Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-09-48015 Bank Eesti Filiaalis. Maksekorraldusel tuleb märkida viitenumber 3100057455 ja selgituseks „kohtutäituri tasu“. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada otsusele apellatsioonikaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada otsuse peale apellatsioonikaebuse sama tähtaja jooksul üksnes tagaseljaotsuse tegemise eelduste kontrollimata jätmisele tuginedes. Kostjal ei ole õigust esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kuna ta ei ilmunud taastatud menetluses kohtuistungile (TsMS § 419). Menetluse käik OÜ Kemmerling esitas kohtule hagi, milles palus Kaseke Grupp OÜ-lt välja mõista võla 12 851 krooni ja viivise. Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale välikäimlateenust (andis kostja kasutusse) perioodil 2008.a mais. Kostja tasus talle esitatud arved osaliselt ja vaatamata hageja pöördumistele on asunud kõrvale hoidma ülejäänud võla tasumisest. Hageja palus välja mõista viivised seaduses sätestatud viivisemääras. Kostja kirjalikus vastuses tunnistas põhivõlga, kuid vaidles vastu viiviste nõudele. Kostja leidis, et viiviste rakendamiseks peab olema kokkulepe, mida pooltel ei olnud. Kohus rahuldas hagi 08.06.2010. a tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile. Kostja esitas 18.06.2010. a kohtule kaja tsiviilasja menetluse taastamiseks. Kohus otsustas 19.08.2010. a määrusega kaja rahuldada ja tsiviilasja menetluse taastada. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 06. septembril 2010. a ja kohustas pooli sellel ajal istungile ilmuma. Hageja esitas 06.09.2010. a taotluse asja läbivaatamiseks ilma hageja osavõtuta. Kostjale ei õnnestunud kohtul kohtukutset kätte toimetada. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohus määras uue kohtuistungi ajaks 11. oktoober 2010. a ning kohustas pooli määratud tähtajaks istungile ilmuma. Hageja taotles 11.10.2010.a avalduses asja läbivaatamist ilma hageja osavõtuta. Kostja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtukutse oli kostja esindajale kätte toimetatud 13.09.2010. a elektroonselt. Kostja esindaja kinnitas kohtukutse kättesaamist vastusmeiliga. Kohus loeb kohtukutse TsMS § 314 lg 5 ja TsMS § 318 lg 2 alusel kostjale kättetoimetatuks. Kostja ei ole teatanud kohtusse ilmumise seaduslikust takistusest või mitteilmumise mõjuvast põhjusest. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb hageja taotlusel lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 410 alusel, kuna kostja ei ilmunud kohtu poolt määratud kohtuistungile. TsMS § 410 näeb ette, et juhul, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 sätestab, et juhul, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kui hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

2-09-48015

Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Hageja ja kostja vahel on rendileping, mille alusel kostja rentis hagejalt välikäimlaid. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 kohaselt kohustub rendilepinguga üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kostja ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust tasuda käimlate kasutamise eest renti. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Hageja on nõudnud võla tasumist ja kostja ei ole sellele vastuväiteid esitanud. VÕS § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Hageja on palunud välja mõista viivise seaduses sätestatud määras ja esitanud viivise arvestuse seisuga 04.01.2010.a. Hageja palus viivise välja mõista kohtuotsuse tegemise seisuga. Kostja leidis, et viivise nõue ei ole põhjendatud, kuna puudus kokkulepe. Kohus selgitab, et seadusjärgse viivise nõudmiseks ei ole vajalik poolte omavaheline kokkulepe ja hagejal on viivise nõudmiseks seadusest tulenev õigus. Viiviste nõudmise eelduseks on, et teine pool viivitaks põhikohustuse täitmisega. Puudub vaidlus, et kostja põhikohustust ei täitnud ja seega on hagejal seadusest- VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 tulenev õigus nõuda viivist. VÕS § 94 alusel arvestatud intressimäär ja seega ka seadusjärgne viivisemäär on käesoleval ajal 8 % aastas. Hageja on arvestanud hagi esitamise seisuga 04.01.2010.a viivise suuruseks 1692 krooni. Kohus saab viivise välja arvestada kohtuotsuse tegemise seisuga s.o perioodi 05.01-25.10.2010 eest. Nimetatud perioodil on kostja olnud viivituses veel 294 päeva. Viivise suuruseks on 2,82 krooni päevas (aastas 8% võlast 12 851 krooni on 1028.08 krooni, päevas seega 2.82 krooni). Seega on viivise suuruseks kohtuotsuse tegemise seisuga on 2521,08 krooni (1692+829,08). Kokku kuulub hagi rahuldamisele põhivõla osas summas 12 851 krooni ja viivise osas summas 2521,08 krooni. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Lähtudes TsMS § 162 lg-st 2jätab kohus hageja kohtukulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 3000 krooni. Kohus tegi kindlaks, et hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu vastavalt seadusele ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohus palus kostjale kohtukutse kättetoimetamiseks Tartu kohtutäitur Jaanika Pajuste abi. Kohtutäitur Jaanika Pajuste tagastas menetlusdokumendi, kuna kostjale ei olnud võimalik seda üle anda ning kättetoimetamise katsed kostja teadaoleval aadressil ebaõnnestusid. Kohus otsustas kohtutäituri taotlusel määrata temale menetlusdokumendi kättetoimetamise toimingute eest kohtutäituri tasu summas 240 krooni, mis makstakse kohtutäiturile riigieelarvest. Vastavalt TsMS § 143 lg-le 4 on menetlusdokumentide kohtutäituri vahendusel

2-09-48015 kättetoimetamise kulu asja läbivaatamise kulu. Kohus leiab, et lähtudes TsMS § 179 lg-st 1 tuleb nimetatud menetluskulu kostjalt riigi kasuks sisse nõuda.

Maimu Laumets Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.