Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise 1(3)

2-10-33027 taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on AS MEKE Sillamäe hagi J V vastu võlgnevuse nõudes. Viru Maakohtu 15. septembri 2010 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) kohus rahuldas hagi. Hageja esitas enne kohtuotsuse jõustumist kohtule menetluse lõpetamise taotluse, kuna soovib hagist loobuda põhjusel, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Menetluse lõpetamise tagajärgedest on hageja teadlik.

MÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud hageja avalduse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et hageja taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt, kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud Vastavalt TsMS § 429 lg 1, hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et loobumine ei ole seadusega vastuolus ega riku avalikku huvi. Hageja on esitanud hagist loobumise avalduse ning kostjat on sellest teavitatud. Kostja vastuväiteid kohtule ei esitanud. Kohus võtab hagist loobumise vastu ja lõpetab menetluse otsust tegemata. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 432, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 168 lg 5, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Vastavalt hagist loobumise avaldusele loobub hageja hagist seetõttu, et kostja on peale hagi esitamist hageja nõude täitnud. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus leiab, et kostja kanda tuleb jätta kostja enda menetluskulud ja hageja menetluskulud, millest on maha arvatud pool hagiavalduse esitamiselt tasutud riigilõivu summast. 2(3)

2-10-33027 Hageja esitas taotluse menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt ning hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 3000 krooni. Kostja menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas vastuväiteid kohtule ei esitanud. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt, asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Kohus leiab, et hageja taotlus menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt tuleb rahuldada osaliselt. Seoses hagist loobumisega on hagejal õigus nõuda TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel poole riigilõivu tagastamist. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 3000 krooni (t.l.-2), millest pool moodustab 3000 / 2 = 1500 krooni. Arvestades hageja õigust poole riigilõivu tagasi saamiseks, on põhjendatud kostja poolt hageja tasutud riigilõivu hüvitamine summas 1500 krooni. Muude menetluskulude olemasolust hageja kohtule ei teatanud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista hageja menetluskulu summas 1500 krooni. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2, pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Kohus selgitab, et kuna hageja loobus hagist ja kohus lõpetas tsiviilasja menetluse enne asjas tehtud kohtuotsuse jõustumist, siis Viru Maakohtu 15. septembri 2010 kohtuotsus (tagaseljaotsus) ei jõustu, tsiviilasja menetlus lõpeb menetlust lõpetava määruse jõustumisega.

Aarne Lõhmus Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.