Õigusabi ja notaritasud › Isikule õigusabi ja selle osutaja määramine

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunikuabi Aita Kastor

Otsuse tegemise aeg ja koht

Tsiviilasi

2-10-47938

Riigi õigusabi asi

A. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht: x.xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx: Telefon xxxxxxxx) taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks. Kirjalik menetlus.

RESOLUTSIOON

Juhindudes „Riigi õigusabi seaduse“ § 4 lg 3 p 4, § 6 lg 1, § 8 lg 1, § 14, § 15 lg 2 ja lg 5, 18 lg 2 ning „Tsiviilkohtumenetluse seadustiku , § 463-466 ja § 475 lg 1 p 16, kohus m ä ä r a s: 1.Rahuldada A. N. taotlus riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks.

Asjaolud Riigi õigusabi taotlus A. N. esitas 30.09.2010.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks õigusdokumendi koostamiseks. Õigusabi taotleja soovib õigusabi hagiavalduse koostamiseks abielu lahutuse ja elatise hagis. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt puuduvad tal võimalused esindaja palkamiseks ning endal tal pole vajalikke juriidilisi teadmisi.

Kohtu lahendi põhjendused

Kohus, tutvunud esitatud taotluse ning sellele lisatud ja kohtu poolt täiendavalt kogutud tõenditega, leiab, et taotlus riigi õigusabi saamiseks kuulub rahuldamisele. „Riigi õigusabi seaduse“ (RõaS) (RT I 2004, 56, 403) § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab teha seda üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Kohus leiab, et hinnates taotleja majanduslikku seisundit, võttes sealjuures aluseks autoregistri, kinnistusraamatu, pankade, äriregistri, Maksu- ja Tolliameti, Sotsiaalkindlustusameti ja taotleja enese poolt kohtule avaldatud andmed, ei suuda taotluse esitanu oma majandusliku seisundi tõttu õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Õigusabi taotleja töötab 0,5 kohaga saades töötasu xxxx krooni kuus. Avaldaja peres on kolm alaealist last. Perele makstakse peretoetust xxxx krooni kuus. Vararegistrite andmetel puudub taotlejal vara, mida oleks võimalik realiseerida õigusabikulude katteks. Äriregistris pole kandeid A. N. kohta. Kohtunikuabi leiab, et A. N. ei ole võimeline tasuma vajamineva õigusteenuse eest. Avaldaja sissetuleku moodustab töötasu ja peretoetus kokku x xxx krooni kuus. Taotleja on kohustus X AS ees laenu 140 000 krooni tagasimaksetega. Kohus leiab eeltoodust tulenevalt, et oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda A. N. õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest. Taotlejal puudub suuremate raskusteta realiseeritav vara. Sellest tulenevalt tuleb talle anda riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigiõigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.