2-10-35162/7 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud ja avaldus 22.07.2010.a. esitas OÜ L Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on osaühing maksejõuetu. Võlgnikul on kohustusi 752 521 krooni ulatuses ja vara 50 785 krooni väärtuses (põhivara, mis amortiseerumise tõttu väärtusetu). Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohus võttis 26.08.2010 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas OÜ L ajutiseks pankrotihalduriks Uno Feldschmidti. Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara bilansi järgi kokku 293 000 krooni, kuid reaalselt vara puudub (nõuded ostjate vastu ja tulevaste perioodide kulude tagasinõudmine ei ole võlgnikul õnnestunud, kaup müügiks on rendileandja poolt võetud maksmata renditasu katteks pandiõiguse alusel ning põhivara on akti alusel maha kantud). Kohustusi on võlgnikul 752 521 krooni ulatuses. Ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu ning tal puuduvad vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Ettevõtte tervendamine ei ole otstarbekas ega võimalik, kuna see nõuab suuri investeeringuid. Ajutise halduri hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused. Võlgniku majandustegevuses ilmnes juba 2008. aastal sõltuvus võõrkapitalist ning see suurenes 2009. ja 2010. aastal. 2009. aastal ilmnes ka käibevahendite ebapiisavus ning vähenes müügitulu. Võlgniku tegevus seiskus 2010. aasta esimeses kvartalis. Kulud ei vähenenud ja 2009. aastal tekkis kahjum -382 238 krooni ning seisuga 20.04.2010 moodustas kahjum 538 166 krooni. 2009. aastal tekkis majandustegevuse tulemusel omakapitali puudujääk 406 761 krooni ning 2010. aasta esimeses kvartalis 343 785 krooni. Ajutisel halduril puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega tegu või raske juhtimisviga. Kohtuistung Kohtuistungil 18.08.2010.a. jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur jäi oma aruande juurde ning teatas, et pankrotimenetluse kulude esialgne suurus on 50 000 krooni. Võlgniku esindaja nõustus ajutise pankrotihalduri töötasu suurusega ning vastuväiteid ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlgniku esindajad ja ajutise halduri, leiab et pankrotimenetlus tuleb lõpetada. Vastavalt PankrS § 29 lg 1 kohus lõpetab määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgnikul reaalselt vara puudub ning kohustusi on 752 521 krooni ulatuses. Seega puuduvad reaalsed vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus määras 27.09.2010 määrusega OÜ L pankrotimenetluse deposiidisumma suuruse ja tasumise tähtaja. Tähtaja jooksul OÜ L pankrotimenetluse kulude katteks vahendeid kohtu deposiitkontole ei laekunud. Seega tuleb võlgniku suhtes lõpetada

pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Antud juhul ei ole tuvastatud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oleks kuriteo tunnustega või raske juhtimisveana käsitletav tegu. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Vastavalt PankrS § 29 lg-le 8 kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 ja 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 10 tundi (kogusummas 19 950 krooni) ning kandnud bürookulutusi summas 1 097,50 krooni. Kohus leiab, et ajutise halduri nõutud tasu suurus ja kulutused on põhjendatud. Võlgniku esindaja nõustus kohtuistungil pankrotimenetluse kulude kandmisega. TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuulub võlgnikult välja mõistmisele ajutise halduri tasu summas 19 950 krooni ning tehtud vajalikeks kulutuste katteks 1 097,50 krooni, kokku 21 047,50 krooni. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule SS.