Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 633 lg. 7). I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt Viru Maakohtu 09.04.2008.a. otsusega kriminaalasjas nr. 1-0715735 mõisteti kostja süüdi kuriteo toimepanemises. Kuriteo tagajärjel sai kannatada A L, kes 18.02.2007.a. pöördus AS Rakvere Haigla poole, kus kannatanul tuvastati välispõhjus rünne kehalise vägivallaga ja talle osutati arstiabi. Seoses kannatanu tervisekahjustusega esitas tervishoiuteenust osutanud AS Rakvere Haigla haigekassale tasumiseks neli arvet ja OÜ Kadrina Tervisekeskus töövõimetuslehe. Hageja tasus kannatanule osutatu eest kokku 9 453 krooni ja palub tagasinõude korras kostjalt kahju välja mõista ning jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hagi on esitatud Ravikindlustuse seaduse (edaspidi RaKS) § 26 lg. 1 alusel. Hageja palub lahendada asi tagaseljaotsusega, kui kostja hagile kohtu määratud tähtajaks ei vasta, on nõus kirjaliku menetlusega, soovib asja läbivaatamist kohtuistungil, kui kostja esitab hagile vastuväited. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kohtuotsus, raviteenuste arved, väljatrükk ravikindlustuse registrist, nõudeavaldus, väljastusteade. II. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse esitanud hagiavalduses. Kohus 22.09.2009.a. võttis Eesti Haigekassa hagiavalduse hagis M P vastu kahju hüvitamise nõudes summas 9 453 krooni menetlusse, saatis kostjale xxxx hagimaterjali koos lisadega ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul, arvates hagimaterjali kättetoimetamisest. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kirjalikku vastust tähtaegselt ei saada. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 04.10.2010.a. on hagimaterjal kostjale üle antud, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. TsMS § 394 lg. 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks määras kohus kostjale 30 päeva menetlusdokumendi kättetoimetamisest arvates. Esitatud hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 6 lg 1 kohaselt on igal Eesti Vabariigi territooriumil viibival inimesel õigus saada vältimatut abi ning lg 2 kohaselt on tervishoiutöötaja kohustatud osutama vältimatut abi oma pädevuse ja tema kasutuses olevate võimaluste piires. RaKS § 29 lg 1 ja 3 kohaselt võtab Haigekassa kindlustatud isikult üle tasu maksmise kohustuse nende tervishoiuteenuste eest, mis on kantud haigekassa tervishoiuteenuste loetellu ja on osutatud meditsiinilistel näidustustel. RaKS § 26 lg 1 kohaselt on Haigekassal tagasinõudeõigus isiku suhtes, kes vastutab kindlustusjuhtumi toimumise eest, mille tõttu sai kindlustatud isik ravikindlustushüvitisi, samuti kindlustusandjate suhtes, kes on kohustatud võimaldama hüvitisi sama kindlustusjuhtumi raames. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas RaKS § 26 lg. 1 sätteid ning juhindus TsMS § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 24. novembril novembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.