Kohtuasja number
2-09-56382
Otsuse kuupäev
27.oktoober 2010
Kohtunik
Koidula Laurisaar
Kohtuasi
HEOÜ hagi GKOÜ vastu võla ja viivise nõudes 106 560,70 krooni
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: HEOÜ (registrikood XXX, XXX); Hageja seaduslik esindaja: Juhatuse liige IK; Hageja lepingulised esindajad: Ants K , Eve T ja Liane A (A.Kuningas & partnerid OÜ ); Kostja: GKOÜ (registrikood XXX, XX); Kostja seaduslik esindaja: KG(XXX)
Asja läbivaatamise kuupäev
21.september 2010
Istungil osalenud isikud
hageja seaduslik esindaja IK ja hageja lepingulised esindajad Eve T ning Liane A
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista GKOÜ HEOÜ kasuks põhivõlg 106 560,70 EEK (üks sada kuus tuhat viissada kuuskümmend krooni ja 70 senti). Välja mõista GKOÜ HEOÜ kasuks viivis 106 000 EEK (ükssada kuus tuhat krooni). Menetluskulud jätta täielikult kostja GKOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hagi nõue. HEOÜ ja GKOÜ sõlmisid 16.12.2005 töövõtulepingu, mille alusel hageja kohustus teostama elumaja renoveerimistöid asukohaga XXX, Tallinn. Kirjalikus lepingus 16.12.2005 leppisid pooled kokku elumaja renoveerimistööde teostamises vastavalt hageja 25.11.2005 hinnapakkumisele . Tasus lepiti kokku summas 2 742 392 krooni, millele lisandub käibemaks. Lepingu kohaselt pidid pooled töö üleandmise-vastuvõtmise vormistama aktiga ning teostatud tööde eest pidi kostja tasuma hagejale arve alusel 10 päeva jooksul pärast akti allkirjastamist. Juhul kui kostja ei tasu arvet õigeaegselt, maksab ta viivist 0,2 % lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Hageja teostas kokkulepitud tööd. Kostja ei täitnud kohaselt tööde eest tasumise kohustust. Arve 10.0.2007 nr 26 tasus kostja osaliselt jättes tasumata 20 000 krooni. Tööde vastuvõtmise akti 15 alusel esitatud arve nr 27 summas 60 059,65 krooni jättis kostja täies ulatuses tasumata. 01.06.2007 tööde üleandmise-vastuvõtmise akti alusel 30.06.2007 esitatud arve summas 20 500 krooni jättis kostja tasumata. Hageja saatis kostjale mitmeid e-kirju, paludes leida võimalus võla tasumiseks. Kostja põhjendas arvete tasumata jätmist raske olukorraga turul, kuid andis lootust võlgnevuse tasumiseks. 18.08.2008 teatas kostja e-kirjaga soovist, et hageja teostaks XXX, Tallinn, lisatöid. Kostja kinnitas, et tasub tehtud tööde eest koheselt peale tööde lõppemist ning osundas valmisolekule varasema võlgnevuse tasumiseks. Hageja teostas osaliselt lisatöid ning esitas 12.09.2008 kostjale arve nr 47 summas 12 036 krooni, millest kostja jättis tasumata 6 000 krooni. Seega on hageja põhinõue kokku 106 560,70 krooni, mille väljamõistmist hageja taotleb. Hageja on arvestanud põhinõudega viivitamise eest viivist summas 201 540,85 krooni. Hageja vähendab väljamõistetava viivise suurust põhinõude suuruseni ja palub kohtul välja mõista viivised summas 106 000 krooni. Kostja vastuväited. Kostja oma kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Kostja leiab, et on põhjendatult keeldunud hagejale töövõtulepingu alusel summade tasumist. Hageja ei ole täitnud töövõtulepingut nõuetekohaselt, on viivitanud selle täitmisega ning hageja lepingurikkumised on kaasa toonud kostjal kahju tekkimise. Lisaks sellele, et hageja ei suutnud teha töid lepingus kokkulepitud ajakavale vastavalt, suurendas hageja ka lepingu maksumust ning nõudis täiendavalt kokku 1 199 392,10 krooni. Pidevalt esines puudujääke tööde dokumenteerimises, sh ehituspäeviku pidamises. Kostja on avaldanud soovi esitada vastuhagi. 21.09.2010 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohus arutas asja 21.09.2010 toimunud kohtuistungil. Pärast kohtuistungi toimumist sai kohus kostja seadusliku esindaja KG taotluse asja arutamise edasilükkamiseks, põhjusel, et ta viibib väljaspool Eesti Vabariiki. Kohtu järeldused. TsMS § 414 lg 3 kohaselt võib kohus lahendada asja sisuliselt poole osavõtuta, isegi kui pool teatab mõjuvast põhjusest kohtuistungile ilmumata jäämiseks, kui pool oli nõus kirjaliku menetlusega. Kuna hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud ning kostja oma vastuses nõustus asja kirjaliku menetlemisega, siis peab kohus võimalikuks teha asjas sisuline kohtulahed. Kohus, kuulanud ära tunnistaja MK ütlused ning võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Vaidlus puudub selles, et poolte vahel oli sõlmitud töövõtuleping ning hageja teostas elumaja XXX renoveerimistöid. VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töövastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Lepingu punkt 5 kohaselt töövõtja annab katusetööd tööandjale üle 20.märts 2006 ja ülejäänud tööd vastavalt tellija ja töövõtja vahelise kokkuleppel nimetatud tähtaegadel. Hagiavaldusest nähtub, et objektil XXX teostati hageja poolt renoveerimistöid ning kostja ka maksis tehtud tööde eest kuni 2007 maikuuni. 10.05.2007 arve nr 26 tasus kostja osade kaupa ning osaliselt, jättes tasumata 20 000 krooni. Kohus leiab, et kostjal puudub alus arve osaliselt tasumata jätmiseks. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis tõendaksid kostja keeldumise õiguspärasust. Tasudes arve osaliselt, tunnistas kostja arve aluseks märgitud tööde teostamist. Arve nr 27 31.05.2007 on kostja jätnud täielikult tasumata. Arve aluseks olevad tööd on hageja teostanud ning kostja on tööd vastu võtnud (akt nr 15, t. lk 17-18). 30.06.2007 esitas hageja kostjale arve summas 20 500,15 krooni ruumi 015 põrandalõhkumise, betoneerimise tööde eest. Et arvel märgitud tööd olid teostatud tõendab teostatud ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akt 01.06.2007 (t. lk 20). 01.06.2007 poolte poolt allkirjastanud teostatud tööde üleandmisevastuvõtmise aktis konstateeriti, et HEOÜ on lõpetanud lepingujärgsete tööde teostamise ja annab need üle GKOÜ-le. Tööd on teostatud vastavalt projektdokumentatsioonile, üldistele ehituseeskirjadele ja kvaliteedinormidele. Nii hinnapakkumisest (t. lk 24) kui kostja e-kirjast 18.08.2008 (t. lk 25) nähtub, et kostja on tellinud hagejalt lisatöid objektil XXX, Tallinn. Lisatööks oli uukide esiseina katmine plekiga. Vaidlus puudub selles, et hageja on tööd teostanud. Hageja poolt 12.09.2008 esitatud arve on kostja osaliselt tasunud, tasumata on 6 000 krooni. Tehtud tööde kvaliteedi ja mahu osas ei ole kostja hagejale pretensioone esitanud, mistõttu tuleb hageja nõue summas 106 560,70 krooni lugeda põhjendatuks. Kostja viide asjaolule, et hageja viivitas tööde teostamisega, mille tõttu on kostjal tekkinud kahju, ei anna alust tehtud tööde eest maksmisest keeldumiseks. Tähtaja ületamise korral on lepingus pooled ette näinud sanktsiooni. Pealegi nähtub poolte kirjavahetusest, et pooled olid saavutanud kompromissi, mille järgi teostas hageja kostjale osa töid tasu saamata (t. lk 122, 130-131). Kompromissist tulenevate tööde tegemist kinnitas ka tunnistaja MK. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Pooled on viivise suuruses kokku leppinud töövõtulepingu punktis 6.1, mille kohaselt arve mitteõigeaegse tasumise korral maksab tööandja viivist 0,2 % lepingu summast iga viivitatud päeva eest. Hageja on arvestanud viivist arvete 26 ja 27 järgi 0,2 % päevas ning arvete 37 ja 47 järgi 0,5 % päevas, kokku hagi esitamise seisuga summas 201 540,85 krooni. Viivise 0,5 % on pooled kokku leppinud arvetel. Hea usu põhimõttest lähtuvalt on hageja vähendanud viiviseid 106 000 Kostja ei ole viivisearvestuse õigsusele vastuväiteid esitanud. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hagi kuulub rahuldamisele nii põhi- kui kõrvalnõudes täies ulatuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.