lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-10868/4

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 26.10.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-10868/4
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
26.10.2010
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2660
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Vaheotsus aegumise kohaldamiseks Tsiviilasja number

2-10-10868

Kohus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

26.oktoober 2010 kell 16.00 Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu KVhagi OÜ T vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja hüvitiste väljamõistmiseks 148 831 krooni Hageja KV(registrikood XXX elukoht XXX)

Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja lepinguline esindaja Siiri G (SG Õigusabi OÜ ) Kostja OÜ T (registrikood XXX, asukoht XXX),seaduslik esindaja IL( isikukood XXX; elukoht XXX)

Menetlusviis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta rahuldamata KV taotlus töövaidluskomisjonile töövaidluse asjas avalduse esitamise tähtaja ennistamiseks.
2.Rahuldada kostja OÜ T taotlus aegumise kohaldamiseks ja jätta aegumise tõttu rahuldamata KV hagi OÜ T vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks ja töölepingu tühise ülesütlemise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise väljamõistmiseks.
3.Kohus jätkab menetlust KV hagis ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest hüvitise Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

Hageja töötas kostja juures seadmete paigaldajana alates 01.09.2007.a. 01.07.2009 kostja teatas töölepingu ülesütlemisest samast päevast TLS § 88 lg 1 p 1 alusel. Hageja sai kostja teate kätte 27.07.2009. 25.08.2009 hageja postitas töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks töövaidluskomisjonile avalduse, milles taotledes tunnistada töölepingu ülesütlemise tühisust ning välja mõista kostjalt etteteatamisaja rikkumise eest hüvitise ja kasutamata puhkuse kompensatsioon. Hageja avaldus jõudis töövaidluskomisjoni 27.08.2009. 19.01.2010 otsusega töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata. Hageja sai töövaidluskomisjoni otsuse kätte 08.02.2010. 05.03.2010 hageja esitas Harju Maakohtule hagiavalduse, milles hageja, lisaks eelnimetatud töölepingu ülesütlemisega seotud nõuetele, taotleb lugeda KVpoolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldus esitatuks tähtaegselt või alternatiivselt juhul, kui kohus leiab, et tähtaega on rikutud, ennistada töövaidlusavalduse esitamise tähtaeg. Hageja leiab, et esitas töövaidluskomisjonile avalduse õigeaegselt. Hageja põhjendab oma seisukohta järgmiste argumentidega: - OÜ T ei esitanud töövaidluskomisjonis aegumise taotlust, kostja taotles aegumise kohaldamist tööaja arvestamise vaidlustamise nõude osas. - Hageja sai töölepingu ülesütlemisest teada 27.07.2009 kodus haiguslehel oleku ajal töökaaslase TR käest suulise info kaudu, et tööandja oli saatnud kõigile brigaadiliikmetele, sh hagejale, töölepingu lõpetamise teate TR, so teise brigaadiliikme kodusele aadressile. Kuna suuline ülesütlemine on tühine, siis ei alga ka vaidlustamise tähtaeg kolmandalt isikult suulises vormis info teadasaamisest. Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja algus on seotud asjaoluga, et töötajal peab olema tekkinud võimalus tutvuda ülesütlemisavaldusega vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. - Pärast töölepingu ülesütlemisest teadasaamist külastas hageja Paides kohalikku Tööinspektsiooni, et selgitada välja töölepingu lõpetamise vaidlustamise kord ja võimalused. Selgus, et Tööinspektsiooni jurist oli puhkusel ja saabub tööle alles 24.08.2009. Et saada juhiseid töölepingu lõpetamise vaidlustamiseks, helistas hageja Tööinspektsiooni juristi nõuandetelefonile. Soovides ülesütlemist vaidlustada, valmistas hageja ette töövaidlusavalduse. 24.08.2009 läks hageja koos teiste brigaadiliikmetega kohaliku tööinspektsiooni juristi juurde nõustamisele. Tööinspektor töövaidlusavaldust vastu ei võtnud, osundades, et see tuleb esitada tööandja asukohaaadressi järgsele Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile. Paides töötav Tööinspektsiooni jurist vastas vastuseks hageja küsimusele, et kui hageja postitab avalduse järgmisel päeval, so 25.08.2009, siis jõuavad dokumendid kohale tähtaegselt. Muu hulgas uuris hageja tööinspektsiooni juristi infotelefonilt seda, kas avaldus jõuab tähtaega, kui on avaldaja käest postiasutusele üle antud enne tähtaja saabumist. Vastati, et jõuab küll. Toetudes antud valdkonnas pädeva ametniku sõnadele, postitas hageja kaebuse 25.augustil 2009. Avaldus jõudis töövaidluskomisjoni 27.08.2009. Hagejal puudub varasem kogemus nii töövaidluskomisjonide tööpiirkondade ja alaliste asukohtade ning töövaidlusavalduste vastuvõtmise kohtade kohta, töövaidluskomisjonis töövaidluste lahendamise tähtaegade arvestamise kohta, tööinspektsiooni ametnike usaldusväärsuses kahtlemise vajaduse osas kui ka postiteenuse usaldusväärsuse ja kiiruse hindamise osas. Hagejal oli õigus eeldada, et tööinspektsiooni juristid selgitavad talle seadust õigesti ning et ta võib usaldada töövaidlusavalduse esitamise korra ja tähtaegade kohta tööinspektsioonist antud selgitusi. Hageja teadis, et töövaidlusi lahendatakse Paides aadressil Tallinna tn 18. Hageja ei teadnud, et töövaidlusavaldusi Paides vastu ei võeta ega registreerita ja et töövaidluskomisjoni avaldused tuleb esitada Tallinnasse. Tööinspektsiooni juristid rikkusid haldusmenetluse põhimõtteid, eelkõige kodanike võrdse kohtlemise põhimõtet, mis eeldab haldusorganite ühtset praktikat ja ametnike ühtseid seisukohti. Kuna töövaidluskomisjon on haldusorgan, siis ei kuulu kohaldamisele

TsMS § 62, vaid haldusmenetluse üldpõhimõte, mille kohaselt loetakse dokument tähtaegselt esitatuks, kui see on postitatud enne tähtaja saabumist. - Hagejal oli õigus eeldada, et postiasutus täidab seadust ja eeldada, et tema tähitud kiri jõuab Tallinnasse Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni kohale järgmisel päeval, so 26.08.2009. Postiseaduse § 37 lg 5 sätestab, et vähemalt 90 % lihtkirjadest tuleb saajale kätte toimetada postiteenuse osutajale üleandmisele järgneval päeval. Tähtsaadetiste puhul on seda enam alust arvata, et kiri toimetatakse kohale viivituseta. Töövaidlusavalduse postiga saatmise korral menetlusdokumendi haldusorganisse tähtaegse saabumise eest vastutuse panemine menetlusosalisele tähendaks, et töövaidluskomisjonide alalistest asukohtadest kaugemal asuvaist punktidest menetlusdokumente postitavate isikute avalduse esitamise tähtaeg oleks lühem, võrreldes lähemal viibivate menetlusosalistega. See tooks kaasa kodanike ebavõrdse kohtlemise. - Segadust tekitas ka asjaolu, et 01.07.2009 jõustunud uue töölepingu seaduse § 105 lg 1 kehtestas varasemast erineva tähtaja (ühe kuu asemel 30 päeva), kuid selle tõttu töötaja kohalikku tööinspektsiooni pöörduski, et asjakohast nõu saada. Enne 01.07.2009 kehtinud korra kohaselt oleks vaidlustamise tähtaja viimane päev olnud ühe päeva võrra hilisem. - Hageja tegi kõik endast oleneva, et õiguspäraselt käituda ja esitada töövaidlusavaldus tähtaegselt. Õigusemõistmisele juurdepääsu takistavate piirangute kehtestamine on õigustatud üksnes kaalukatel põhjustel. Juhul, kui kohus leiab, et töövaidlusavalduse esitamise tähtaeg on rikutud, siis palub hageja lugeda tähtaeg möödalastuks mõjuvatel põhjustel ja tähtaeg ennistada. Hageja leiab, et esinesid objektiivsed asjaolud, mis takistasid avalduse õigeaegset esitamist: - Asjaolu, et enne 01.07.2009 kehtinud korra kohaselt oleks töövaidlusavaldus olnud esitatud tähtaegselt; - Uue TLS jõustumine 01.07.2009 ja sellega seonduvalt õigusabi vajadus; - Puhkuste aeg juulis-augustis, mil puhkusel olid nii Paide tööinspektor-jurist kui ka advokaadid ja juristid, kes osutavad õigusabiteenust; - Sideasutuse poolne viivitus tähitud kirja kättetoimetamisel, mis kujutab endast postiseaduse § 37 lg 5 rikkumist; - Tööandja käitumine, kes ei teatanud suuliselt ega saatnud teadet või avaldust hageja elukohta, vaid kolmanda isiku elukohta; - Tööinspektsiooni ametnike, Paide tööinspektori ja Põhja inspektsiooni töövaidluskomisjoni juhataja poolt erinevate seisukohtade avaldamine ja ühtse seisukoha puudumine küsimuses, kas töövaidlusavaldus loetakse esitatuks postiasutusele üleandmise kuupäevast või töövaidluskomisjoni kohale jõudmise kuupäevast; - Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja ja korra selgitamine hagejale Tööinspektsiooni juristi poolt erinevalt, võrreldes Tööinspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega; - Hageja tegi kõik endast oleneva, et välja selgitada töölepingu lõpetamise kord ja tähtajad, et pöörduda töövaidlusorganisse tähtaegselt.

KOSTJA HAGI AEGUMISE VASTUVÄIDE

Kostja hagi ei tunnista. Kostja märgib, et hageja ise nii töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, kui hagiavalduses kinnitanud, et sai töölepingu ülesütlemise teate kätte 27.07.2009. Seega ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõude esitamise 30 päevane tähtaeg lõppes 26.08.2009. Seega 27.08.2009 esitatud töövaidlusavaldus on esitatud tähtaega rikkudes. Kostja esitas töövaidluskomisjonile kirjaliku avalduse kohaldada hageja töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise nõudele aegumist. Hageja tuginemine asjaolule, et kehtetu seaduse kohaselt oleks avaldus esitatud tähtaegselt, on asjakohatu. Samuti ei ole asjakohane hageja väide, et uus seadus muutis vaidlustamise tähtaega ja seetõttu hageja vajas õigusabi. Seaduse muutumine ja olulisemad muudatused olid varasemalt kajastatud meediaväljaannetes, kõigile oli loodud tasuta

infovõimalus tööinspektori infotelefonil ja juristi kaasamine on iga isiku enda otsus. Tõsiseltvõetav ei ole hageja väide, et tööinspektor, advokaadid ja juristid olid puhkusel, see väide on paljasõnaline ja tõendamata. Õigusbürood ei sulge uksi mitmeks kuuks, vaid reeglina puhkavad juristid büroodes kordamööda. Postiseaduse alusel ei saanud hageja 100 % kindlusega arvestada, et tema tähtkiri jõuab adressaadini järgmisel päeval. Hageja pidanuks olulise saadetise puhul arvestama pikema postitamise ajaga. Hageja avaldus on pooleleheküljeline, selle koostamiseks ja saatmiseks oleks olnud piisav aeg ka tähtaega järgides. Hageja võttis teadlikult riski, postitades olulise dokumendi tähtaja lõpus ja ilma ajavaruta. Tööandjal puudus info hageja täpsest elukohast (töölepingus aadress puudus) – seega postitati teade aadressile, kust tööandja eeldas, et hageja selle kindlasti kätte saab. Tähtsust omab vaid fakt, et hageja on kirja kätte saanud. Tõendamata ja ebausutavad on hageja väited tööinspektsiooni ametnike teadmatusest ja seaduse mittetundmisest. Kui seisukohad on erinevad, pidanuks hageja seda enam arvestama saatmise ajalist riski ja saatma igal juhul avalduse teatud ajavaruga või viima ise komisjoni kohale vms. Anonüümne viide väidetavale tööinspektsiooni juristile ja tema ebaõigele nõustamisele ei ole usutav, on paljasõnaline ja tõendamata. Menetlust töövaidluskomisjonis reguleerib ITLS. Seadusandja mõte on olnud alates 01.01.2006 kaotada ITLS-ist postiasutustele edastamise arvestamise säte ja aegumise kohaldamata jätmise erisäte. Kostja leiab samuti, et hagi ei ole põhjendatud ka sisuliselt.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1.Kohus, tutvunud menetlusosaliste kirjalike seisukohtadega ning kohtule ja töövaidluskomisjonile esitatud tõenditega, leiab, et hageja nõuded on osaliselt aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 449 lg 3 alusel kohus teeb aegumise kohaldamise taotluse osas vaheotsuse. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta lõppotsuse ja asja edasi ei menetle.
2.Hageja on esitanud kohtule töövaidlusest tuleneva hagi järgmiste nõuetega: - tuvastada OÜ T poolt 01.07.2009 KVtöölepingu ülesütlemise tühisus ja lõpetada tööleping TLS § 04.lg 2 alusel alates 27.08.2009. - välja mõista kostjalt hageja kasuks töösuhte lõpetamise hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 68 688 krooni. - välja mõista kostjalt hageja kasuks töölepingu ülesütlemisest etteteatamise tähtaja rikkumise eest hüvitis 17 tööpäeva eest summas 18 687 krooni. - välja mõista kostjalt hageja kasuks hüvitis kasutamata põhipuhkuse 56 kalendripäeva eest summas 36 456 krooni.
3.Kostja leiab, et hageja nõue töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks on aegunud, sest hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile hilinemisega. Hageja taotleb tuvastada, et avaldus töövaidluskomisjonile on esitatud tähtaegselt või alternatiivselt lugeda avalduse esitamise tähtaeg möödalastuks mõjuval põhjusel ning tähtaeg ennistada.
4.Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lg 1 sätestab, et töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, välja arvatud käesoleva paragrahvi
2.ja 3. lõikes ettenähtud juhul. ITLS § 6 lg 2 kohaselt töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg on 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest. Samuti sätestab töölepingu seaduse (TLS) § 105 lg 1, et töötaja peab esitama kohtule hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemiseavalduse saamisest.
5.Töövaidlusavalduse tähtaegsuse küsimuses ei oma tähtsust asjaolu, et tööandja ei saatnud ülesütlemist hageja elukohta, sest vaidluse esitamise tähtaega arvestatakse alates sellest ajast, millal hageja väitis, et sai teate kätte. Asjas ei ole vaidlust, et hageja sai töölepingu ülesütlemise teate kätte 27.07.2009. Tulenevalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-des 135 – 137

sätestatud tähtaegade arvestamise reeglitest hakkas töövaidluskomisjonile hagejaga töölepingu ülesütlemise vaidlustamiseks ja ülesütlemisega seotud hüvitiste väljamõistmiseks avalduse esitamise 30 päevane tähtaeg kulgema 28.07.2009 kell 00:00 ning lõppes tähtaja viimasel päeval, 26.08.2009 kell 24:00. Töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest hüvitise ja kasutamata puhkuse hüvitise väljamõistmiseks nõude esitamise 4 kuuline tähtaeg hakkas samuti kulgema 28.07.2009 kell 00:00 ning lõppes 27.11.2009 kell 24:00.

6.Õige ei ole hageja väide, et töövaidluskomisjon kohaldab haldusmenetlust ning haldusmenetluses tuleb avalduse esitamise tähtaegsuse hindamisel arvesse võtta avalduse postitamise tähtaega. Haldusmenetluse seaduse § 33 lg 1 sätestab, et tähtaegade arvutamisel haldusmenetluses kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) sätteid. TsMS § 62 lg 1 kohaselt kohaldatakse menetlustähtaegade arvutamisele tsiviilseadustiku üldosa seaduses tähtaja ja tähtpäeva kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 62 lg 2 kohaselt menetlustoimingut võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24:00-ni. Kui menetlustoiming tuleb teha kohtu ruumides, loetakse tähtaja lõpuks tööpäeva lõpp. Ka TsÜS § 136 lg-st 6 ja § 137 lg-st 1 tuleneb, et päevades arvutatava tähtaja puhul saabub tähtpäev ajavahemiku viimasel päeval ning tähtaeg loetakse möödunuks tähtpäeva saabumise päeval kell 24:00. Töövaidluskomisjonile saabus hageja töövaidlusavaldus 27.08.2009, seega pärast töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks määratud tähtaja lõppemist 26.08.2009 kell 24:00. Kuna hageja esitas avalduse pärast tähtaja lõppemist, ei ole hageja avaldus töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitatud tähtaegselt ning hageja nõue on aegunud, kui kohus tähtaega ei ennista. Töölepingu ülesütlemise etteteatamise hüvitise ja kasutamata puhkuse hüvitise nõuded on esitatud tähtaegselt.
7.TsMS § 66 sätestab, et kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista. TsMS § 67 lg 1 alusel juhul, kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel ja tähtaja möödalaskmine ei võimalda enam menetlustoimingut teha või põhjustab talle muu negatiivse tagajärje. Seega peab tähtaja ennistamiseks olema täidetud kolm tingimust: 1) tähtaeg on mööda lastud mõjuval põhjusel, 2) toimingut ei ole enam võimalik teha või tähtaja möödalaskmine põhjustab muu negatiivse tagajärje, 3) on esitatud avaldus tähtaja ennistamiseks. Käesoleval juhul on hageja ennistamise taotluse esitanud ning ei ole kahtlust, et tähtaja möödalaskmisega kaasneb hagejale negatiivne tagajärg, sest ta ei saa oma nõudeid maksma panna. Hinnata tuleb, kas hageja lasi tähtaja mööda mõjuval põhjusel. Kohus leiab, et hageja esiletoodud põhjendused ei olnud töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ning tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata.
7.1.Töövaidlusavalduse esitamise tähtaega ei mõjuta töölepingu ülesütlemise kord ja tähtajad, mistõttu ei saanud nende asjaolude väljaselgitamise vajadus olla töövaidlusavalduse tähtaja rikkumist õigustavaks mõjuvaks põhjuseks. Paljasõnaline ja tõendamata on ka hageja väide, et talle selgitati töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaega ja korda Paide Tööinspektsiooni juristi poolt erinevalt, võrreldes töövaidluskomisjoni otsusega. Hageja väidab, et segaduse tähtaegadega tekitas alates 01.07.2009 muutunud seadus ning kuni 01.07.2009 kehtinud seaduse järgi oleks avaldus esitatud tähtaegselt. Samas hageja põhistab tähtaja möödalaskmist muu hulgas sellega, et hagejal puuduvad varasemad kogemused töövaidlusavalduste vormistamise ja tähtaegadega ning seetõttu ta usaldas tööinspektsiooni töötajaid. Kohus leiab, et hageja vastuolulised põhjendused ei anna alust tähtaja ennistamiseks.
7.2.Paljasõnalised ja tõendamata on hageja väited tööinspektsiooni juristilt ja infotelefonilt saadud kinnituste kohta, et postitades avalduse 25.08.2009, jõuab see tähtaegselt kohale. Selliste kinnituste andmine tööinspektsiooni ametnike poolt ei ole usutav. Tööinspektsiooni ametnikud ei saa kontrollida posti liikumist ning seetõttu ka mitte anda usaldusväärset infot posti kohalejõudmise aja kohta. Isegi kui sellised kinnitused anti, on postitatud avalduse tähtaegselt kohalejõudmine või mittekohalejõudmine saatja, st hageja enda risk.
7.3.Samuti ei olnud hagejal alust postiseaduse § 35 lg –s 1 universaalpostiteenuse osutajale kehtestatud kriteeriumide põhjal alust eeldada, et Türi Postkontoris 25.08.2009 kell 12:07:15 vastu võetud tähtkiri jõuab Talllinnasse Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjoni järgmisel päeval, 26.08.2009. Postiseadusest ei tule hagejale subjektiivset õigust nõuda, et tema tähtkiri toimetatakse adressaadile kätte hiljemalt postiasutusele üleandmisest arvates järgmisel päeval. Universaalpostiteenuse osutajale on postiseaduses sätestatud kohustus toimetada järgmisel päeval kätte vähemalt 90 % kirjadest, mis on postiasutusele üle antud enne viimase tühjendamise kellaaega. Seega pidi hageja arvestama, et tema kiri võib jääda selle 10 % hulka, mille kohaletoimetamine on lubatud pikema aja jooksul. Seoses uue töölepingu seaduse kehtima hakkamisega 01.07.2009 oli vahetult enne hagejaga töölepingu ülesütlemist avaldatud meediaväljaannetes ulatuslikke ülevaateid ning võinuks eeldada, et hagejal on selles vallas mingid teadmised olemas. Hageja on aga esile toonud, et ta pidi töölepingu ülesütlemisega seotud normide ja oma õiguste teadasaamiseks pöörduma tööinspektsiooni poole. Eeltoodu valguses on tõenäoline, et postitamise ajal hageja ei olnud teadlik postiseaduses postiteenuse osutajale sätestatud nõuetest ning seega ei saanud ta avalduse postitamise ajal ka postiseaduse alusel eeldada, et tähtkiri jõuab adressaadini järgmisel päeval. Lisaks kohus märgib, et postiteenuse osutaja võimalikud rikkumised ei anna hagejale nõudeõigust kostja vastu.
7.4.Töölepingu ülesütlemise vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks ei ole tööandja poolt ülesütlemisteate saatmine kolmanda isiku aadressile, mitte hagejale. Asjas ei ole vaidlust, et hageja sai kolmandalt isikult ülesütlemise teate kätte. Ülesütlemise vaidlustamiseks on 30 päeva arvates teate kättesaamisest, seega ei sõltu ülesütlemise tähtaeg sellest, kas hageja sai teate kätte isiklikust postkastist või kolmanda isiku vahendusel.
7.5.Paljasõnaline ja tõendamata on hageja üldsõnaline väide, et töövaidlusavalduse tähtaegselt esitamist takistas see, et juulis-augustis olid lisaks tööinspektsiooni juristile puhkusel ka kõik õigusbüroode ja advokaadibüroode kaudu õigusabiteenust osutavad isikud.
8.Eeltoodu alusel kohus kostja taotlusel kohaldab aegumist ja jätab rahuldamata hageja nõude tunnistada töölepingu ülesütlemise tühisust. Töölepingu ülesütlemise tühisuse nõude aegumise tõttu on ülesütlemine vastavalt TLS § 105 lg-le 2 algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Seega ei saa hagejal olla ka TLS § 109 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemise tühisusest tulenevat hüvitise nõuet.
9.Hageja on tähtaegselt, neljakuulise tähtaja jooksul esitanud kaks nõuet: töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatamise aja eest hüvitise ja töölepingu ülesütlemise seisuga kasutamata puhkuse hüvitise nõuded. Nende nõuete osas kohus jätkab menetlust.
10.kohus määrab menetluskulude jaotuse poolte vahel asja lõplikul lahendamisel.

Heli Käpp Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja