Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-10-8139
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.oktoober 2010, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Olev Mihkelson
Kohtuasi
M. S.i hagi T. Issajeva vastu elatise võlgnevusest vabastamiseks ja igakuise elatise suuruse vähendamise nõudes
Menetlusosalised
Hageja:
M. S. (IK xxx, elukoht: xxx);
Hageja lepinguline esindaja:
Advokaat M.K. T. I. (IK xxx, elukoht: xxx)
Kostja:
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hageja leiab, et peab kohtlema lapsi võrdselt, kuid ta ei suuda kõigile kolmele lapsele elatist selle minimaalmääras tasuda. Hageja on püüdnud tulusamat tööd leida, kuid siin piirkonnas on see käesoleval ajal võimatu. Nimetatud põhjustel on hagejal tekkinud elatise võlgnevus 62 731 krooni, mida ta ei suuda objektiivsetel põhjustel kustutada ja võlgnevus kasvab igakuiselt. Hageja oleks suuteline elatist tasuma 1500 krooni kuus lapse kohta. Hageja palus: 1) vabastada hageja elatise võlgnevusest; 2) määrata hagejalt kostja kasuks poeg V.i ülalpidamiseks väljamõistetava igakuise elatise suuruseks 1500 krooni.
7500 krooni. Perioodi kohta 01.06.2008 kuni aprill 2009 töötasu tõendit ei ole esitatud. Seega puuduvad tõendid selle kohta, milline oli hageja varaline seisund Viru Maakohtu 03.12.2008 otsuse kuulutamise seisuga (tsiviilasi nr 2-08-21665). Kohtule on esitatud hageja töötasu tõendid ning tõend selle kohta, et tööandja peab igakuiselt töötasust kinni kohtuotsusega väljamõistetud elatisraha summas 2175 krooni kuus, kuid hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, tõendamaks oma väiteid, et ta tasub elatist ka tütar Karina ja poeg Ivani ülalpidamiseks. Tsiviilasja materjalidele lisatud Viru Maakohtu 03.12.2008 otsuse kirjeldavast osast nähtub, et hageja M.S. väitis selles tsiviilasjas elatise tasumist 1000 krooni kuus üksnes tütar Karina ülalpidamiseks. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et hageja ka reaalselt täidab oma ülalpidamiskohustust tütar Karina ja poeg Ivani osas. Kohus leiab, et antud juhul ei ole välistatud olukord, kus tütar Karina ja poeg Ivani ema (emade) varanduslik olukord on sedavõrd hea, et ta (nad) ei nõuagi hagejalt elatise tasumist laste ülalpidamiseks. Kohus ei pea usaldusväärseks ka kohtutäituri tõendeid elatise võlgnevuse suuruse kohta (tl 15 ja 74), sest AS Inforing 05.01.2010 tõendist nähtub, et tööandja peab hageja töötasust vähemalt alates maist 2009 kinni kohtu poolt väljamõistetud elatisraha. Seega puuduvad kohtul andmed kas hageja on teavitanud kohtutäiturit sellest, et ta vabatahtlikult tasub tööandja kaudu kostjale lapse ülalpidamiseks elatist. Juhul kui hageja on alates kohtuotsuse avaldamisest saadik elatist vabatahtlikult tööandja kaudu tasunud, ei saa elatise võlgnevus kohtutäituri tõendis märgitud suuruses olla. Kui hageja tasub elatist tööandja kaudu alles alates maist 2009, ei ole võimalik, et elatise võlgnevus kasvas kohtutäituri 12.10.2010 märgitud suuruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded või vastuväited. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud PkS § 71 sätestatud elatise võlgnevusest vabastamise aluste olemasolu ja hageja nõue tuleb selles osas jätta rahuldamata.
Hageja ei ole töövõimetu. PkS-st ei tulene küll töövõimetuse määratlust, kuid tulenevalt ülalpidamiskohustuse olemusest ja PkS § 61 lg 6 p 1 mõttest saab siiski järeldada, et töövõimetus tähendab kohustatud vanema tervisehäirest või puudest tingitud funktsioonihäirega kaasnevat võimetust teenida tööga nii enda kui oma pereliikmete ülalpidamiseks vajalikke vahendeid. Töövõimetus peab seejuures olema püsiva iseloomuga, et anda alust elatise vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära (Riigikohtu 12.03.2007 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07). Hageja on töövõimeline, mistõttu tuleb tal teha kõik endast olenev ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Hageja palub hagiavalduses lugeda igakuise elatusraha vähendamise mõjuvaks põhjuseks asjaolu, et lisaks poeg V.ile, maksab ta elatist ka tütar K. ja poeg I.. Elatise tasumisega poeg V.i ülalpidamiseks 2175 krooni kuus on jäänud teised kaks last varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus leiab, et hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et tütar K. ja poeg I. on seoses poeg V.i ülalpidamiseks välja mõistetud elatisega jäänud varaliselt vähem kindlustatuks. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas puuduvad ka muud alused, mis õigustaksid kostja poolt elatise tasumist alla kehtestatud miinimumi. Kohus on seisukohal, et ka igakuise elatise vähendamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus
Kohtunik O.Mihkelson Digitaalselt allkirjastatud
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.