Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

1(5)

Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on hagi läbivaatamata jätmise lahendi peale õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtu Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates kohtulahendi kättetoimetamisest. Vastuhagi kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, tasudes Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034799018 AS-is SEB Pank viitenumbriga 3100057484 kautsjoni 20 000 (kakskümmend tuhat) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorralduse. Vastuhagi hageja võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu menetluses on Õnnesaar OÜ hagi Jõhvi Kaubakeskus AS vastu 1 562 625 krooni nõudes. Nõue tuleneb poolte vahel 02.05.2006 sõlmitud ehituse töövõtulepingu nr 1/2006 täitmisest. Kostja vaidles hagile vastu (toimik I tl 43-53). Hageja loobus oma 25.01.2008 avalduses nõudest osaliselt summas 365 434 krooni (toimik I tl 8990). 17.04.2008 esitas hageja avalduse hagi täpsustamiseks, kus märkis nõude suurusena 1 197 191 krooni (toimik I tl 119-122).

2(5)

Kostja vaidles täpsustatud avaldusele vastu (toimik I tl 148-153). Viru Maakohtu 15.05.2008 määrusega võeti hageja osaline hagist loobumine summas 365 434 krooni vastu. Maakohus lõpetas nimetatud summas menetluse ja tagastas 1⁄2 riigilõivust (toimik I tl.161). Kostja esitas 04.08.2008 hageja vastu vastuhagi milles palus vastuhagi kostjalt välja mõista 360 000 krooni ning esitas tasaarvestuse vastuväite. Vastuhagi põhjenduste kohaselt tuleneb nõue vastuhagi kostja poolt kahju tekitamisest, leppetrahvist ja õigusliku aluseta saadu väljaandmise nõudest. Vastuhagi hageja omab kostja vastu nõuet summas 4 506 641,19 krooni. Vastuhagi hageja palub nimetatud nõude tasaarvestada kostja nõudega summas 1 197 191 krooni ning võimalike viivisega nõudega kattuvas osas. Arvestades asjaoluga, et vastuhagi hageja nõue ületab tunduvalt vastuhagi kostja nõuet ka siis, kui viimane esitab täies mahus viivisenõude, soovib vastuhagi hageja vastuhagi kostjalt 360 000 krooni väljamõistmist.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb jätta läbivaatamata ja vastuhagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hagi läbivaatamata jätmise taotlus. TsMS § 409 lg.1 p.1 kohaselt kui hageja ei ilmu kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. Hageja kohtuistungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise põhjustest. Seoses sellega, et hageja esindaja ei saatnud kohtule kinnitust kohtukutse kättesaamise kohta helistas kohtuistungisekretär 29.09.2010 kell 15.30 hageja esindajale telefonil 5184391 palvega saata kohtule kinnitus esindaja poolt kohtukutse kättesaamise kohta. Esindaja Silva Kark kinnitas, et saadab vastava kinnituse õhtul oma koduarvutist (toimik II tl 98). Kohus leiab, et selle menetlustoiminguga on kinnitust leidnud, et hageja esindaja oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast, kuid jättis mõjuva põhjuseta kohtuistungile ilmumata. Kostja esindaja esitas 05.10.2010 kohtuistungil taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kolmanda isiku esindaja oma seisukohta hagi läbivaatamata jätmise taotluse kohta ei esitanud. Kohus on seisukohal , et kostja taotlus kuulub rahuldamisele ja hagiavaldus tuleb TsMS § 409 lg.1 p.1 alusel jätta läbi vaatamata. Vastuhagis tagaseljaotsuse tegemise taotlus. Seoses vastuhagi kostja ilmumata jätmisega, esitas vastuhagi hageja kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

3(5)

TsMS § 413 lg.1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast /---/. Tagaseljaotsuse puhul võib põhjendavas osas piirduda ka üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus leiab, et hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud VÕS §-de 76, 100 - 101, 108, 113 ja 128 järgi.. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS §-de 407 lg 1, 444 lg 4 kuulub vastuhagi kostjalt Õnnesaar OÜ-lt vastuhagi hageja Jõhvi Kaubakeskus AS kasuks väljamõistmisele võlgnevus 360 000 krooni.

Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäi läbi vaatamata ja vastuhagi rahuldati, siis jätab kohus menetluskulud täies ulatuses Õnnesaar OÜ kanda. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastuhagi hageja on vastuhagi esitamiselt 30.07.2008 tasunud riigilõivu kogusummas 17 500 krooni (toimik I tl. 260). Nimetatud summa kuulub vastuhagi kostjalt vastuhagi hageja kasuks väljamõistmisele. Kohus leiab, et kuna vastuhagi hageja ei esitanud menetluskulude nimekirja, ei ole käesoleva otsusega võimalik muid kostja hüvitatavaid menetluskulusid kindlaks määrata. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 1741 lg 4, ei saa menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

VIIVITAMATU TÄITMINE

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

4(5)

Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult.

Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.