Harju Maakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Määruse tegemise aeg ja koht
25. oktoober 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-40555
Tsiviilasi
NIOÜ pankrotiavaldus
Menetlusosalised
Võlgnik NIOÜ (registrikood XXX, asukoht XXX) Võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige SN Võlgniku lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik Ajutine pankrotihaldur vandeadvokaat Uno F
Asja läbivaatamise kuupäev
4. oktoober 2010.a
tuhat
kaheksasada
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud NIOÜ esitas 23.08.2010 kohtule pankrotiavalduse. Avalduse kohaselt oli võlgniku peamiseks tegevusalaks kinnisvaraarendus. Avalduse esitamise ajaks on võlgnik muutunud püsivalt maksejõuetuks. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks peab võlgnik ülemaailmset majanduskriisi, mis tingis kinnisvara hindade olulise languse. Harju Maakohtu 02.09.2010 määrusega võttis kohus avalduse menetlusse ja nimetas NIOÜ ajutiseks pankrotihalduriks Uno F . Ajutise pankrotihalduri aruanne Uno F esitas 01.10.2010 kohtule ajutise pankrotihalduri aruande. Aruande kohaselt on NIOÜ-l vara 01.07.2010 bilansi kohaselt 389 879 krooni. Ajutine haldur on aga tuvastanud, et reaalselt võlgnikul vara puudub. Nõuded ostjate vastu ja tulevaste perioodide kulude tagasinõudmine puudub. Osaühingul on kohustusi kogusummas 33 287 785 krooni. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses seoses alalise maksejõuetuse väljakujunemisega ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused NIOÜ pankrotimenetluses puuduvad. Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et juhul, kui võlausaldajad või kolmandad isikud ei tasu kohtu tagatiste kontole pankrotimenetluse kulusid, tuleb NIOÜ pankrotiavalduse menetlus lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Kohtumääruse põhjendused Kohtuistungil jäi võlgnik pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruandes toodud seisukohtade juurde ning palus lõpetada NIOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Ajutine haldur palus määrata ajutise halduri tasuks 17 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 692 krooni, kokku 22 942 krooni ja hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 147 krooni. Võlgnik ajutise halduri aruandele ning tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid ei esitanud. Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud kirjalikke tõendeid, võlgniku antud seletusi, ajutise halduri Uno F arvamust ja hinnanud neid kogumis, leiab, et NIOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja kohtuistungil uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. NIOÜ-l on kohustusi 33 287 785 krooni ulatuses ning reaalne vara puudub. Maksejõuetuse peamise põhjusena toob ajutine haldur välja kinnisvara müügihindade olulise languse. NIOÜ
pankrotimenetluses ei ole ajutine haldur tuvastanud vara tagasivõitmise võimalusi. Kuriteo tunnustega teo või raske juhtimisvea tunnuseid juhatuse liikme tegevuses seoses alalise maksejõuetuse väljakujunemisega ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes tuvastatud. Tulenevalt eeltoodust leiab ajutine pankrotihaldur, et NIOÜ pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 29 lg 3 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. 04.10.2010 määrusega tegi kohus NIOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikutele ettepaneku tasuda NIOÜ pankrotimenetluse kulude katteks ettemaksuna 50 000 krooni 14 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest kohtu tagatiste kontole. Teade nimetatud ettepaneku kohta on 04.10.2010 avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded. NIOÜ pankrotimenetluse kulusid deponeeritud ei ole. Kohus leiab, et kuna NIOÜ-l ei ole vara sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, nõustub kohus ajutise pankrotihalduri aruandes tooduga, et võlgnik on maksejõuetu ja see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Kuivõrd võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks ning NIOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud pankrotimenetluse kulude katteks tagatist andnud ei ole, siis on põhjendatud lõpetada NIOÜ pankrotiavalduse menetlus, pankrotti väljakuulutamata, raugemise tõttu PankrS § 29 lg 1 alusel. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kohus leiab, et võlgniku dokumendid tuleb anda juhatuse liikme SNi (isikukood XXX ) vastutavale hoiule. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 6 200 krooni (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete
täitmiseks 11,5 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 17 250 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 5 692 krooni, kokku 22 942 krooni. Töötasu arvutamisel on ajutine haldur lähtunud tunnitasu määrast 1 500 krooni. Samuti palub ajutine haldur hüvitada vajalike kulutuste katteks 1 147 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu ja tehtud kulutused on mõistlikud, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja ajutise halduri kutseoskustega. Võlgnik ei ole esitanud tasu ja kulutuste suurusele vastuväiteid. Vastavalt ajutise halduri taotlusele tuleb ajutise halduri kulud summas 1 147 krooni ja ajutise halduri tasu summas 5 053 krooni, kokku 6 200 krooni, hüvitada riigi vahenditest PankrS § 23 lg 4 ja 5 alusel, kuna NIOÜ pankrotiavalduse menetlus on lõpetatud raugemisega võlgniku avalduse alusel ning võlgnikul ei jätku vara ajutise halduri tasu katteks. Samuti ei ole NIOÜ pankrotimenetlusest huvitatud isikud tasunud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks tagatiste kontole kohtu poolt määratud summat. Tulenevalt PankrS §-st 23 lg 4 mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 17 889 krooni välja võlgnikult, NIOÜ-lt.
Viivi Villemson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.