Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

pankrotimenetluse haldamise kulude hüvitis summas 2 500 krooni ning mõista need summad, summad, kokku 16 16 500 krooni, ajutisele haldurile välja S K pankrotivara arvelt

kaasomanik I P ) hoonestatud kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr xxxx, kinnistusraamatusse ei ole kantud kasutuskorra kokkulepe, kinnistusraamatus 1.järjekohal hüpoteek SEB Pank kasuks 5 000 000 krooni ja 2., 3.järjekohtadel kohtulikud hüpoteegid summas 2 000 000 krooni ja 1 500 000 krooni A A kasuks. Võlgniku abikaasa nimele on registreeritud (tegemist ühisvaraga) hoonestatud kinnistu asukohaga xxxx, registriosa nr. xxxx, kinnistu koormatud hüpoteekidega summas 1 000 000 krooni S A kasuks ja kohtuliku hüpoteegiga summas 2000 000 krooni A A kasuks. Võlgniku nimele on registreeritud 123/50482 mõttelist osa mitteeluruumist kinnistul asukohaga xxxx, registriosa xxxx, hüpoteegiga koormamata. Tegemist on varaga, mis 20.05.2010.a. asjaõiguslepinguga oli müüdud, kuid millise lepingu alusel on kinnistusraamatus jäänud kannet teadmata põhjusel tegemata . Võlgniku omanduses olnud korteriomand asukohaga xxxx, registriosa xxxx, on müüdud 20.05.2010.a. sõlmitud müügi- ja asjaõiguslepingu alusel I A . Ehitusregistri andmete ehitised puuduvad. Sõidukid puuduvad. Osalused äriühingutes: puuduvad. Kohtutäituritel täitmisel nõuded puuduvad. Kohtuvaidlused puuduvad. Võlgnik töötab xxxx müügiesindajana miinimumpalgaga 4 350 krooni (netopalk 3 800 krooni). Võlgnik on abielus L F ’iga alates 1988.aastast. Enne abiellumist soetatud vara ei ole, samuti pole ühisvara jagatud. Ülalpeetavad A K on x -aastane ja M K x-aastane. Võlgniku elukoht on abielu jooksul ühisvarana soetatud eramu aadressil xxxx, kinnisasja reg.osa nr xxxx. Võlgnikul on sularaha 450 krooni, pangaarvetel SEB Pangas seisuga 12.10.2010 konto jääk 437,48 krooni. Võlgniku ja tema abikaasa ühisvaraks olev kaasomandi osa kinnistu asukohaga xxxx, katastritunnus xxxx, kinnistu koormatud hüpoteekidega summas 500 000 krooni Eesti Ühispank kasuks (hetkel tagab abikaasa krediitkaardivõlgnevusi, summad pidevas muutumises, krediitkaardi summad kokku umbes 35 000 krooni) ja summas 2 000 000 krooni ja 1 500 000 krooni A A kasuks. Kinnisasjade väärtus on teadmata, kuna pole teada lahendus kinnisasjade jagamisel abikaasade vahel. Hetke turuolukorras on võlgnik ise hinnanud ühisvara väärtuseks umbes 0,75 milj. krooni. Kui jagada ühisvara võrdselt, siis võlgniku vara osa väärtus oles umbes 375 000 krooni. Võlgniku omandis olev mõtteline osa mitteeluruumist (Parkimiskoht) kinnistu asukohaga xxxx, kat.üksuse tunnus xxxx , hüpoteegiga koormamata, kuuluks ajutise halduri hinnangul välistamisele pankrotivarast. Vara müüdud 20.05.2010.a. sõlmitud lepinguga, kui kanne tegemata. Vallasvarana on võlgniku lahusvaraks isiklikud riideesemed, millele TMS § 66 kohaselt ei ole võimalik sissenõuet pöörata. Ühisvarana on motoroller, vl.a. 2005.a., mille müügiväärtus võiks olla umbes 1 000 krooni. Kokku on võlgnikul ajutise halduri tuvastatu kohaselt varasid umbes 375 000 krooni, kusjuures ühisvara väärtuses umbes 750 000 krooni. Võlgniku kohustused tulenevad laenulepingutest kokku 6 411 785 krooni ja 16 senti järgmiselt:

võlgnikul puudub piisav sissetulek. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi, kuna võlgnik on kogutud andmete kohaselt selgelt maksejõuetu. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis realiseerida, et tasuda pikema perioodi jooksul oma võlgnevused kõikidele kreeditoridele. Võlgnikul puudub piisavalt suur sissetulek, seetõttu puudub võimalus võlgniku finantsolukorra järsuks paranemiseks. Võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks lähitulevikus, võlgniku kohustused ületavad varasid. Seega on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku varad hetkel veel katavad pankrotimenetluse kulusid, kuid ei saa välistada, et pärast ühisvara jagamist võlgniku lahusvara enam ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine pankrotihaldur ei ole hetkel tuvastanud pankrotimenetluses kuriteo tunnustega tegusid ega tahtlikku maksejõuetuse tekitamist, samuti pankrotivara varjamist, ega ka tagasivõitmiste ja/või tagasinõuete esitamise võimalusi. Võlgniku selgituste kohaselt on võlad tekkinud püsiva sissetuleku puudumisest alates 2004.aastast, mil pankrotistusid xxxx ja xxxx, millega seonduvalt on võlgnik võtnud laenukohustusi, samuti suured kohtukulud. Ajutine haldur ei ole hetkel suutnud tuvastada muid maksejõuetuse põhjusi. Kuna võlgnik on esitanud avalduse võlgadest vabastamise menetluse algatamiseks, ajutine haldur ei ole tuvastanud asjaolusid (loetletud PankrS § 171 lg 2), mis välistaksid võlgade vabastamise menetluse algatamist, eeldatavalt on ka olemas rahalised vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, siis teeb ajutine haldur ettepaneku võlgniku S K (ik xxxx) pankrot välja kuulutada. Ajutine haldur kinnitab, et on nõus täitma ka pankrotihalduri ülesandeid. Ühtlasi palub ajutine haldur kinnitada ajutise halduri tasu ja hüvitis kulutuste katteks vastavalt aruandele. III. Kohtumääruse põhjendused. põhjendused PankrS § 3 lg. 2 järgi pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, kuulanud ära menetlusosalised ja hinnanud asjas esitatud dokumentaalseid tõendeid, leidis, et põhjendatud on pankrotiavaldus rahuldada ning võlgniku pankrot välja kuulutada. Vastavalt PankrS §-le 1 lg. 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg. 4 kohaselt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse võlgniku maksejõuetust. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku kohustused ületavad teadaolevat vara ja maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on püsivalt maksejõuetu ja kinnitab seda ise kohtuistungil. Ajutise halduri tuvastatust nähtuvalt maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega teod, väga selged ja tulemuslikud tagasinõuete esitamise võimalused puuduvad. Võlgniku olemasolevad rahalised vahendid katavad pankrotimenetluse kulusid. PankrS § 31 lg. 5 ja 6 kohaselt pankroti kuulutab kohus välja määrusega, milles tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha ning pankrotihalduri nimetamise. Halduri isiku ja ajutise halduri tasu suhtes vastuväiteid ei esitatud. Seega on põhjendatud halduriks nimetada Tarmo Villman. PankrS § 17 lg. 1 kohaselt kohus nimetas pankrotimenetluse läbivaatamiseks ajutise halduri. PankrS § 23 lg. 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg. 2 kohaselt on halduri tunnitasu

ülemmäär 1 500 krooni. Ajutise pankrotihalduri esitatud aruande kohaselt haldur kulutas oma ülesannete täitmiseks kokku 14 tundi, mille kestel ta suhtles võlgnikuga, tutvus võlgniku esitatud dokumentidega, koostas ja lähetas päringuid registritesse ja krediidiasutustesse, analüüsis päringute vastuseid ja kogutud dokumente, koostas ajutise pankrotihalduri aruande koos tööaruandega. Kuna ajutine pankrotihaldur on oma ülesanded täitnud, ta on lähtunud tasust arvestusega 1 000 krooni tund, võlgnik ega võlausaldaja taotletavat summat ei vaidlusta, siis on põhjendatud halduri taotlus tasu määramiseks ja kulude hüvitamiseks rahuldada, määrata halduri tasuks 14 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks, ja see summa pankrotivara arvelt haldurile välja mõista. Pankrotimenetluse teenindamise kulude nõue, sh. päringute esitamine, transport, side, paljundus jne., on põhjendatud rahuldada summas 2 500 krooni. TsMS § 478 kohaselt on hagita menetluse lahend kohtumäärus, mis jõustub päeval, mil see tehakse teatavaks isikule, kelle kohta määrus vastavalt selle sisule tehti ja määrus kuulub viivitamatult täitmisele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS 32 kohaselt pankrotimääruse peale võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. TsMS § 661 lg. 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva kohtumääruse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates. Kohus kohaldas PankrS §-de 1, 3 lg. 2, 23, 31- 33 sätteid ning juhindus TsMS § 1 lg. 3, §de 463-465, § 661 lg. 2 nõudeist. Kohtunik

/allkiri/

Sirja Tooming

Ärakiri õige Nooremreferent

Merle Kaegas

Kohtumäärus jõustus 11.novembril 2010.a. Nooremreferent

Merle Kaegas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.