2-08-84811/13 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval - lahend.ee

2-08-84811 Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud Hagiavalduse kohaselt on kostja võlgu korteriühistule haldustasude, kommunaalmaksete ja sihtlaekumiste võla perioodil 01.07.2007- 23.11.2008.a. summas 12 757.70 krooni ja viivised 1252.98 krooni. Aluseks KU Lavasser põhikiri, kodukord ja üldkoosoleku otsused. Hooldustasu arvestatakse vastavalt kodukorra p.-dele 3.1, 3.2.1 ja 4. Sihtkapitali kogumine vastavavalt kodukorra p.-dele 2.2.8, 2.5, 2.6 ja 2.8 ja üldkoosoleku protokollile. Vee ja kanalisatsioonikulud ning vee soojendus vastavalt korteri veearvestite näitudele , kodukorra p. 3.2.3. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 12 757.70 krooni ja viivis 1252.90 krooni. Kostja kirjalikud vastuväited Kostja kirjalikus vastuväites hagi ei tunnistanud. Korteriühistu juhatus väljastas tõendi, mis kajastab müüja R M’i kohustusi ühistu suhtes, mis sisaldas valeandmeid. Tõendil puudus KÜ Lavasser üldkoosoleku protokolli nr. 13 17.06.2007 päevakorrapunkt 2 s.o. sihtkapitali kogumine korteriühistu liikmetelt juuni - september 2007.a. summas 7,50 kr/m2. Korteri endine omanik R M salgas maha nimetatud KÜ Lavasser üldkoosoleku protokolli otsuse, olenemata sellest , et notar seda tema käest küsis. Korteriomandi müüja R M jättis korteriomandi üleandmisel üle andmata järgmised dokumendid: KÜ Lavasser põhikiri, ja kodukord ja rikkus sellega TsÜS § 58 ja VÕS § 211. Samuti jättis korteriomandi müüja korteri üleandmisel tegemata järgmised toimingud: koostamata korteriomandi üleandmise akti koos veemõõtja ja elektrinäidu fikseerimisega seisuga 10.07.2007.a.; edastas korteriühistu esinaise kontaktnumbriks 362 ja ette pidi käima Lavassaare kood ning jättis teatamata, et tegemist on töönumbriga, millele saab helistada ainult tööaja piires; jättis teatamata veemõõtjate näitude edastamise korra; jättis teavitamata, et ühistu liikmeks astumisel tuleb teha avaldus korteriühistu juhatusele ja tasuda poole aasta jooksul osamaks 400 krooni; nõudmise peale esitamata korteriühistu juhatuse tõendi, mis kajastab müüja kohustusi korteriühistu ees ja nende tasumist seisuga 10.07.2007.a. Korteriühistu juhatus ei ole nõudnud kostjalt siiani korteriühistu liikmeks astumise avaldust ega selle juurde kuuluva osamaksu tasumist, mis tõendab, et kostja omanduses olev korter ei kuulu korteriühistusse. KÜ Lavasser põhikirjaga sai kostja tutvuda alles 22.05.2009.a., millal avas Pärnu Maakohtust tulnud hagi. Mitte keegi korteriühistu juhatuse liikmetest ei ole tulnud ja edastanud antud dokumenti tutvumiseks. KÜ Lavasser põhikiri ja kodukord on koostatud 1999.a. ega ole viidud kooskõlla seaduseparandustega ega kaasajastatud, mille tulemusena on dokumendid vananenud. KÜ Lavasser kodukorra p.3 alapunktid 3.1, 3.2, 3.3,3.4 ja 4 on vastuolus korteriühistu poolt väljastataval üüriarvel näidatud kulude nimekirjaga. Haldus ja hooldustasu osas puudub lahtikirjutus, mis tasusid hõlmab, üldelektri osas puudub lahtikirjutus. Puudub sellel ajahetkel kehtinud kommunaalteenuste hinnakiri ja samuti hindade muutused. Vastavalt KÜ Lavasser põhikirja p.6 määrab kommunaalkulude arvestamise korra korteriühistu Lavasser kodukord. Antud vastuolude tõttu on praegusel ajahetkel korteriühistu poolt väljastatavad üüriarved kehtetud, sest lähevad vastuollu ühistu kodukorras kirja panduga, mis omakorda eirab ühistu põhikirja p.6. KÜ Lavasser poolt väljastataval üüriarvel puudub arve koostaja nimi, allkiri ja kontaktandmed peale korteriühistu postiaadressi. Alates septembrist 2008.a. lisandus arvele e-posti aadress. Samuti puudub arvetel märge, palju eelmise kuu eest on omaniku poolt raha makstud, kuigi üüriarve all vasakus nurgas on märge "makstud". Arusaamatuks jääb üürivõla tekkepõhjus. Endise korteriomaniku R M abikaasa T M telefonivestluses märkis, et sihtkapitalitasu võib maksta, kuid ei ole kohustuslik. Sellest on selgesti arusaadav, et korteriomandi müüja R M oli vastavalt KÜ Lavasser põhikirja p.2.2 ühistust välja astunud ja põhikirja p.3.1 lg.4

2-08-84811 võõrandanud koos oma korteriomandiga tasutud osamakse. Selle tulemusena ei kehtinud temale enam KÜ Lavasser põhikirja p.3.2 ühistu liikme kohustused. Eelmine omanik ei esitanud veemõõtjate näitude esitamise korda , seega ei olnud võimalik veemõõtja näite kuhugi esitada. Samas ei näidanud ka korteriühistu juhatus huvi veemõõtja näitude teadasaamiseks. Üüriarvetelt ei olnud võimalik välja lugeda, mis ühikutes v. mille järgi on kommunaalkulud arvestatud. Selgus saabus alles juuni 2008.a. arvega, kus on märgitud, mis kommunaalkulusid, mille järgi arvestatakse. Kõige arusaamatumad arved hakkasid korteriühistult laekuma aprillis 2008.a. Arusaamatu oli see, et kommunaalteenuste hinnad olid tõusnud. Võttis tükk aega, et kostja suutis lahti mõtestada, kuidas üüriarvetele tulid sellised hinnad. Aprillis 2008.a. on üüriarvel arvestatud sooja vett 3,6 m2 rohkem kui külma vett, mais 2008.a. üüriarvel on arvestatud sooja vett 2 korda rohkem kui külma vett, juunis 2008.a. on külma ja sooja vett enamvähem õigetes proportsioonides. Selle teeneks võib lugeda 13.06.2008.a. saadetud tähitud kirja. KÜ Lavasser poolt esitatud hagi juurde kuuluvad lisad 1 ja 5 on vastuolus KÜ Lavasser põhikirja ja kodukorraga. On välja toodud sihtkapitali kogumine, mis on vastavalt põhikirja p.3.2 kohustuslikud ainult ühistu liikmetele. KÜ Lavasser kortermajas ei kuulu korter 6 ühistu liikmete hulka, sest ühistu juhatus ei ole teavitanud vastavalt põhikirjale ühistu liikmeks astumise korda. Samuti ei ole antud korteriomanikku korteriühistu liikmeks vastu võetud. Kommunaalkulude nimestik ei vasta KÜ Lavasser kodukorra p.-le 3.2 väljatoodud kommunaalkulude nimekirjale ja läheb seetõttu vastuollu KÜ Lavasser põhikirja p.6. Lisa 5 välja toodud kommunaalkulude nimestikku mitte kuuluvad vesi ja vee soojendus. Samuti välja toodud, kuidas arvestatakse vett ja kanalisatsiooni, kuid antud arvestus puudub KÜ Lavasser kodukorra p.3.2 kommunaalkulude nimekirjas ja läheb sellega vastuollu. Korteriühistu juhatus on ignoreerinud kokku saamist, vaatamata kostja nõudmistele. Menetluse käik Kohus määras asjas kirjaliku menetluse vastavalt TsMS § 404 lg. l ja määras tähtaja kõikide tõendite ja seisukohtade esitamiseks hiljemalt 24.09.2010.a. Hageja kirjalikus arvamuses hagi vastuse kohta jääb oma hagi juurde põhivõla 12 757.70 krooni ja viivise 1252.98 krooni nõudes. Kostjale on tema nõudel pandud ühistu põhikiri ja kodukord postkasti. Kuna postkast on katkine ei võta hageja vastutust, kas kostja dokumendid kätte sai. Kostjale on selgitatud, kuidas käib külma ja sooja vee ning kanalisatsiooni arvestus. Vee ja soojuse arvestuse kord on muutunud alates 01.03.2006.a. seoses elamusse paigutatud soojasõlmega, Lavassaare Vallavalitsuse määrusega nr.l/01.03.2006.a. Kostja ei ole osa võtnud ühestki üldkoosolekust ja ühisettevõtmisest. Kostja poolt hagejale saadetud kirjad on kõik olnud ähvardavad ja laimavad. KÜ Lavasser ei ole ebasihtotstarbeliselt laekuvaid summasid kasutanud, mida selgitati kostjale 06.08.2008.a. kirjas ja 09.04.2008.a. üldkoosolek kinnitas 2007 majandusaasta aruande, mis on kontrollitud revidendi poolt. KÜ Lavasser on teinud augustikuu 2008.a. arvel tasaarvestuse nii vee tarbimise osas kui ka prügi osas ning jääb antud arvestuse juurde. Hooldustasude summasid kasutatakse vastavalt kodukorra p.-le

2-08-84811 laekus kostjalt täpne info. Võlaarvestuses on märgitud sihtkapital juuli, august, september ja oktoober. Oktoobri sihtkapital on arvestatud vastavalt üldkoosoleku protokolli 14/26.09.2007.a. järgi. Oktoobri summa erinevus on tingitud sihtotstarbelise lisaraha kogumisest 6.50 krooni/m2 kohta, võrreldes juuli, augusti ja septembriga , mil koguti 7.50 kr/m2 kohta. 2008.a. sihtkapitali kogutud vastavalt üldkoosoleku protokollile nr. 15/ 06.02.2008.a. päevakorrapunkt 3. Aprillis, oktoobris 5 krooni/m2 kohta ning maist septembrini 8 krooni/m2 kohta. Prügimaksed erinevad, kuna prügiarve alusel jaotatakse summa vastavalt korteris elavate elanike arvule. Kuna kuude lõikes ei ole elanike arv kogu aeg ühesugune , siis ka erinevus kuude lõikes. Soojatrass on soojuse edastamisega seonduvad kulud- sooja kaod, trassi ülalpidamiskulud ja arvestatakse korteri m2 järgi vastavalt OÜ Lavassaare Kommunaal poolt esitatud arvetele. Üldelektrit arvestatakse maja üldelektri arvesti näidu järgi, vastavalt Eesti Energia poolt esitatud arvetele jagatakse korterite m2-ga. Vee, vee soojendamise ja kanalisatsiooni arvestus toimub korterite veemõõtjate näitude alusel. Kui korteris puuduvad veemõõtjad, siis toimub arvestus elanike arvu järgi vastavalt maja üldveemõõtja näidule, millest on maha arvestatud korterite veemõõtjate näidud. Kanalisatsiooni kandid saadakse liites kokku külma ja sooja vee kandid. 1m3 vee soojendamist 0,07MW/h. Vee abonenttasu on Lavassaare Vallavolikogu poolt kehtestatud maks. Arvestus toimub vastavalt OÜ Lavassaare Kommunaali poolt esitatud arvete alusel. Kompensatsiooni arvestatakse ühisettevõtmises mitteosalenud korteritele. Aluseks ühisettevõtmisel osalemise kord, üldkoosoleku protokoll nr.3/ 22.05.2003.a. p.4. Augustis 2007.a. arvestus vastavalt üldkoosoleku protokollile nr.13/ 17.07.2007.a. p.2.5 ja akt 5/ 28.08.2007.a. Aprillis 2008.a. kompensatsiooni arvestatud üldkoosoleku protokoll nr.l6/09.04.2008.a. p.4 ja akt 6/23.04.2008.a. alusel. Kostja kirjalikus selgituses kohtule leiab, et hagi ei ole põhjendatud. Vastavalt KÜ Lavasser põhikirja p.6 ühistu liikme korteri majandamise kulude eest tasumise alused ja kord on sätestatud ühistu kodukorras, mis läheb vastuollu arvestatud kommunaalkuludega. Kommunaalteenuste nimetused erinevad. Ühistu kodukorras puudub punkt veemõõtja näitude edastamise korra kohta. Ühistu juhatus ei ole viinud sisse parandusi ühistu kodukorda ega lisanud kodukorra lisana Lavassaare Vallavalitsuse määrust 01.03.2006.a. nr.l. Väljastatud üüriarvetel on järgmised puudused: üüriarvelt ei ole võimalik välja lugeda eelmise perioodi eest tasutud ja arvestatud summa suurust; viivist on nõutud ainult mai 2008.a. üüriarvel summas 87.15 krooni; mis mõõtühikutes on arvestatud külma, soojavee ja kanalisatsiooni kulusid detsember 2007 - mai 2008.a, hageja selgitusest nähtub, et dets 2007- märts 2008.a. arvestati kantmeetrites ja aprill 2008 - juuni 2008.a. inimeste arvu järgi; 06.08.2008.a. kirjast nähtub, et aprillis 2008.a. arvestati vett 10 inimese pealt, veesoendust 5 inimese pealt ja kanalisatsiooni 10 inimese pealt, prügivedu 0 inimese pealt; mais 2008.a. aga vesi ja kanalisatsioon 4 inimese pealt, prügivedu 0 inimese pealt; puudub märge makseviisi kohta s.t. kas tuleb tasuda ülekandega v. sularahas; üüriarvetel august 2007 - mai 2008.a. puudub teise osapoole nimi, märgitud on korter 6, puudub majandustehingut kirjendava raamatupidamiskohuslast esindava isiku nimi. Antud olukord on vastuolus raamatupidamise seadusega , mittetulundusühingute seadusega ja korteriühistuseadusega. Arusaamatu on ikkagi see, milliste arvutuslike valemitega on saavutatud , et aprillis 2008 on sooja vett tarbitud 3,6 m3 rohkem kui külma vett. Mais 2008.a. on tarbitud sooja vett 7,45 m3 rohkem kui külma vett. Kuidas on võimalik tarbida sooja vett rohkem kui külma vett. Korteriühistu nõuab veemõõtjate näite täiskantides, kuid ise arvestab liitrites. Korteri müüja R M on jätnud kostjale osa andmeid esitamata ja dokumendid üle andmata ning esitanud valeandmeid . Detsembris 2008.a. vastuväites oli kostja tõesti nõus tasuma 4502.05 krooni ja antud summa oleks ka tasutud, kuid kostjast mitteolenevatel põhjustel alandati palka 8%, mille tulemusena jäi lubatud summa tasumata. Kostja ei ole nõus enam nimetatud summat tasuma, kuna R M on korteri müümisel esitanud valeandmeid, mille tulemusena ostu- müügileping sõlmiti, TsÜS 4 (10)

2-08-84811 § 58 ja VÕS § 211 rikkumine R M’i poolt ning korteriühistu liikmelisuse üleandmata jätmine ja veemõõtjate eemaldamine. KÜ Lavasser poolt väljastatavad üüriarved on vastuolus KÜ Lavasser põhikirjaga ja kodukorraga, samuti KÜ juhatus ei saatnud vaatamata mitmetele nõudmistele KÜ põhikirja koopiat. Kohtumenetluse ajal ei ole kostja võlgnevust tasunud. Tekib küsimus mismoodi ei ole kuude lõikes korterites elavate inimeste arv sama . Kostjale väljastatud üüriarvetel 2007 - 2008.a. on puudu prügiveo ühik, mille alusel arvestatakse prügivedu. Hageja vastusest ei selgu, millised elektritarbijad lähevad korteriühistus üldelektri alla ja kuidas saab arvestada elektrit korteri pinna järgi, kui tavaliselt arvestatakse elektrihinda elektriarvesti näidu järgi. Arusaamatu on ka korteriühistus olukord, kus osades korterites, on korteri sisesed veemõõtjad ja osades ei ole. Taoline olukord paneb liikmed ebavõrdsesse olukorda. Hageja poolt ei ole toodud ühtegi viidet, mis ajast ja millise Lavassaare Volikogu otsuse alusel on kehtestatud vee abonentmaks ja selle arvestamise kord. Kompensatsiooni arvestamise korra aluseks on korteriühistu Lavasser üldkoosoleku protokoll 22.05.2003.a. p.4. KÜ Lavasser kodukorras ei ole ühtegi viidet antud dokumendile. Kostja ei ole teadlik hageja poolt esitatud korteriühistu üldkoosoleku protokollidest. Osad ühisettevõtmise otsused on langetatud ajal, mil ühistu liikmeks oli eelmine omanik, kes jättis täitmata korteriomandi ostu-müügilepingust tulenevad kohustused. Samuti puudus kostjal teave ühisettevõtmisest aprillis 2008.a., sest ei osalenud üldkoosolekul, kuna müüja poolt on täitmata lubadus korteriomand üle anda vastavalt lepingule ja kehtivatele seadustele. Viivis on märgitud ainult mai 2008.a. üüriarvel summas 87.17 krooni ja november 2008.a. summas 1252.98 krooni. Hageja selgitused ei selgita praktiliselt midagi, vaid tekitavad juurde hulga küsimusi, millest jääb mulje, et soovitakse midagi varjata. KÜ Lavasser tegevus on vastuolus andmekaitse seadusega , hea usu ja tõe põhimõttega ja edastab sihilikult valeinfot oma ametialase lohakuse varjamiseks. Korteriühistu juhatus peaks ise tundma huvi , kui suur on korteris elanike arv. Arusaamatuks jääb, miks peab uus omanik teatama veemõõtjate olemasolust, kui on omandanud korteri, kus on veemõõtjad olemas. Kostjale ei ole edastatud veemõõtjate eemaldamise akte. Mingit veemõõdikute eemaldamist ei ole eelmise omaniku poolt toimunud. Hageja ei ole siiani esitanud korrektset dokumentatsiooni. Ajavahemikus 01.07.2007- 08.07.2007.a. oli korter eelmise omaniku käsutuses ja see seisis tühjana. Perioodil 09.07.-29.10.2007.a. seisis korter tühjana, kuna kostja ootas eelmise omaniku poolt antud suusõnalise lubaduse täitmist s.o. korteriomandi üleandmist vastavalt seadusele. Ajavahemikus 30.10.2007- 31.10.2008.a. elas korteris 3 isikut. Alates 12.06.2010 .a. on korter tühi. Hageja viimases seisukohas täpsustab, et korteriühistu on arvestanud, et juuli - september 2007.a. korteris keegi ei elanud, oktoober 2007- oktoober 2008.a. elanike arv 3. Augustis 2008.a. on tehtud tasaarvestus 4 elaniku pealt arvestatud maksude osas. Kostja esitas oma veenäidud esmakordselt 11.08.2008.a. Kuna augusti veenäidud olid esitatud alles 01.09.2008, siis on augusti arvel aluseks võetud 11.08.2008.a. esitatud andmed. Sellest on informeeritud ka kostjat e-kirjaga. Juuli 2007- november 2007.a. ei ole arvestatud kostja korteris vett ega kanalisatsiooni. KÜ Lavasser raamatupidamine on igal aastal revideeritud. Üldelektri alla käivad keldrite ja trepikodade üldvalgustus, soojasõlme tööks kuluv elekter ja seda on kostjale teada antud. Korteriühistu igal liikmel on õigus tutvuda raamatupidamise ja muude dokumentidega. Kostja pole nende vastu huvi tundnud. Põhikiri on kostja nõudel talle postkasti pandud. Hageja jääb oma hagi juurde. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Kohus tutvunud poolte seisukohtadega ja asjas kogutud kirjalike materjalidega leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 5 (10)

2-08-84811 Kostja A V on 04.07.2007.a. sõlminud XX XX XX Pärnu maakond asuva korteriomandi , Pärnu Maakohtu kinnistusosakonna Pärnu maakonna reg.osa nr. 158006 ostu- müügi ja asjaõiguslepingu ning on korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud 23.07.2007.a. (I toimik, tl.151-160). Korteriomanikud on XX asutanud korteriühistu Lavasser, reg.kood 80108533, registrisse kantud 30.09.1999.a. Korteriühistu on esitanud perioodi 01.07.2007 31.10.2008.a. kostjale arved haldustasu ja kommunaalmaksete kohta, mis on tasumata summas 12 757.70 krooni (1 toimik, tl.113, 180-185). Kostja väited endise korteriomaniku R M`i ja tema abikaasa tegevuse kohta, kes on jätnud teda teavitamata , sihtkapitalist,maksudest ja muudest olulistest asjaoludest või esitanud valeandmeid, ei oma antud asja lahendamisel tähtsust ja tuleb jätta tähelepanuta. Kostja on korteriomandi omandanud ja ei ole vastavat lepingut seaduses sätestatud korras vaidlustanud ja see ei puutu korteriühistu ja kostja vahelisse õigussuhtesse. Kostja ei ole tõendanud, et korteriühistu on väljastanud ebaõigete andmetega tõendi korteriomandi omandamisel. Antud tõendit ei ole kohtule ka esitatud. Samuti hageja väitel ei ole tõendit ka hagejale esitatud. Seega kohus jätab need väited tähelepanuta. KÜS § 2 lg. 1 järgi korteriühistu on korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. KÜS § 5 lg. l järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe v. mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud korteriühistuseaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeteks. Sama paragrahvi lg. 2 kohaselt korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Kuna kostja on korteriomanikuna kinnistusraamatusse kantud, siis vastavalt eelpooltoodud sätetele on kostja ka korteriühistu liige ning kostja väited tema liikmeks mitteoleku kohta ei ole kooskõlas KÜS-ga. KÜS § 5.1 järgi korteriühistu olemasolul lähevad korteriomandi võõrandamisel v. pärimisel korteriomandi võõrandajale v. pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale ülemineku päevast ja KÜS § 7 lg. 3 järgi korteriomandi võõrandamisel v. pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja v. pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Seega kostja väited eelmise omaniku tasumiskohustuse kohta , ei ole põhjendatud. Kui kostja soovib tutvuda korteriühistu dokumentatsiooniga s.h. üldkoosoleku otsustega, peab ta selleks pöörduma kõigepealt nõudega korteriühistu poole. Antud kostja väited ei anna alust jätta rahuldamata korteriühistu poolt esitatud majandamiskulude ja kommunaalteenuste tasumise nõuet. Kostja ei ole oma õiguste kaitseks ka kohtu poole pöördunud. MTÜS § 28 lg.5 järgi juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta. KÜ Lavasser põhikirja p.3.1 järgi ühistu liikmel on õigus saada juhatuselt teavet ühistu tegevuse kohta. KÜS § 13 lg.4 järgi korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kostja väited korteriühistu üldkoosoleku otsuste õiguspärasuse kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuna kostja korteriühistu üldkoosoleku otsuseid ei ole KÜS § 13 lg.3 järgi vaidlustatud ja esile ei ole toodud tühisuse tuvastamise asjaolusid. KÜS § 15.1 lg. l järgi majandamiskulud korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse

2-08-84811 osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. KÜ Lavasser põhikirja p.6 järgi elamu majandamise ja hooldamise kulusid kannavad ühistu liikmed proportsionaalselt nende omandis olevate korteriomandite reaalosade summaarses üldpinnas, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Igakuuliste maksete suuruse arvutamine ja liikmetele makseteatiste väljastamise kord ja tähtaeg, samuti nende maksmise kord ja tähtajad ning viivise suurus ja selle arvutamise kord määratakse kindlaks ühistu kodukorras. Haldustasu on kostjale arvestatud 3 krooni/m2, üldpind 67,9 m2 ja 3 krooni/m2 eest s.o. kuus 203,70 krooni vastavalt korteriühistu põhikirja p.-le 6 ja kodukorra p.-le 3.1. Haldustasu nõue kokku summas 3259.20 krooni, on põhjendatud. Sihtkapitali osas on kostjale arved esitatud juuli- sept 2007.a. 7.50 krooni/ m2 kohta s.o. kokku 509.25 krooni vastavalt korteriühistu üldkoosoleku protokollile nr. 13/ 17.06.2007.a. p.2 (II toimik, tl. 10) ja okt 2007.a. 6.50 krooni/m2 kohta s.o. kokku 441,35 krooni vastavalt korteriühistu üldkoosoleku protokollile nr. 14/ 26.09.2007.a. p.l ( I I toimik, tl.6). Aprillis ja oktoobris 2008.a. on sihtkapitali otsustatud koguda 5 krooni/m2 kohta ja maist- september 2008.a. 8 krooni/m2 kohta vastavalt korteriühistu üldkoosoleku protokollile nr. 15/06.02.2008.a. Selle kohaselt on kostjale esitatud arved sihtkapitali kohta aprillis ja oktoobris 2008.a. summas 5 x 67,9 =339.50 krooni ja mai- sept 2008.a.igakuuliselt summas 8 x 67,9 = 543.20 krooni. Sihtkapitali nõue kokku summas 5364.10 krooni on põhjendatud. Antud üldkoosoleku otsuseid ei ole vaidlustatud ja otsused on korteriühistu liikmetele vastavalt KÜS § 13 lg.4 kohustuslikud. Seega on kostja korteriühistu liikmena kohustatud haldustasu ja sihtkapitali makseid tasuma. Kompensatsioon augustis 2007.a. 100 krooni ja aprillis 2008.a. 100 krooni on arvestatud vastavalt ühisettevõtmistel osalemise korrale , korteriühistu üldkoosoleku protokollidele 3/22.05.2003.a. p.4, 13/17.07.2007.a. p.2.5 ja 16/09.04.2008.a. p.4 ning ühisettevõtmisel mitteosalejate arvestuse aktidele 28.08.2007.a. ja 23.04.2008.a. (II toimik, tl.8 -13). Kompensatsioon on arvestatud ühisettevõtmisel mitteosalejatele. Ühisettevõtmisel osalemise korra p.l järgi ühisettevõtmine on korteriomanike poolt teostatavad tööd ja korrastamised oma maja territooriumil ja hoones sees. P.3 järgi osalemine ühisel tööpäeval on kohustuslik igale korteriomanikule ja omaniku võib asendada teine täiskasvanud isik. P.5 järgi mitteosaleja on kohustatud tasuma mitteosalemise eest kompensatsiooni , mille suuruse kehtestab üldkoosolek. 22.05.2003.a. üldkoosolek on kehtestanud kompensatsiooni suuruseks 100 krooni kord. Seega kompensatsiooni nõudmine kokku summas 200 krooni on seaduslik ja kooskõlas KÜS § 13 lg.4 ja korteriühistu üldkoosoleku otsustega. Prügiveo tasu on hageja arvestanud vastavalt elanike arvule 3 inimese kohta, mis on kooskõlas korteriühistu põhikirja p.6 ja kodukorra p.-ga 3.2.2, mille kohaselt prügivedu arvestatakse tarbijate arvust lähtuvalt. Mais ja juunis 2008.a. on arvestatud 4 inimese kohta ja augustis 2008.a. tehtud selles osas tasaarvestus, mis on õige (II toimik, tl.95) Kostja enda väitel elas samuti korteris 3 inimest - A V, H V ja H V (II toimik. tl 88). Seega on prügiveo eest tasu nõue vastavalt inimeste arvule kostja korteris s.o. kolme inimese kohta, põhjendatud. Kütet ja soojatrassi kulu (soojuse edastamisega seonduv kulu s.h, sooja kaod ja trassi ülalpidamiskulud) on arvestatud vastavalt korteri pinnale, mis on põhjendatud ja kooskõlas korteriühistu põhikirja p.-ga 6 ja kodukorra p.-ga 3.2.1.

2-08-84811 Üldelektrit on arvestatud vastavalt maja üldelektri arvesti näidule, mis jagatakse korteri üldpinnaga samuti vastavalt põhikirja p.6 ja kodukorra p.3.2.1. Üldelektrit nõutakse keldrite ja trepikodade valgustuse ja soojasõlme tööks kuluva elektri eest. Korteriühistu liikmed on kohustatud üldelektrit tasuma. Vee abonenttasu on Lavassaare Vallavolikogu poolt kehtestatud maks ja arvestus toimub vastavalt OÜ Lavassaare Kommunaal esitatud arvete alusel. Külm vesi ja kanalisatsioon on arvestatud vastavalt tarbimisele korteris asuva veemõõtja näidu järgi - korteriühistu põhikirja p.6 ja kodukorra p. 3.2.2 ja 3.2.3. Hageja on kohtule selgitanud, et kostja on teatanud veemõõtja näidud augustis 2008.a: külma vee näit 191 ja sooja vee näit 122. Eelnevalt olid teatatud näidud juulis 2007.a.: külm vesi 142 ja soe vesi 93. Seega on kostjale arvestatud külma vett 49 m3 eest ja sooja vett 29 m3 eest ning kanalisatsiooni 78m3. Vee soojendamist on arvestatud 29 m3 kohta ja vee soojendamiseks hind koosneb vee soojendamiseks vajaminevast energia hulgast s.o. 1 m3 = 0,07Mwh soojusenergia hinnaga. Kuna kostja on esitanud veenäidud esmakordselt alles augustis 2008.a., on tehtud siis tasaarvestus (II toimik, tl.96). Ka kostja ise kinnitab, et esitas hagejale veemõõtja näidud e-maili teel 11.08.2008.a. ajavahemiku 09.07.2007 - 11.08.2008.a. eest (II toimik, tl.88). Septembris ja oktoobris esitatud arved vastavalt teatatud näitudele (I toimik, tl. 119). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud arvestus on õige ja põhjendatud (I toimik tl.185 ja II toimik tl.96). Kostja korteris on veemõõtja ja arvete esitamine toimub vastavalt veemõõtja näidule, seega kostja väited korterite kohta, kus veemõõtja puudub, ei oma antud vaidluse lahendamisel tähtsust. Kostja ei vaidlusta korteris elamist, kuid vaidlustab haldustasu, sihtkapitali, kompensatsiooni ja ka kommunaalteenuste eest tasumist. Kostja ei ole väitnud, et ta pole kommunaalteenuseid üldse tarbinud. Ei ole võimalik, et kolm inimest elavad korteris ja ei tarbi üldse kommunaalteenuseid, s.h. külm vesi, soe vesi, kanalisatsioon, prügi, küte, üldelekter. Samuti on kostja 30.12.2008.a. kirjalikus vastuväites maksekäsu kiirmenetluse avaldusele ja esialgses vastuväites hagile nõus võlaga summas 4502.05 krooni s.o. juulis 2007.a. 257.20 krooni, küte märts 2008-oktoober 2008.a. 2272.65 krooni, prügivedu märts- oktoober 2008.a. 426.30 krooni, vee abonenttasu märts- oktoober 2008.a 80.- krooni, soojatrass märts- oktoober 2008.a. 1295.20 krooni ja üldelekter märts- oktoober 2008.a. 170.70 krooni (I toimik. tl.23,149 ja II toimik, tl. 20 pöördel). Kuid 19.02.2010.a. esitatud seisukohas ei ole kostja nõus enam antud võlga tunnistama põhjusel, et korteri eelmine omanik Riina Martinson on esitanud ebaõigeid andmeid, korteriühistu poolt esitatavad üüriarved on vastuolus seadustega, korteriühistu ei esitanud tutvumiseks põhikirja ja korteriühistu pole üles näidanud huvi probleemi lahendamiseks. Antud põhjused ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Eelmise omaniku ja kostja vahelise õigussuhte kohta on kohus hinnangu eelpool andnud. Samuti korteriühistu dokumentidega tutvumise osas. Korteriühistu on ebaõigelt esitatud arved hiljem tasaarvestusega (augustikuu 2008.a. arve) parandanud (II toimik, tl.30-34, I toimik tl. 113). Seega on kostja sisuliselt kommunaalteenuste eest tasumise nõuet tunnistanud ja hagi summas 4502.05 krooni õigeks võtnud. TsMS § 231 lg.3 järgi omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul v. juhul, kui tagasivõttev pool tõendab, et väide asjaolu olemasolu v. puudumise kohta, mis omaks võeti, ei vasta tõele ja omaksvõtt oli tingitud ebaõigest ettekujutusest asjaolust. Arvetel on näidatud tasumise tähtaeg ja panga rekvisiidid, kuhu tasuda. 2007.a. arvetel puudus kostja nimi, kuid oli märgitud „korter 6“. 2008.a. arvetel on märgitud ka kostja nimi „ A. V“. Arvetel on raamatupidaja allkiri ja korteriühistu aadress ning september- oktoober 2008.a. arvetel ka e-posti aadress (II toimik, tl.30-34). Kohus leiab, et arvetel ei ole selliseid puudusi , mis annaksid aluse jätta arved tasumata. 8 (10)

2-08-84811 Korteriühistu põhikirjas ja kodukorras esitatud teenuste nimekirjad ei erine arvetel esitatud teenuste nimekirjadest selliselt, et neist poleks võimalik aru saada ja annaks aluse jätta kommunaalkulude arved tasumata. Kodukorra p.-is 3 on nimetatud külm ja soe vesi, kanalisatsioon, elekter, küte, prügivedu, abonentmaksud. Kodukorra p.-is 3.2.1 on nimetatud elamu kütmine (s.h. küttetrass) , haldus- hooldustasu, maamaks, üldelekter, prügivedu, soe vesi, külm vesi, kanalisatsioon, elektri püsitasu , vee abonentmaks ja hooldustasu. Arvetel on nimetatud hooldustasu, vesi, vee soendus, vee abonent, kanalisatsioon, üldelekter, soojatrass, prügivedu, vee abonent. KÜ Lavasser kodukorra p.4.2 sätestab mis töid finantseeritakse hooldustasu arvelt ja see ei pea olema näidatud korteriühistu liikmele esitatud arvetel. KÜS § 7 lg.4 järgi majandamiskulude maksmisega viivitamisel võib korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 % maksmata jäänud summalt iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Hageja on arvestanud viivist määras 0,07% ja kokku 1252.98 krooni (I toimik, tl. 113 ja II toimik tl.14). Seega on viivis arvestatud seadusjärgses määras, mis on õige. Viivis arvestatud väiksemate summade pealt, kui arve järgi tasumisele kuuluvad summad, mis on ilmselt seoses hilisemalt tehtud tasaarvestusega. Viivis arvestatud perioodi eest tasumise tähtajale järgnevast päevast kuni 23.11.2008.a. Hilisema aja eest ei ole viivist arvestatud ega nõutud. Hageja on viivist nõudnud alljärgnevalt: juulikuu 2007.a. arve tasumisega viivitamise eest summas 717.40 perioodi 01.09.2007- 23.11.2008.a. eest, 450 päeva , 0,07 % päevas s.o. 0,502 krooni päevas x 450 = 225.98 krooni; augustikuu 2007.a. arve tasumisega viivitamise eest summas 719.10 krooni perioodi 01.10.2007 - 23.11.2008.a. eest, 420 päeva , 0,503 krooni päevas x 420 = 211.41 krooni; septembrikuu 2007.a. arve tasumisega viivitamise eest summas 724.65 krooni perioodi 01.11.2007 - 23.11.2008.a. eest, 389 päeva , 0,507 krooni päevas x 389= 197,32 krooni; märtsikuu 2008.a. arve tasumisega viivitamise eest summas 1407.60 krooni perioodi 01.05.2008- 23.11.2008.a. eest, 207 päeva, 0,985 krooni päevas x 207= 203,96 krooni; aprillikuu 2008.a. arve maksmisega viivitamise eest summas 1435.50 krooni perioodi 01.06.2008- 23.11.2008.a. eest , 176 päeva , 1,004 krooni päevas x 176 =176,85 krooni; maikuu 2008.a. arve maksmisega viivitamise eest summas 1116.75 krooni perioodi 01.07.2008- 23.11.2008.a. eest , 146 päeva, 0,781 krooni päevas x 146 = 114,13 krooni; juunikuu 2008.a. arve maksmisega viivitamise eest summas 816.80 krooni perioodi 01.08.2008 - 23.11.2008.a. eest, 115 päeva, 0,571 krooni päevas x 115 = 65.75 krooni; juulikuu 2008.a. arve maksmisega viivitamise eest summas 693.85 krooni perioodi 01.09.2008 - 23.11.2008.a. eest, 84 päeva , 0,485 krooni päevas x 84 = 40,80 krooni; septembrikuu 2008.a. arve maksmisega viivitamise eest summas 1042.25 krooni perioodi 01.11.2008 - 23.11.2008.a. eest , 23 päeva, 0,729 krooni päevas x 23 = 16,78 krooni. Kõik kokku 225.98 + 211,41+ 197.32+ 203.96 + 176.85+ 114.13+ 65.75 + 40,80+ 16.78 = 1252.98 krooni (II toimik, tl. 14). Viivisearvestus on õige ja viivisenõue on esitatud KÜS § 7 lg.4 sätestatud määras tasumata majandamiskulude maksmisega viivitamise eest. Kostja ei ole viivisearvestust vaidlustanud ega omapoolset arvestust esitanud. Seega kohus leiab, et viivisenõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega on hageja poolt esitatud nõuded põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Menetluskulude jaotus Kuna hagi kuulub rahuldamisele siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda - alus TsMS § 162 lg. l, mille kohaselt menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.