2-10-27660/11 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-10-27660 Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavaldus Hagiavalduse kohaselt 02.08.2007.a. sõlmisid osaühing Alpako Hoov (kostja 1) ja hageja arvelduslaenulepingu nr 2007026216, mille järgi võimaldas hageja kostjale 1 kasutada arvelduslaenu limiidiga 100 000 krooni laenu tähtpäevaga 02.08.2008.a., intressimääraga 11 % aastas, millele lisandub limiidi tasu 1 % aastas. Tulenevalt laenulepingu punktist 3.2.2. laenulimiidi avamisega võimaldas hageja laenusaajal (kostja 1) kasutada konto jäägist suuremat summat laenulimiidi 100 000 krooni ulatuses lepingus määratud tähtaja jooksul, s.o. kuni 02.08.2008.a. Tulenevalt lepingu punktist 4 ja 5 kohustus kostja 1 laenulimiidi kasutamise eest tasuma hagejale intressi ja limiiditasu iga kuu 2. päeval alates 02.09.2007.a. Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid 02.08.2007.a. D F (kostja 2) ja hageja käenduslepingu nr 2007026217. Käenduslepingu punkt 4.4. järgi tagab kostja 2 laenu nõuetekohast täitmist ja vastutab solidaarselt kostja 1-ga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu punkt 5 järgi vastutab kostja 2 laenu nõuetekohast täitmist maksimaalselt 130 000 krooni ulatuses. 22.07.2008.a. sõlmisid kostja 1 ja hageja laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, millega muudeti uueks laenutähtpäevaks 22.07.2009.a. Laenutähtpäeva muutmisega sõlmiti ka kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu nr 2007026217 lisakokkulepe nr 1. Lepingu punkti 13.4 järgi võib võlausaldaja võlgnikult tema kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivist on arvutatud tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras. 20.11.2009.a. saatis hageja kostjatele 1 ja 2 nõude võlgnevuse tasumiseks, mille tulemusena esitas kostja 1 hagejale taotluse võlgnevuse tasumiseks osade kaupa maksega 10 000 krooni kuus. Kuna lepingust tulenevad kohustused olid eelnevalt pikaajaliselt täitmata palus hageja kostjal 1 esitada ettevõtte bilanss veendumaks, et kostja 1 suudab igakuiselt makset tasuda. Kostja 1 bilanssi ei esitanud, samuti makseid mitte. 05.04.2010.a. saatis hageja uuesti kostjatele 1 ja 2 nõude võlgnevuse tasumiseks tähtajaga 22.04.2010.a. Hagiavalduse esitamise seisuga ei kostja 1 ja 2 lepingust tulenevat võlgnevust tasunud ei ole. 10.06.2010.a. seisuga on lepingust tulenevalt võlgnevus hageja ees 121 402.40 krooni, sealhulgas põhiosa nõue 100 000 krooni, intressinõue 1 663.87 krooni ja viivisnõue 19 738.53 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt AS SEB Pank kasuks võlgnevuse katteks 121 402.40 krooni, sealhulgas põhiosa nõue 100 000 krooni, intressinõue 1 663.87 krooni ja viivisnõue kuni 09.06.2010.a. summas 19 738.53 krooni. Lähtudes TsMS §-st 367 palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt AS SEB Pank kasuks jooksev viivis põhinõudelt alates 10.06.2010.a. viivise määraga 22 % aastas ehk 0,06111 % päevas kuni põhinõude täitmiseni. Kostja vastus Lk 2 / 6

Kostja osaühing Alpako Hoov ja kostja D F tunnistavad haginõudeid põhivõla 100 000 krooni ulatuses ja intressi osas 1663.87 krooni. Viivitus võlgnevuse tagasimaksmisel tekkis seoses kostja äärmiselt ebasoodsa majandusliku olukorraga. Põhjuseks on see, et kostja ettevõttele ei ole tellijad pikaajaliselt tasunud teostatud tööde eest kostja poolt esitatud arvete alusel. Tellijate debitoorne võlgnevus on miljoni krooni lähedal, kuid need summad on mitmesugustel ettekäänetel tasumata. Viivise nõudmine on võlausaldaja õigus, kuid mitte kohustus. Arvestades ülalmainitud asjaolusid, tuleb hageja nõue viivise tasumise suhtes suurusjärgus 19 738.53 krooni jätta rahuldamata. Kohtu põhjendus Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus tuvastas, et 02.08.2007.a. sõlmisid osaühing Alpako Hoov (kostja 1) ja hageja arvelduslaenulepingu nr 2007026216, mille järgi võimaldas hageja kostjale 1 kasutada arvelduslaenu limiidiga 100 000 krooni laenu tähtpäevaga 02.08.2008.a., intressimääraga 11 % aastas, millele lisandub limiidi tasu 1 % aastas (t.l. 5-11). Tulenevalt laenulepingu punktist 3.2.2. laenulimiidi avamisega võimaldas hageja laenusaajal (kostja 1) kasutada konto jäägist suuremat summat laenulimiidi 100 000 krooni ulatuses lepingus määratud tähtaja jooksul, s.o. kuni 02.08.2008.a. 22.07.2008.a. sõlmisid kostja 1 ja hageja laenulepingu lisakokkuleppe nr 1, millega muudeti uueks laenutähtpäevaks 22.07.2009.a. (t.l. 15). Lepingu nõuetekohase täitmise tagamiseks sõlmisid 02.08.2007.a. D F (kostja 2) ja hageja käenduslepingu nr 2007026217 (t.l. 12-14). Käenduslepingu punkt 4.4. järgi tagab kostja 2 laenu nõuetekohast täitmist ja vastutab solidaarselt kostja 1-ga laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest. Käenduslepingu punkt 5 järgi vastutab kostja 2 laenu nõuetekohast täitmist maksimaalselt 130 000 krooni ulatuses. Laenutähtpäeva muutmisega sõlmiti ka kostja 2 ja hageja vahel sõlmitud käenduslepingu nr 2007026217 lisakokkulepe nr 1 (t.l. 16). Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) §-le 401 lg 1 krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 401 lg 3 kohaselt kohaldatakse krediidilepingule laenulepingu kohta sätestatud, kui seadusest ei tulene teisiti. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Pooled ei vaidle, et laenu tagastamise tähtaeg on saabunud ja kostja osaühing Alpako Hoov võlgneb hagejale arvelduslaenulepingu järgi 100 000 krooni (t.l. 17, 20). VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Lk 3 / 6

VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna kostja osaühing Alpako Hoov ei ole tagastanud hagejale arvelduslaenusummat, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt selle summa tagastamist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Poolte vahel ei ole vaidlust, et laenulepingus on pooled kokku leppinud intressimääras 11 % aastas. Kostja osaühing Alpako Hoov ei vaidlusta, et võlgneb hagejale intressi summas 1 663.87 krooni (t.l. 22-23). Kuna pooled on laenulepingu sõlmimisel kokku leppinud intressi maksmise kohustuses, mida kostja hagejale tasunud ei ole, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi tasumist. Rahalise kohustuse viivitamise korral on võlausaldajalt tulenevalt VÕS §-st 113 õigus nõuda alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse VÕS §-is 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Pooled ei vaidle, et arvelduslaenulepingu kohaselt on pooled kokku leppinud viivise määras ja viivist arvutatakse tähtaegselt tasumata summalt iga maksmisega viivitatud päeva eest lepingus kokkulepitud intressimäära kahekordses määras, seega on viivise määraks 22 % aastas. Viivisearvestuse kohaselt võlgneb kostja hagejale 19 738.53 krooni. Põhiosa võlgnevuse periood 22.07.2009.a. kuni 09.06.2010.a., võlgnevuse päevi seega 323 (põhiosa võlgnevus 100 000) ja viivisemäär 22 %, seega viivis päevas on 61.11 krooni ja arvestatud viivis on kokku 19738.53 krooni (t.l. 24). Kuid kostja osaühing Alpako Hoov ei ole nõus viivise väljamõistmisega, sest kostja viivitus võlgnevuse tagasimaksmisel tekkis seoses kostja äärmiselt ebasoodsa majandusliku olukorraga. Põhjuseks on kostja väitel asjaolu, et kostja ettevõttele ei ole tellijad pikaajaliselt tasunud teostatud tööde eest kostja poolt esitatud arvete alusel. Tellijate debitoorne võlgnevus on miljoni krooni lähedal, kuid need summad on mitmesugustel ettekäänetel tasumata. Kostja osaühing Alpako Hoov väidet, et ta ei pea viivist maksma seetõttu, et tema võlgnevus on tekkinud seetõttu, et talle ollakse omakorda võlgu, ei loe kohus asjakohaseks. Kostja osaühing Alpako Hoov ei ole oma vastuväidet põhjendanud. Kehtivad seadused ei näe ette viivise maksmisest vabastamist asjaoluga, et isik ise on kellegi võlausaldaja ja tal on nõudeõigus kellegi suhtes. Laenulepingu punkt 15.2 järgi on kostja kohustatud tagama lepingujärgsete maksete tasumist maksete tähtpäeval ning kohustuste täitmisel mitte eelistama pangale teisi võlausaldajaid kuiseadusest ei tulene teisiti. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse Lk 4 / 6

2-10-27660 viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et on põhjendatud kostjalt osaühingult Alpako Hoov välja mõista hageja kasuks viivis protsendina 22 % aastas ehk 0,06111 % päevas põhinõudelt (100 000 krooni) alates 10.06.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt, käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning vastavalt VÕS § 145 lg 1, kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Lähtuvalt VÕS § 145 lg 2, käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. Käenduslepingu alusel vastutab kostja D F arvelduslaenulepingust nr XXX tekkinud kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige põhisumma, intressi ja viivise maksmise eest kuni kokkulepitud käenduse piirsummani 130 000 kroonini. Kostja D F ei vaidlusta, et peab solidaarselt osaühinguga Alpako Hoov tasuma hagejale põhivõlgnevuse 100 000 krooni ja intressivõlgnevuse 1 663.87 krooni (t.l. 18-19, 21-23). Kuna kohus eelnevalt tuvastas, et võlgnik osaühing Alpakio Hoov võlgneb hagejale ka viivised, siis vastutab ka D F käenduslepingu alusel viiviste maksmise eest. Hageja nõude suuruseks on 121 402.40 krooni, mis on täies ulatuses kaetud käenduse piirmääraga 130 000 krooni. Kostjad osaühing Alpako Hoov ja D F vastutavad arvelduslaenulepingust nr XXX tulenevate hageja nõuete eest solidaarselt. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista solidaarselt kokku 121 402.40 krooni ja alates 10.06.2010.a. viivis protsendina 22 % aastas ehk 0,06111 % päevas põhinõudelt (100 000 krooni) kuni põhinõude täitmiseni, kusjuures D F vastutuse piirmääraks hageja ees on 130 000 krooni. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt § 165 lg 1, kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. § 165 lg 3 kohaselt kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Lk 5 / 6