Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Sirja Tooming
Otsuse tegemise aeg ja koht
22.oktoober 22.oktoober 201 2010.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Rohuaia 8
Tsiviilasja number
2-1010-44780 44780
Tsiviilasi
AS SEB Pank hagi A K vastu võlgnevuse nõudes. 100 562 krooni ja 41 senti
Hagi hind Menetlusosalised ja nende Hageja: AS SEB Pank, reg.kood 10004252, asukoht Tornimäe esindajad 2, Tallinn 15010, Harjumaa, Harjumaa, volitatud esindaja jurist Margit Saar. Saar. Kostja: A K, K, isikukood xxxx, xxxx, elukoht xxxx, xxxx, elukoht registris xxxx. xxxx. Eelmenetluses
22.10.20 0.201 0.a 2010.a.
rahuldada AS SEB Pank hagi A K vastu võlgnevuse nõudes tervikuna tagaseljaotsusega. Välja mõista A K’lt K’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood (reg.kood 10004252) 10004252) kasuks ja võlgnevuse katteks 113 586 (ükssada ükssada kolmteist tuhat viissada viissada kaheksakümmend aheksakümmend kuus) uus) krooni ja 84 senti. senti. Välja mõista A K’lt K’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood (reg.kood 10004252) 10004252) kasuks põhinõudelt 100 562 krooni ja 41 senti viivis 16% aastas alates 15.0 15.09 .09.20 .2010.a. kuni tagastamata põhinõudesumma täitmiseni. täitmiseni. Jätta menetluskulud menetluskulud kostja kanda. Määrata hageja menetluskuluks 12 500 (k (kaksteist tuhat viissada) viissada) krooni ning mõista see summa välja A K’lt K’lt (isikukood xxxx) xxxx) AS SEB Pank (reg.kood (reg.kood 10004252) 10004252) kasuks ja menetluskulude katteks. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Kohtuotsus Kohtuotsus toimetatakse kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, arvates otsuse teatavaks saamise päevale järgnevast päevast. Kostjal on õigus tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamisele järgnevast päevast alates 14 päeva jooksul esitada TsMS § 416 nõuetele vastav kaja. Kostja Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega.
Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6, 6, § 633 lg. 7).
I. Asjaolud ja hageja nõue. Hagiavalduse kohaselt 01.09.2009.a. sõlmisid AS SEB Pank ja kostja laenulepingu, mille kohaselt kostja sai hagejalt laenu 105 410 krooni, intressimääraga 16% aastas ja kohustusliku tagasimaksega 01.09.2013.a. Vastavalt lepingu p.-le 5.2. kohustus kostja iga kuu esimesel kuupäeval alates 01.10.2009.a. tasuma laenu ja intressi katteks igakuiseid makseid. Alates 04.01.2010.a. ei ole kostja makseid tasunud ega lepingut kohaselt täitnud. Hageja on korduvalt saatnud kostjale teateid võlgnevuse kohta ja 22.03.2010.a. ka lepingu ülesütlemise teate palvega võlgnevuse tasuda hiljemalt 08.04.2010.a. Kostja võlgnevust ei tasunud, mistõttu hageja 09.04.2010.a. ütles lepingu erakorraliselt üles. Kostjal on seisuga 15.09.2010.a. hageja ees võlgnevus kokku 113 586 krooni ja 84 senti, millest põhivõlgnevus 100 562 krooni ja 41 senti, intressid 5 765 krooni ja 65 senti, sissenõutavaks muutunud viivis 7 258 krooni ja 78 senti. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevus summas 113 586 krooni ja 84 senti ning lisaks alates 15.09.2010.a. viivis 16% aastas (0,0444% päevas) laenu põhiosa nõudelt kuni põhinõude täitmiseni. Hageja menetluskuluks on hagi esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista. Hagi on esitatud VÕS §-de 76, 82 lg. 1, 94 lg. 1, 100, 101 lg. 1 p. 4 ja 6, 113, 396 lg. 1, 397 lg. 1 alusel. Hagiavaldusele on lisatud nõuet tõendavad kirjalikud tõendid – leping, laenu maksete aruanne, viivise arvestus, lepingu ülesütlemine, maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta. II. Maak Maakohtu aakohtu tagaseljaotsuse tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leidis, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 lg. 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lg. 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib lg. 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Hageja on tagaseljaotsuse tegemise taotluse teinud hagiavalduses. Kohus 20.09.2010.a. võttis hagiavalduse menetlusse, saatis hagimaterjali kostjale hageja esitatud aadressil ja kohustas kostjat kohtule kirjalikult hagile vastama 30 päeva jooksul. Ühtlasi kohus hoiatas kostjat, et kohus võib kohtuistungit pidamata hagi tagaseljaotsusega rahuldada, kui kostja kohtule kirjalikku vastust hagile tähtaegselt ei saada. Kostja kohtule vastanud ei ole, kuigi 21.09.2010.a. on kostjale üleandmiseks hagimaterjali vastu võtnud abikaasa, mida tõendab kättetoimetamise teatis toimikus. TsMS § 322 lg. 1 kohaselt, kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Seega tuleb lugeda nõue ja hoiatus kostjale teadaolevaks. Hagi on lubatud ja õiguslikult põhjendatud. Poolte suhted rajanevad laenulepingu. VÕS § 396 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg. 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. VÕS § 76 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 85 kohaselt võlgnik peab kohustuse täitma lepinguga kindlaksmääratud kohas. VÕS § 94 ja 113 kohaselt tuleb lepinguliselt kohustuselt tasuda vastavalt lepingule intressi ja viivist. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg. 1 p. 1 ja 4 alusel võib võlgniku poolt kohustise rikkumise korral
võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ja lepingu üles öelda. VÕS § 101 lg. 1 p. 6 järgi võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg. 1 järgi, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 tulenevalt võib võlausaldaja võlgnikult tema poolt kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivis on õiguskaitsevahend, mida saab kohaldada kohustuse rikkumise korral. VÕS § 113 lg. 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult nõuda viivitusintressi kuni VÕS § 94 sätestatud suuruseni. Kui lepinguga on ette nähtud suurema intressi maksmine, kui on sätestatud VÕS § 94, võib nõuda ka sama suurt intressi. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtu poolt mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub lisaks sissenõutavale viivisele kostjalt alates 15.09.2010.a. välja mõista põhinõudelt 100 562 krooni ja 41 senti viivis 16% aastas kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Seega kuulub hagi rahuldamisele tervikuna. TsMS § 173 lg. 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg. 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 138 järgi menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 147 järgi avaldaja maksab riigilõivu lõivustatud toimingu tegemiseks ette. Enne riigilõivu tasumist ei toimetata hagi kostjale kätte. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu 12 500 krooni, mis tuleb kostjalt kohtukuluna hageja kasuks välja mõista. TsMS § 178 lg. 1 kohaselt menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 468 lg. 1 p. 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 415 lg. 2 kohaselt kaja võib esitada otsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada avalikult teatavaks tegemisega või toimetada väljaspoole vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul. Kostja võib esitada TsMS §-s 416 sätestatud nõuetele vastava kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 632 lg. 1 kohaselt võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kohus kohaldas VÕS §-de 76, 82, 100, 101 lg. 1 p. 1, 6, 113, 396, 397, 401 sätteid ning juhindus TsMS § 144, § 147, § 162, § 407 lg. 1 ja lg. 3, § 415, § 441 lg. 1, § 442, § 468 lg. 1 p. 2, § 632 lg. 1 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
Sirja Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
Lea Herne
Kohtuotsus jõustus 25. novembril 2010. a. Nooremreferent
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.