Harju Maakohus
Kohtunik
Heiki Kolk
Määruse tegemise aeg ja koht
21. oktoober 2010.a, Kentmanni kohtumaja, kirjalik menetlus 2-09-46146
Tsiviilasja number
Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi MPvastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Tsiviilasi Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS hageja lepinguline esindaja Kristjan V (aadress XXX) kostja MP(isikukood XXX, elukoht XXX)
I. Kinnitada Era Liisingu Inkassoteenused AS ja MP vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:
500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 1(4)
01.03.2012.a 01.04.2012.a 01.05.2012.a 01.06.2012.a 01.07.2012.a 01.08.2012.a 01.09.2012.a 01.10.2012.a 01.11.2012.a 01.12.2012.a 01.01.2013.a 01.02.2013.a 01.03.2013.a 01.04.2013.a
500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 500 krooni 100 krooni
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale ei saa määruskaebust esitada. Asjaolud Era Liisingu Inkassoteenused AS esitas Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse MP vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Kohus tegi MP makseettepaneku, millele MP esitas vastuväite. 29.06.2010.a määrusega lõpetas Pärnu Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 06.07.2010.a määrusega 2(4)
kohustas Harju Maakohus Era Liisingu Inkassoteenused AS-i esitama oma nõue hagiavaldusele ettenähtud vormis. 14.07.2010.a esitas Era Liisingu Inkassoteenused AS oma nõude MP vastu hagiavaldusele ettenähtud vormis, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 6000 krooni, intressi 5400 krooni, viivise 6000 krooni ja võla sissenõudmisega seotud kulu 500 krooni. 15.10.2010.a edastasid pooled kohtule kinnitamiseks poolte vahel sõlmitud kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohtule esitatud kompromissis on hageja taotlenud poole tasutud riigilõivu tagastamist summas 600 krooni TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. Maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel on hageja 14.09.2009.a tasunud riigilõivu 750 krooni. Hagi esitamisel on hageja 13.07.2010.a tasunud täiendavalt riigilõivu summas 450 krooni. Riigilõiv on tasutud Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, viitenumber 2900072123. TsMS § 133 lg 2 kohaselt hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Käesoleval juhul on ületab kõrvalnõuete summa (11 900 krooni) põhinõuet (6000 krooni) ning seega tuleb vastavalt TsMS § 133 lg 2 teisele lausele hagi hinda arvutades arvestada ka kõrvalnõudeid. Eeltoodust tulenevalt on käesoleva tsiviilasja hinnaks 11 900 krooni. Riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulub tsiviilasjalt hinnaga kuni 15 000 krooni tasumisele riigilõiv summas 3000 krooni, mitte 1200 krooni nagu on tasunud hageja. Eeltoodust tulenevalt on hageja hagi esitamisel tasunud riigilõivu 1800 krooni võrra seaduses sätestatust vähem. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus selgitab hagejale, et kuna hageja on tasunud riigilõivu seaduses sätestatust vähem ning tema poolt tasutud riigilõiv ei moodusta isegi 1⁄2 tegelikult tasumisele kuuluvast riigilõivust, siis ei ole kohtul võimalik riigilõivu 600 krooni ulatuses tagastada. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel saab kohus vabastada hageja 1⁄2 ulatuses tegelikult tasumisele kuuluva riigilõivu tasumisest, s.t 1500 krooni tasumisest. TsMS § 179 lg 1 alusel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt riigituludesse välja mõista riigilõiv summas 300 krooni.
3(4)
Pooled on kompromissis märkinud, et loobuvad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest. Vastavalt TsMS § 661 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Vastavalt poolte kokkuleppele määruskaebust käesoleva määruse peale esitada ei saa.
Heiki Kolk kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.