõendid asjas puuduvad ning sellist väidet ei esitanud ka tunnistaja. Nimetatud asjaolu tuvastamisel maakohus mitte ainult ei jätnud tähelepanuta kostja esitatud dokumendid, vaid ei ole ka viidanud ühelegi tõendile, mis kohtu esitatud järeldust võimaldaks tõendada. Kohtu järelduse tuvastamist võimaldavad tõendid asjas puuduvad. Niisiis ei ole nimetatud järeldus kontrollitav. Kostja seaduslik esindaja selgitas kohtuistungil: „Uuel kohal on tööülesandeid rohkem. Seda tunnistab ka hageja ise, kes oli nõus uute läbirääkimistega./.../ Tegime analüüsi, leidsime, et on vaja teha struktuurimuudatusi, et kirurgiakliiniku tööd tõhustada. Moodustasime kolme senise üksuse baasil täiesti uue struktuuriüksuse, mis vajas uut juhti.“ Maakohus ei ole neid seisukohti otsuses käsitlenud ning on asunud seisukohale, millise toetuseks hageja ega kostja menetluses ühtegi tõendit ei esitanud. Sisuliselt on kohus nõustunud töötaja paljasõnalise väitega organisatsiooni struktuuri osas. Igasugust organisatsiooni struktuuri ümberkujundamist, mis sisaldab endas alluvusvahekordade muutmist, horisontaal- ja vertikaalsidemete ümberkorraldamist käsitletakse struktuurimuudatusena. Struktuurimuudatuse eesmärgid võivad olla ajendatud töökorralduse parandamisest (nagu kostja on välja toonud oma seisukohtades maakohtule), väliskeskkonna või majandusolukorra muutumisest, vastutusvaldkondade ümberkorraldamisest, juhtimisstruktuuri homogeniseerimisest, juhtimisvaldkondade ühtlustamisest, jne. Struktuurimuudatusi võib läbi viia üheetapilisena või etappide kaupa teatud perioodi jooksul. Kostja on viinud struktuurimuudatuse läbi etapiviisiliselt. 10(15)

Muudatused on toimunud järjepidevalt ja ametikohtade mehitamisega seotud protsessid on olnud etapiviisilised. Kostja struktuurimuudatus sisaldas kahte olulist liitmise tunnust: erinevate struktuuriüksuste liitmist, mille käigus kolm eraldiseisvat struktuuriüksust (kirurgiakliinik, anestesioloogia- ja intensiivravikeskus ning operatsioonikeskus) liideti üheks struktuuriüksuseks ning alluvusvahekorra muutmist, mille käigus kolme vahetult ravijuhile alluvate struktuuriüksuste asemel allub ravijuhile restruktureerimise tulemusena üks struktuuriüksus. Niisiis ei põhine kohtuotsuse järeldused reaalsel olukorral. Kostja struktuuriüksuse muutmise vajaduse tõi kaasa muudatused väliskeskkonnas. Majandusmuudatustega seonduvad struktuurimuudatused võivad olla oluliseks abivahendiks majanduslanguse ületamisel. Asjaolu, et kohus ei ole struktuurimuutuste tähendusele pööranud piisavalt tähelepanu eelmenetluses, tõendab fakt, et kohus refereerib kohtuotsuse motiveerivas osas hageja vastuväitena seisukohta, mida hageja ei ole esitanud. Kohtuotsuse põhjenduses väidab kohus, justkui hageja arvates sisulist struktuurimuudatust ei ole toimunud. Kohtuistungi protokolli kohaselt ütleb hageja selgelt, et ta ei vaidle vastu sellele, et haigla struktuurimuudatused on tehtud. Struktuurimuudatustega nõustumist tõendab ka fakt, et hageja pidas vajalikuks nõuda uue töökoha täitmisele asumisele eelnevalt läbirääkimisi lepingu tingimuste osas. Juhul, kui tegu oleks sisuliselt samaväärse kohaga, puuduks õigustus selliste eeltingimuste esitamiseks. Seega ei ole loogiline kohtu järeldus, justkui oleks uue koha näol sisuliselt tegemist töökohaga, kus hageja varem töötas (st mille alluvusse liideti veel paar osakonda). Maakohus on ebaõigesti leidnud, et tulenevalt asjaolust, et hageja ise avaldas kostjale korduvalt soovi asuda vabale ühendkliiniku juhataja ametikohale ja aktsepteeris seeläbi seda uue töökohana, annab see tunnistust sellest, et tegemist ei olnud kolme senise struktuuriüksuse baasil loodud uue struktuuriüksusega, vaid kahe seni iseseisvalt tegutsenud struktuuriüksuse liitmisega kirurgiakliinikule ja kirurgiakliiniku ümbernimetamisega kirurgia- ja intensiivravikliinikuks. Kohtu selline käsitlus on ebaloogiline. Fakt, et isik ise avaldab soovi saada parem töökoht, ei tähenda, et tegemist ei oleks parema töökohaga. Maakohus on asunud seisukohale, et hagejal olid kõik eeldused ja kvalifikatsioon uue struktuuriüksuse juhataja ametikohal töötamiseks. Kohus ei saa hinnata töötaja tööoskusi, sh sobivust ametikohale. Kohus jättis tähelepanuta kostja selgituse, mille kohaselt puudus hagejal uuel kohal töötamiseks vajalik visioon. Kohus on otsuses leidnud, et paljasõnaline on väide, et hagejal ei olnud visiooni kriisiolukorras tegutsemiseks ning selle põhjendamiseks ei ole esitatud mingeid tõendeid. Visioon esitatakse kirjalikult või presenteeritakse juhatusele muul viisil ning visiooni esitamata jätmine tõendab selle puudumist. Ravijuht G. T. hinnangul oli hageja vastu uuenduste läbiviimisele, mis omakorda näitab selgelt, et hageja ei evinud visiooni majandusolukorras tõhusate lahenduste leidmiseks. Kui isikul ei ole usku uude struktuuri ja ta seisab selle vastu, siis näitab see, et isikul puudub uue struktuuri juhtimiseks visioon. Visiooni puudumisel on põhjendamatu maakohtu järeldus, justkui oleks hagejal kõik eeldused ja kvalifikatsioon uue struktuuriüksuse juhataja ametikohal töötamiseks. Kui hagejal oleks isegi olnud nägemus uue kliiniku tulevikust, ei oleks saanud automaatselt järeldada eelduste ja kvalifikatsiooni olemasolu hagejal, vaid oleks tulnud hinnata isiku sobivust visiooni elluviimisel. Kohtu järeldused eelduste ja kvalifikatsiooni olemasolu kohta ei tugine järjekordselt tõenditele, vaid asjaolule, et kohtu arvates puudusid tõendid, mis annaksid aluse järeldada, et hageja ei saa kliiniku juhtimisega hakkama. Kohtul pole alust järeldada, et hageja on ühendkliiniku juhtimiseks piisavate eelduste ja kvalifikatsiooniga. 11(15)

Maakohus on ebaõigesti rakendanud TLS § 92 lg 1 p 4 ja § 94. TLS § 92 lg 1 p-st 4 lähtumine ei ole asjakohane, sest töölepingut ei öeldud üles põhjusel, et töötaja esindab teisi töötajaid. Ülesütlemise vajaduse tingisid ulatuslikud struktuurimuudatused. Need muudatused olid vajalikud ja põhjendatud ning keskhaigla senised tulemused kinnitavad, et läbiviidud struktuurimuudatused on täitnud seatud eesmärke. Kostja selgitused on piisavaks tõendiks näitamaks et hageja koondamine oli tingitud ainult objektiivsetest majanduslikest põhjustest ning ei olnud kuidagi seotud hageja olemisega töötajate esindajaks. Maakohus ei ole põhjendanud, miks ta ei ole arvestanud tuvastatud fakti (halva suhtumise puudumine) tõendina sellest, et hagejaga töölepingu ülesütlemine ei olnud seotud tema tegevusega töötajate esindajana. Samas küsimuses jättis kohus tähelepanuta ka tõendid, millega on tõendatud, et hagejale pakuti teist tööd. Ka see asjaolu tõendab, et töölepingu ülesütlemise põhjus ei olnud hageja tegevus töötajate esindajana. Maakohus ei arutanud kordagi pooltega küsimust sellest, et pooled peaksid kohtule esitama tõendeid sellest, kas struktuurimuudatus sellisel kujul ja kaasnev hageja töökoha kaotus oli majanduslikult põhjendatud või mitte. Selliselt juhtis kohus kostja tähelepanu sellele, et tuleb esitada tõendeid majanduslike põhjuste kohta, alles kohtuotsuses. Maakohus jättis hindamata fakti, et hageja keeldus võtmast vastu alternatiivset töökohta. Kohus ei ole kogumis hinnanud hagejale teise töö pakkumist ning temaga töölepingu ülesütlemist alles pärast seda, kui hageja oli näidanud oma negatiivset suhtumist uude pakutavasse töösse ning koostöösse kostjaga. Teise töö pakkumisega on kostja näidanud oma selget soovi jätkata töösuhet hagejaga, kui ta seda ise soovib. Teise töö pakkumine on selgeks tõendiks selle kohta, et kostja soov ei olnud mitte vabaneda hagejast kui töötajate esindajast, vaid viia ellu muudatused kostja struktuuris ning leida hagejale ametikoht uues struktuuris, kui ta seda ise soovib. Lisaks jättis kohus tähelepanuta fakti, et hageja tööleping lõpetati 23.11.2009 ning sellel ajal ei olnud hageja poolt nõutav kohta vakantne. Sellel töötas juba üle 4 kuu J. T.. Hageja ei ole kunagi kostja juures töötanud kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhatajana. Maakohtu otsusega luuakse sisuliselt olukord, millega antakse hagejale võimalus saada endisest parem ametikoht, ligi kaks korda rohkem alluvaid, ainult tänu sellele, et ta oli töötajate esindaja. Sisuliselt saaks kohtuotsuse jõustumisel hageja koha, mis muudaks ta vana hierarhia mõttes tema endise koha „ülemuseks“. Olemasoleva töölepingu kehtivuse tuvastamine ei saa võrduda kõrgemal töökohal jätkamise õigusega kohtuotsuse resolutsioonile tuginedes. Maakohus loob sellise käsitlusega olukorra, kus hageja teeb tõusu karjääriredelil ainult seetõttu, et ta on töötajate esindaja. Selleks puudub materiaalõiguslik alus. Maakohus on ebaõigesti rakendanud ka TLS § 107 lg 3, kuna jättis arvestamata fakti, et hageja töökohta kirurgiakliiniku juhataja täna enam ei eksisteeri. Kohus jättis tähelepanuta, et TLS ei näe enam ette uue töölepingu sõlmimise ega tööle ennistamise nõuet. Töölepingu lõpetamise tühisuse korral tuleb kaaluda lepingu lõpetamist kohtus. Olukorras, kus on fakt, et senist töökohta enam ei eksisteeri, puudub majanduslik loogika jätta lõpetamata tööleping, mis annab isikule õiguse töötada kohal, mida enam ei ole ning milles kokkulepitud tööülesandeid samuti enam ei ole. Vana lepingu alusel ei saa kohus anda hagejale uut töökohta, millel on teistsugused ülesanded, töötasu jne ning mis ei ole vakantne. Hageja ennistamine kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhataja ametikohale ei ole võimalik, isegi kui töölepingu ülesütlemine osutuks tühiseks. Ametikohta, millel hageja töötas, ei ole ning töösuhte jätkamine temaga on võimatu töö puudumise tõttu. 12(15)

Ainuüksi asjaolu, et hageja endised tööülesanded on osaliselt ka uue kliiniku juhataja ülesanneteks, ei anna hagejale õigust sellele ametikohale. Hageja ise on kinnitanud, et ta oli valmis läbi rääkima uued töölepingu tingimused. Veel enam, hageja ei olnud nõus töötama juhina ilma töölepingu muutmiseta. Sellega võtab ta omaks, et töötamine uuel ametikohal ei ole tingimusteta üleminek, vaid selle uue ametikohaga seoses on vaja teha muudatusi. See tõendab, et uue kliinikujuhi ametikoha näol oli tegemist täiesti uue ametikohaga. Maakohus ei ole sellele faktile hinnangut andnud. Neid tõendeid kohus ei hinnanud, kuigi nendest nähtus, et vana tööleping uue koha jaoks ei kõlvanud. Isegi, kui kohus loeb vana töölepingu kehtivaks, ei ole see aluseks töötamisele uues kohas. Hageja saaks hagi rahuldamise korral edasi töötada oma senise töölepingu alusel kirurgiakliinikujuhi ametikohal, kuid kohtuotsusega ei saa määrata, et hageja saaks võrreldes tema senise ametikohaga parema ametikoha (kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhi koha). Juhul, kui kohus tuvastab töölepingu lõppemise tühisuse, tuleb lõpetada hageja tööleping TLS § 107 lg 2 alusel, hageja töö jätkamine on majanduslikult võimatu töö puudumise tõttu. Kohus ei ole otsuses selgitanud, millistele arvudele tuginedes on hagejale kohtuotsuse resolutsioonis määratud hüvitis arvutatud. Kuna kohtuotsuses puuduvad vastavad arvutused, siis jääb ebaselgeks, mida kohus hagejale välja on mõistnud ja mida mitte. Kostja on hagejale juba maksnud koondamise hüvitisena 1 kuu tasu, mistõttu väljamõistetavat summat tuleks vähendada juba väljamakstud koondamishüvitise võrra. Hagi rahuldamisel koondamise situatsiooni ei ole ja õigust hüvitisele ka ei ole. Kui kohus otsustab lõpetada hageja töölepingu TLS § 107 lg 2 kohaselt, tuleb TLS § 109 lg 2 teise lause valguses hagejale määratud hüvitise suurust vähendada, arvestades asjaolu, et kostja on talle koondamise hüvitisena maksnud juba 159 268 krooni. Kui kohus leiab, et tööleping ei ole lõppenud ja töösuhe hagejaga jätkub, tuleb hüvitise määramisel kohtu poolt väljamõistetavat hüvitist vähendada ka kasutamata puhkusepäevade eest makstud hüvitise võrra, kuna ka sellele ei ole hagejal õigust. Kohtu põhjenduste puudumisel ei ole võimalik kontrollida resolutsiooni seaduslikkust ega seda kuidas kohus arvestas seadusest tulenevate summade ja puhkepäevade hüvitust. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsust tuleb muuta (osaliselt tühistada). Kostja apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Maakohus on ekslikult otsuse resolutsioonis teinud otsustuse kostja kohustamiseks ennistada hageja kirurgia- ja anestesioloogiakliiniku juhatajaks, ja ebaõiged on ka maakohtu põhjendused selles osas. Kuivõrd töölepingu ülesütlemine toimus pärast 1. juulit 2009, siis kuuluvad kohaldamisele sellest kuupäevast kehtima hakanud töölepinguseaduse sätted. Kehtiv TLS (ja ITLS) ei sätesta sellist õiguskaitsevahendit nagu tööle ennistamine. TLS 2. jao 3. jaotise kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamine toimub töövaidlusorganis. Kui töövaidlusorgan tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on tühine, siis loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud (TLS § 107 lg.1). Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja töökoht kliiniku juhatajana ei olnud 13(15)

kirurgiakliinikule täiendavate osakondade allutamisega ja kliiniku ümbernimetamisega lõppenud, mistõttu temaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine töökoha koondamise põhjendusel ei olnud õigustatud ja on TLS §-de 89 lg.1ning 104 lg.1 sätteid silmas pidades tühine. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et hageja töölepingu järgi oli tema tööfunktsioon administratiivne, ja töölepingus ega ametijuhendis ei ole märgitud, millise konkreetse kliiniku juhatamiseks hageja tööle võetakse. Kostja ei ole tõendanud, et toimunud ümberkorralduste tulemusena oleks kliiniku juhataja funktsioon niivõrd kvalitatiivselt muutunud, et saaks tuvastada hageja poolt täidetud töökoha (töö) lõppemist. Mis puutub maakohtu järeldusse selles, et hagejaga töölepingu ülesütlemise tegelik põhjus oli see, et ta oli töötajate esindaja (viimases pooled ei vaidle), siis see järeldus tuleneb TLS §-st 92 lg.2, mille kohaselt kui tööandja ütleb üles töölepingu töötajate esindajaga tema volituste ajal või aasta jooksul arvates volituste lõppemisest, siis loetakse, et tööleping on üles öelduid käesoleva paragrahvi lg.1 p. 4 nimetatud põhjusel, kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seadusest tuleneval alusel. Kolleegium märgib, et kuivõrd maakohus tuvastas, et ülesütlemine oli tühine, sest see on tehtud seadusest tuleneva aluseta, siis järeldus, et töölepingu ülesütlemise põhjus oli asjasolu, et hageja oli töötajate esindaja, õiguslikku tähendust ülesütlemise tühisuse suhtes ei oma. Asjaolu, et kostja on vaidlusaluse kliiniku juhatajana töötamiseks sõlminud lepingu teise töötajaga, ei anna alust lugeda hagejaga sõlmitud töölepingu ülesütlemine kehtivaks. Kostja poolt sellele asjaolule tuginemisest oma vastuväidetes ei sa välja lugeda TLS § 107 lg.2 kohast kostja taotlust kohtule lõpetada hagejaga sõlmitud tööleping ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, koos TLS §-st 109 lg.2 tulenevate järelmitega ja/või TLS §-st 107 lg.3 tulenevate asjaolude kaalumisega. Maakohtu otsust kahju väljamõistmise osas tuleb muuta. Kolleegium leiab, et tulenevalt TLS §-st 108 ja VÕS §-st 127 lg.1 tuleb saamata töötasu määrata kindlaks lähtudes töötaja keskmisest palgast, mis tal oli enne ülesütlemisavalduses märgitud töölepingu lõppemise tähtaega, s.o. keskmisest palgast enne 24.11.2009. Kostja esitatud töötasuõiendi (toimiku lk. 163) kohaselt oli hageja keskmine töötasu enne 24.11.2009 kuus 42 991 kr. ja keskmine tööpäevatasu 2030.73 kr. 2009 a. novembrikuu 7 tööpäeva eest tuleb kokku 14 215,11 kr. töötasu. Detsembrist 2009 kuni mai 2010 (kaasa arvatud) on 5 kuud ja korrutades selle keskmise kuutöötasuga, saame 214 955 kr. Juunikuus 2010 kuni maakohtu otsuse kuupäevani on 18 tööpäev ning töötasu selle eest 36 553,14 kr. Seega on tühise ülesütlemise tagajärjel hagejale kuni maakohtu otsuse kuupäevani tekitatud kahju (saamata töötasu) suuruseks kokku 265 723,25 kr. Selles osas tühistab kolleegium osaliselt maakohtu otsuse, mõistes hagejale välja 265 723,25 kr. Protsessi käigus ei ole kostja esitanud selgesõnalist tasaarvestuse avaldust (tasaarvestus eeldab muuseas nõude tunnustamist). Samas lubatava tasaarvestava nõude olemasolul võib kostja tasaarvestuse teostada ka otsuse täitmise käigus. Arvestades, et kostja apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt ja et rahalisest nõudest rahuldatakse ca 80%, muudab kolleegium menetluskulude jaotust selliselt, et poolte menetluskuludest kannab kostja 80% ja hageja 20%.

14(15)

Tiit Kollom

Ele Liiv

Mare Merimaa

Otsus parandatud 29.11.2010.a. määrusega

15(15)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.