2-10-36159/5 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

9.Teha käesolev määrus teatavaks väljaandes Ametlikud Teadaanded ja Harju Maakohtu registriosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud ja võlgniku avaldus TOÜ esitas 28.07.2010.a. Harju Maakohtule avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Ajutise halduri aruanne Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande. Aruande kohaselt on OÜ T registrisse kantud XXXaastal. Äriühingu põhitegevusaladeks on äriregistris märgitud kontori- ja kauplusemööbli tootmine (EMTAK kood: 310111/EMTAK 2008, NACE kood: 31.01). Osaühingu osakapitali suuruseks on 40 000 krooni. Võlgniku osanikuks on VSL, isikukood XXX, kes oli ka üheks osaühingu asutajaks. Teiseks äriühingu asutajaks ja osanikuks kuni 17.02.2010.a. oli KOHT, kood XXX. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates 24.09.2004.a. kuni käesoleva ajani VSL, isikukood XXX ja alates 25.05.2004.a. kuni käesoleva ajani AKL, sünd. XXX.a. Võlgnik on esitanud majandusaasta aruanded 2004 kuni 2008 majandusaasta eest. Võlgnik nõustub, et ta on muutunud maksejõuetuks ning maksejõuetus ei ole tulenevalt võlgniku majanduslikust seisundist ajutine. Võlgnik on ajutisele pankrotihaldurile oma olukorra kohta andnud alljärgnevaid selgitusi: Seoses majanduslikult raske olukorraga on võlgnik muutunud maksejõuetuks ja ei suuda võlausaldajate ees oma kohustusi täita ning seoses sellega esitas pankrotiavalduse. Eelmine majandusaasta lõppes võlgnikule suure kahjumiga, mis enamuses olid tingitud valedest investeeringutest 2008 aasta sügisel, mil võeti rendile puidutehas eesmärgiga laiendada tootmist. Võlgnik võttis üle ka liisinglepingud. 2008 lõpul ja 2009 aasta algul oli piisavalt tööd ning tööl oli kuni 60 töötajat. 2009 aastal peale puhkust ei esitatud 6 kuu jooksul ühtegi tellimust ning selline olukord pani töö seisma, kuid kulusid tuli ikka kanda. Paraku andis majanduslangus nii tunda, et hakkasid tekkima võlad millest tänase seisuga enam välja tulla ei õnnestu. Haldur leiab, et juhatuse selgitust arvesse võttes ja dokumentidega tutvudes võib teha järelduse, et püsiv maksejõuetus kujunes välja 2010.a. kevadel. Võlgniku pankrotiavaldusele lisatud võlanimekirjast nähtub, et võlgniku kohustused kreeditoride ees on 1 143 684,54 krooni. Kokkuvõtvalt saab teha järeldused, et esimesed majanduslikud raskused algasid siiski juba 2008.a. sügisel, kui laiendati tootmist ja osteti juurde puidutehas. Tegelikult algas siis majanduslangus ja mööbli müük ei sujunud nagu varasematel aegadel, tekkisid võlad ja makseraskused, mida enam kustutada ei olnud võimalik. Ajutise halduri hinnangul on võlgniku selgitused makseraskuste kujunemisest vastavuses tegeliku olukorraga ja nendega tuleb nõustuda. Võlgnikul on raamatupidamise andmetel on kohustuste suuruseks kokku 5 839 466,29 krooni.

Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kokkuvõttes on võimalik kindlalt väita, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus kujunes välja 2010.a. kevadel. Võlgniku peamiseks maksejõuetuse muutumise põhjuseks on ajutise halduri hinnangul turusituatsiooni halvenemine, valede investeeringute tegemine ja tellimuste vähenemine, millest tulenevalt on tekkinud makseraskused kohustuste täitmisel. Võlgnik tunnistab maksejõuetust ja pankrotile vastu ei vaidle. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Majanduslikust olukorrast tekkinud tootmise vähenemine ja liiga suured kulud põhjustasid võlgnikul makseraskusi ning võlgnik ei suutnud enam tekkinud võlgu tasuda ega oma kohustusi kohaselt täita. Seoses rahaliste vahendite puudumisega tuleb pankroti väljakuulutamise või raugemise korral koostada taotlus Töötukassale hüvitiste kompenseerimiseks. Arvestades eeltoodut teeb haldur ettepaneku kuulutada välja OÜ T(registrikood 11038661) pankrot PankrS § 31 lg.1 alusel. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada OÜ T pankrot. Pankrotihalduriks nimetab kohus Maire A. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul võlgnevusi kokku 5 839 466,29 krooni ja vara 417 288,30 krooni. Ajutine haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ega suuda tekkinud kohustusi täita ning puuduvad võimalused võlgniku tervendamiseks PankrS § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ja põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 31 lg 4 kohaselt kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Haldur on seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu ja pankrot on vältimatu. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Selgeid tagasivõitmise võimalusi haldur ajutise menetluse käigus ei tuvastanud. PankrS § 86 lg 1 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Kohus on seisukohal, et lähtuvalt eeltoodust ja PankrS § 90 ja § 19 lg 1 ja 3 sätestatust on vande andmiseks kohustatud võlgniku juhatuse liikmed VSL ja AKL. Ajutine pankrotihaldur on esitanud ajutise halduri tasu 18 750,00 krooni ja kulutuste katteks 1800,00 krooni tasunõude. Ajutine pankrotihaldur palub kanda pankrotimenetlusekulud Advokaadibüroo Mägi Kraavi&Partnerid pangakontole . Võlgnik ajutise halduri tasunõudele vastu ei vaidle. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama § lg 2 kohaselt tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 1500 krooni.