Tsiviilasja number
2-09-52546
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Iko Nõmm
Otsuse tegemise aeg ja koht
28.10.2010, Tallinn
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend
Parex Leasing & Factoring OÜ hagi MTÜ Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Raivo Oleski vastu 36 999,16 krooni väljamõistmiseks Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Parex Leasing & Factoring OÜ apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Menetluse liik
28 238,91 krooni
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Parex Leasing & Factoring OÜ (registrikood 10925733, asukoht Roosikrantsi 2, 10119 Tallinn), seaduslik esindaja Maksim Markelov Kostja I MTÜ Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator (registrikood 80236047, asukoht Uus 2, 80010 Pärnu), seaduslik esindaja Piret Sai Kostja II Raivo Olesk (ik XXXXXXXXXXX, elukoht
Kirjalik menetlus
Tühistada Pänu Maakohtu 09.06.2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille
tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik Parex Leasing & Factoring OÜ ja MTÜ Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator sõlmisid 16.05.2008 liisingulepingu, mille kohaselt hageja finantseeris MTÜ-le Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator liisingueseme, kohvimasina Lioness E3 ja veeautomaadi Tana T5, omandamist. MTÜ Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator kohustus liisingulepingu järgi tasuma kuni liisinguperioodi lõpuni liisingumakseid igakuiselt. Liisingulepingust tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks on sõlmitud Raivo Oleskiga käendusleping, millega Raivo Olesk võttis endale täieliku solidaarvastutuse juhuks, kui MTÜ Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator oma kohustusi ei täida. Maksete tasumata jätmisega on kostjad lepinguga võetud kohustusi rikkunud olulisel määral, mille tõttu ütles hageja lepingu erakorraliselt üles 28.07.2009. Lepingu ülesütlemise teatises esitati kostjatele nõue liisinguvara tagastamiseks. Kostjad liisinguvara ei tagastanud. Alles 03.09.2009 tagastati liisinguvara, mille kohta koostati vara üleandmise vastuvõtmise akt ning määrati ka liisinguvara turuväärtus. Akti kohaselt oli kohviautomaadi turuväärtus 5000 krooni ja veeautomaadi turuväärtus 2500 krooni. Kuna vara kuulus tagastamisele lepingu ülesütlemise päeval, siis on hagejal õigus arvestada viivist nimetatud päevast. Hageja palus kostjatelt solidaarselt välja mõista tasumata liisingujääk summas 24 357,63 krooni, liisingumaksete võlg 2852,63 krooni, käibemaksu võlg liisingu kuumaksetelt 608,69 krooni, leppetrahv 714,87 krooni, viivis 2557,72 krooni ja viivis alates 17.09.2009 arvestusega 0,15% päevas tasumata põhiosa võlasummalt. Kostja seisukoht Kostjad tunnistasid esitatud hagi osaliselt. Poolte vahelises lepingus oli tegemist kasutusrendiga, mille kohaselt anti liisinguese kostjate valdussesse. Kasutusrendi tüüpi liisinglepingu kohaselt puudub kohustus liisingulepingu lõppedes liisinguese omandada. Seega puudub alus lepingu lõppemisel mistahes alusel nõuda liisingujäägi tasumist. Kostja ei ole saanud dokumente, milliseid hageja väidetavalt on kostjatele saatnud: hoiatus 30.06.09, teatis samast kuupäevast, avaldus 28.07.09 ja teatis samast kuupäevast. Tulenevalt eeltoodust pole põhjendatud viiviste arvestus alates 28.07.09. Ebaselge on ka hageja leppetrahvi arvestus. Samuti ei nõustu kostjad OÜ Vendig Automaadid poolt koostatud kohviautomaadi hindamise aktiga, mille kohaselt kohviautomaadi turuväärtus tagastamise hetkel oli 5000 krooni. Nimetatud summa on kordades väiksem kohviautomaadi jääkväärtusest, milline see oli kohviautomaadi tagastamisel 31 857,63 krooni. Hindamine on teostatud OÜ Vendig Automaadid poolt, kes oli poolte vahelise lepinguga kostjatele üle antud vara müüjaks. Liisinglepingu p 11.4 kohaselt peab liisinguvõtja peale lepingu ülesütlemist täitma kõik lepingust tulenevad kohustused: täitma kõik rahalised kohustused, tasuma jääkväärtuse ja turuhinna vahe, hüvitama kahju, mis on tekkinud seoses lepingu ülesütlemisega. Nimetatud punkt kahjustab ebamõistlikult kostjaid kui liisinguvõtjat ja on vastuolus VÕS 17 peatükis tooduga, mistõttu tuleb see jätta kohaldamata. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning mõistis MTÜ-lt Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Raivo Oleskilt Parex Leasing & Factoring OÜ kasuks liisingmaksete võlgnevuse summas 2852,02 krooni. Kohus jättis rahuldamata Parex Leasing & Factoring OÜ nõude MTÜ
2(5)
Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator ja Raivo Oleski vastu 31 857,63 krooni liisingueseme maksumuse, 1094,76 krooni käibemaksu ja 1194 krooni viivise osas ning viivise tasumata põhisummalt 0,15 % päevas. Menetluskulud jäid hageja kanda. Kuivõrd kostjad tunnistasid liisingmakse võlgnevust summas 2852,63 krooni, kuulus nimetatud osas hagi rahuldamisele. Kuna liisingulepingu üldtingimuste p-ga 11.4 võetakse kostjatelt võimalus tõendada hageja kui müügitingimuste kasutaja tegelike kulude (kahju) suurust, siis on see punkt kostjaid ebamõistlikult kahjustav ning VÕS § 42 lg 1 alusel tühine. Kohaldamisele kuulus VÕS § 367 lg 3 sätestatu, mille kohaselt kui liisinguese jääb peale liisinglepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse tuleb kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingeseme väärtust selle liisingandjale tagastamise hetkel. Käesoleval juhul liisingueseme väärtust selle tagastamise hetkel liisingandja poolt kindlaks ei tehtud, vaid anti isikule, kes selle hiljem müüs. Kuna seetõttu pole teada liisingueseme väärtus, siis pole hageja oma nõude suurust tõendanud. Eeltoodust tulenevalt pole teada viivise suurus ega kuulu ka väljamõistmisele. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hageja palub tühistada maakohtu otsuse rahuldamata jäetud nõuete osas ja teha nende suhtes uus otsus, millega mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks täiendavalt välja: tasumata liisingujääk summas 24 357,63 krooni, käibemaksu võlg liisingu kuumaksetelt 608,69 krooni, leppetrahv 714,87 krooni ja viivis 2557,72 krooni ning viivis alates 17.09.2009 arvestusega 0,15% päevas tasumata põhiosa võlasummalt. Mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja kantud menetluskulud. Vaidlus puudub selles, et kostjad tunnistasid võlgnevust kuni liisingulepingu ülesütlemiseni. Käibemaksuseaduse ja liisingulepingu kohaselt lisandub kasutusrendi maksetele käibemaks. Kostjad on jätnud aga liisingumaksetelt tasumata käibemaksu summas 608,69 krooni. Kohus ei ole nimetatu osas üldse seisukohta võtnud. Liisingulepingu punktis 8.2 leppisid pooled kokku, et lepingu ülesütlemise korral kohustub liisinguvõtja tasuma leppetrahvi 1,5 % ulatuses lepingu lõpetamise päevast liisinguperioodi lõpuni tasumisele kuuluvate igakuiste liisingumaksete summast, kuid mitte vähem, kui 200 eurot. Seega mitte vähem, kui 3129,32 krooni. Hageja on esitanud leppetrahvi nõude ainult summas 714,87 krooni. Kohus ei ole põhjendanud, miks ei kuulu rahuldamisele hageja leppetrahvi nõue, milline on tingitud otseselt lepingu ülesütlemisest ja millises on pooled lepingus kokku leppinud. Liisingulepingu p 8.1 alusel kohustub liisinguvõtja tasuma viivist 0,5 % päevas, kuid mitte vähem, kui 10 eurot. Seega mitte vähem, kui 156,47 krooni. Kohus ei ole põhjendanud, miks vähemalt liisingulepingu ülesütlemise päeva seisuga ja edasi kuni liisinguvara tagastamise päevani ei kuulu viivis väljamõistmisele. Lisaks on liisinguleping ülesöeldud 28.07.2009 ja ülesütlemine on kehtiv, seega kuulub lepingu alusel tasumisele ka viivis. Tõendatud on ka liisingueseme väärtus selle tagastamise hetkel. Seega on hageja nõue selge ja väljamõistmisele kuulub ka viivis vastavalt hagis esitatule. Väär on kohtu seisukoht, et kostjalt on võetud võimalus tõendada tegelike kulude ja kahju suurust. Tõendatud on asjaolu, et kostjad ei soovinud müügiprotsessis osaleda. Määratud turuväärtust kostjad ei vaidlustanud ega soovinud ka uut hindamist. Samuti ei ole tõendatud, et OÜ Vending Automaadid oleks vara odavamaks hinnanud kui see tegelikult oli. Kohus ei ole aga mingit tähelepanu nimetatud asjaoludele pööranud. Kohtul ei olnud alust viidata liisingulepingu p-le 11.4 kui tühisele ja ebamõistlikult kahjustavale tüüptingimusele. Kohus ei ole süüvinud liisingulepingu punkti 11.4, sest seda lugedes saab selgelt ja ühemõtteliselt vastuse sellele, et liisinguvõtja kohustub hüvitama hinnavahe vastavalt VÕS § 367 lg-le 1 ja 3. Seadusega kooskõlas olev lepingu punkt ei saa
3(5)
olla ebamõistlikult koormav ja seda isegi siis, kui hinnavahe vastavalt hindamisaktile ka tegelikult suur on. See on tehingurisk, mitte ebaseaduslikkus. Kohtu seisukoht tüüptingimuse tühisuse kohta, läbi VÕS § 367 lg 3, ei ole asjakohane, sest nõude esitamisel hageja just VÕS § 367 lg-st 1 ja 3 lähtunud ongi. MTÜ Pärnumaa Ettevõtlusinkubaator vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Raivo Oleski vastus apellatsioonkaebusele Raivo Olesk palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 09.06.2010 otsus tuleb tühistada oluliste menetlusnormide rikkumise tõttu ja saata sõltumata apellatsioonkaebuse põhjendustest TsMS § 656 lg 2 alusel uueks arutamiseks samale maakohtule. TsMS § 436 lg 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. TsMS § 442 lg 7 kohaselt otsuse kirjeldavas osas märgitakse loogilises järjekorras lühidalt ja olulist sisu esile tuues esitatud nõuded ja nende kohta esitatud väited, vastuväited ja esitatud tõendid. Antud juhul ei ole kohus otsust tehes järginud nimetatud nõuet, kuna otsusesse on kopeeeritud lihtsalt ringi kõik menetlusosaliste poolt erinevatel aegadel esitatud seisukohad. Hagiavalduses esitatud nõude (t.l.7) erinevad hageja poolt 9.11.2009 esitatud nõuetest (t.l.55). Olulised asjaolud vaidluses ei ole märgitud konkreetselt ja selgelt. Kui pooled menetluse käigus ka täpsustavad oma nõudeid, siis tuleb märkida need otsuses lõplikul kujul. Käesoleval juhul on otsuses märgitud asjaolud ja nõuded raskesti jälgitavad. Otsuse kirjeldavast osast ei selgu, millised hageja nõuded maakohus asja lahendamisel aluseks võttis. TsMS § 442 lg 8 kohaselt otsuse põhjendavas osas märgitakse kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega, kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Eeltoodust tuleb kohtul otsust tehes analüüsida kõiki faktiliste asjaolude kohta esitatud ja vastuvõetud tõendeid ning tegema järeldused poolte esitatud faktiliste asjaolude olemasolu või puudumise kohta, kusjuures nii tõendi analüüs kui ka järeldused peavad olema kohtuotsuses kirjas. Käesoleval juhul ei nähtu kohtuotsusest, et kohus oleks üldse hinnanud poolte esitatud tõendeid, milliseid järeldusi kohus tegi või millistele tõenditele otsust tehes tugines. Samuti ei selgu, miks kohus ühe või teise menetlusosalise esitatud tõendeid või vastuväiteid ei arvestanud. Otsuse motiveerivas osas tuleb kindlasti märkida, millistele õigusnormidele tuginedes maakohus asja lahendas. Maakohtu otsuses need valdavalt puuduvad. Lisaks ei ole maakohus otsuse põhjendavas osas võtnud seisukohta kõikide hageja esitatud nõuete osas. TsMS § 442 lg 5 tulenevalt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded. Hageja on oma nõudeid menetluse kestel korrigeerinud, kuid resolutsioon kajastab hageja nõuete rahuldamata jätmist esialgsest hagist lähtudes. Samas on kohtuotsuse kirjeldavas osas hageja hilisemad nõuded märgitud. Samuti ei kajasta resolutsioon kohtu seisukohti hageja kõikide nõuete osas. Seega on kohtuotsuse resolutsioon ja sisu omavahel vastuolus. Kuivõrd maakohus on rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme, jätnud hindamata esitatud tõendid ja asjaolud, tuleb asi saata uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Asja uueks arutamiseks saamine samale maakohtule on põhjendatud muuhulgas sellega, et tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel peab olema tagatud põhiseaduse §-ga 24 lg 5 ja TsMS
4(5)
§-ga 688 lg 3 ja 4 antud edasikaebusõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks. Menetluskulud tuleb esimese astme kohtul jaotada vastavalt asja uue sisulise läbivaatamise tulemusele.
Reet Allikvere
Ülle Jänes
Iko Nõmm
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.