Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbimata

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tl 3-4). Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud hagejale maksmata osa 2009.a novembrikuu palgast. Brutopalgana peaks palk olema 27 tunni eest kuus 2936 krooni, netopalgana 2792 krooni. Välja oleks pidanud maksma netopalgana 2792 krooni, maksti 2319 krooni. Maksmata jäi netopalgana 473 krooni, brutopalgana on hagejal saamata novembrikuu eest 599 krooni. Detsembrikuu eest ei maksnud kostja hagejale üldse palka, detsembrikuu brutotöötasu peaks olema 2936 krooni. Jaanuari 2010.a töötasu peaks hagejal olema brutopalgana 2936 krooni, kostja maksis 2.02.2010 netopalgana 2 319 krooni, mis teeb brutopalgaks 2 337 krooni, kostja võlgneb jaanuarikuu töötasu brutopalgana 599 krooni. Veebruarikuu töötasu peaks hagejal olema 2936 krooni, kostja maksis 1.03.2010 netopalgana 2 319 krooni, mis teeb brutopalgaks 2 337 krooni. Kostja võlgneb veebruarikuu töötasu brutopalgana 599 krooni. 2010.a märtsikuu töötasu peaks hagejal olema 2 936 krooni. Kostja maksis hagejale 5.04.2010 netopalgana 2 319 krooni, mis teeb brutopalgaks 2337 krooni. Kostja võlgneb hagejale märtsikuu töötasu brutopalgana 599 krooni. Kokku võlgneb kostja hagejale töötasu brutopalgana 5332 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista brutotöötasudena 2009.a novembrikuu eest 599 krooni, detsembrikuu eest 2 936 krooni, jaanuarikuu eest 599 krooni, veebruarikuu eest 599 krooni ja märtsikuu eest 599 krooni, kokku 5 332 krooni. KOSTJA VASTUVÄITED ESITATUD HAGIAVALDUSELE (tl 14). Kostja ei tunnista hageja palga nõuet novembrikuu, jaanuarikuu, veebruarikuu ning märtsikuu eest. Hageja ei ole esitanud kostjale avaldust tulumaksuvaba miinimumi maha arvestamiseks hageja brutopalgast. Seega arvestas kostja hageja brutopalgast 2 936 kroonist, üksikisiku tulumaksu 21%, mis teeb hageja netopalgaks 2 319 krooni. Palk laekus hageja arveldusarvele. Kostja tunnistab osaliselt õigeks hageja nõude detsembrikuu palga osas summas 2 319 krooni. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE JA HAGI TÄIENDUS (tl 22-23). Hageja on seisukohal, et kostja väited selle kohta, et hageja ei ole esitanud kostjale avaldust tulumaksuvaba miinimumi mahaarvestamiseks brutopalgast, ei vasta faktilistele asjaoludele. Hageja asus kostja juurde tööle 1.02.2002.a töölepingu alusel. Selle kohta tehti kanne tööraamatusse, järelikult on tegemist töötaja põhitöökohaga. Nagu nähtub Maksu- ja Tolliameti 21.09.2010 kirjast ei tasunud kostja 2009.a novembris ja detsembris hageja eest tulumaksu. Siis näitas kostja hageja palgaks 1610 krooni ning kui hageja ei oleks olnud kostja juures tööl põhitöökohaga, oleks kostja pidanud ka sellelt summalt kinni pidama 21% tulumaksu. 2009-2010 hageja ja kostja vahelistes töösuhetes midagi ei muutunud, tööleping kehtis endises redaktsioonis edasi. Kuna kostja lubas hagejat hakata palga maksmisega kiusama, esitas hageja kostja esindajale 18.01.2010 avalduse, milles palus töötasust maha arvata tulumaksuvaba miinimum. Samasisulise kirja saatis hageja oma esindaja kaudu ka kostja juhatuse esimehele e-kirjaga. Need kirjad sai kostja kätte enne, kui tasus 2010 jaanuari palga veebruaris. Hageja on esitanud palganõude kuni märtsikuuni summas 5 332 krooni. Hageja suurendab oma palganõuet. Kostja maksab alates aprillist igal kuul töötajale vähem 599 krooni. Alates aprillist kuni septembrini on kostja hagejale vähem maksnud 3 594 krooni. Hageja suurendab hagi nõuet ja palub kostjalt välja mõista 8 926 krooni.

KOHTUISTUNG

Hageja esindaja, Maia Ploom’i, seletuste kohaselt 2009.a novembri palgast jäi hagejal saamata 599 krooni, seda ei ole saanud hageja ega ka Maksuamet. Detsembri palk on kostjal hagejale makstud, seda hageja ei nõua. Hagejal on sõlmitud tööleping, hageja teeb 27 tundi nädalas tööd ja tunnitasu on 27 krooni, selle üle vaidlust ei ole. Maksuseadus ütleb, et kui inimene asub tööle põhitöökohaga, kui inimesel on tööraamat ja sinna on sisse kantud töökoht, siis peab tööandja arvestama ka tulumaksumiinimumi. Tööandja on igal kuul pidanud tulumaksu kinni, arvestamata tulumaksuvaba miinimumi. Maksuseaduse alusel peab tööandaja arvestama maha tulumaksuvaba miinimumi. 2319 krooni netosummas on igal kuul hagejale välja makstud palk ja saamata on tal igal kuul 599 krooni. Novembrikuu palk detsembris, detsembri palk jaanuaris ja nii igal kuul kuni augusti palk septembris 2010.a. Kuna hagejal on põhitöökoht, siis ei pea ta kirjutama avaldust tulumaksumiinimumi mahaarvestamiseks. Raamatupidaja käskis hagejal kirjutada avaldus, tulumaksuvaba miinimumi töötasust mahaarvestamiseks. Ühe sellise avalduse andis hageja revisjonikomisjoni liikmele krt. 40-s ja teise juhatuse liikmele ja sellesama avalduse saatis ta e-posti teel kostja esindajale. Hagejal on saamata 10 kuu eest palka selle tulumaksuvaba miinimum summa võrra, mis tal on jäänud arvestamata s.t. igal kuul 599 krooni s.o. 10 kuud ja see on 5990 krooni Kostja esindaja, Igor Variku, poolt antud seletuste kohaselt kostja hageja nõuet summas 5 990 krooni ei tunnista. November ja detsember on kaks kuud, mis jooksevad tariifitasuga, sealt läheb maha tulumaks ja sel momendil oli hageja avaldus olemas ning sealt ei läinud maha midagi. Hageja palka tõsteti, uut avaldust ta ei kirjutanud ja 617 krooni tulumaks läks riigile. Nüüd hageja tahab seda raha endale saada, aga kuna neil avaldust tulumaksuvaba miinimumi mahavõtmiseks ei olnud, siis ei saanud nad hagejale seda raha maksta. Kostja on riigile kõik ausalt ära maksnud ning et nüüd peaks ta veel hagejale maksma, seda võimalust kostja ei näe, sest kevadel deklaratsiooniga saab hageja selle raha kätte. Tema ei ole saanud hageja avaldust tulumaksuvaba miinimumi mahaarvestamiseks. Ühistul ei ole vahet kas maksta hagejale või riigile, aga topelt ei ole võimalik maksta. Ta ei tea, kas hageja on andnud seda avaldust revisjonikomisjoni liikmele. Nemad on hageja palgalt maha arvestanud nii nagu seaduses ette on nähtud, kuna ei ole hageja avaldust saanud. Kui peakski mingit tagasiarvestust tegema tulumaksu kohta, siis alates jaanuarist, sest varasemalt on hageja saanud kätte kõik, sealt ei ole midagi kinni peetud.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tulumaksu seaduse § 41 p 1 sätestab, et tulumaks peetakse kinni residendist füüsilisele isikule makstavalt tulumaksuga maksustamisele kuuluvalt palgalt ja muudelt tasudelt (§ 13 lõige 1), juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikme tasudelt (§ 13 lõige 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. Tulumaksuseaduse § 42 lg 1 kohaselt residendist füüsilisele isikule tehtud § 41 punktides 1, 3, 6, 7 ja 12 nimetatud väljamaksetest arvatakse maksumaksja ühekordse kirjaliku avalduse alusel enne kinnipeetava tulumaksu arvutamist maha igas kalendrikuus 1/12 §-s 23 sätestatud maksuvabast tulust. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kui väljamakse saaja saab maksustatavat tulu mitmelt tulumaksu kinnipidajalt, võib lõikes 1 lubatud mahaarvamise teha ainult üks, maksumaksja poolt valitud tulumaksu kinnipidaja. Tulumaksuseaduse § 23 sätestab, et residendist füüsilise isiku maksustamisperioodi tulust arvatakse maha maksuvaba tulu 27 000 krooni. Hageja väitel on ta jäänud osaliselt palgast ilma perioodil november 2009.a kuni august 2010.a Töölepingu järgselt on (tl 5 ) on Larissa Urbanik’u töötasu 1610 krooni kuus. Larissa Urbanik töötab 27 tundi nädalas. Hageja poolt kohtule esitatud Swedbank’i tõendist 20.09.2010.a (tl 28) nähtub, et Larissa Urbanik’le on 15.09.2009.a laekunud töötasu augustikuu eest 1610 krooni, 12.10. 2009 töötasu septembrikuu eest 1610 krooni ja oktoobrikuu 2009 töötasu on laekunud 9.11.2010 summas 1610 krooni. Augusti kuni oktoobrikuu 2009.a töötasude osas poolte vahel vaidlust ei ole.

Hageja väidab, et kostja poolt on talle tasumata osa 2009.a novembrikuu töötasust, so summas 599 krooni. Maksu- ja tolliameti teatest 21.09.2010 (tl 29), nähtub, et hagejale on ülekantud novembrikuu töötasu summas 1610 krooni. Tulumaksu kinni peetud ei ole. Samas nähtub Swedbank’i tõendist 20.09.2010.a (tl 28), et hagejale on 12.01.2010.a laekunud novembrikuu töötasu summas 2319 krooni. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 90; 11.06.2009.a kehtestati töötasu alammääraks tunnis 27 krooni ja töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral kuus 4350 krooni. Seega oleks hageja töötasu novembris 2936 krooni, netopalgana 2319. Hagejale maksti 12. jaanuaril 2010.a 2319 krooni. Seega on kostja õigesti hagejale maksnud novembrikuu töötasu, avaldust maksuvaba miinimumi mahaarvestamiseks hageja esitanud ei ole ning antud juhul tuleb hageja nõue novembrikuu ja detsembrikuu 2009.a osalise töötasu välja mõistmiseks jätta rahuldamata. Detsembrikuu töötasu osas hageja oma nõudest loobus. Kohtule on esitatud hageja poolt e-kiri (tl 27), mille on hageja esindaja edastanud kostja seaduslikule esindajale ning milles on palunud, et L.Urbanik’ul arvestataks tulumaksu kinnipidamisel maksuvaba miinimumi. Samuti palutakse ära maksta detsembrikuu 2009.a töötasu. Kostja väidab, et tema hageja sellekohast avaldust saanud ei ole. TsÜS § 69 lg 1 ja lg 2 sätestavad, et kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Kindlale isikule suunamata tahteavaldus muutub kehtivaks tahte väljendamisega. Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. TsÜS § 69 lg 3 kohaselt lepinguga seotud tahteavaldus, mis on tehtud eemalviibijale, loetakse kättesaaduks, kui see on toimetatud tahteavalduse saaja lepingu täitmisega kõige enam seotud tegevuskohta ja tahteavalduse saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kui tahteavalduse saaja tegevuskohta ei ole võimalik kindlaks teha või kui tal puudub tegevuskoht, loetakse tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Kohus hinnates tõendeid kogumis on seisukohal, et kostja sellekohased vastuväited, et tema ei ole hageja esindaja poolt kostjale e-maili teel edastatud hageja avaldust saanud (tl 27), on vastuolus toimimikus olevate tõenditega. E-mail on saadetud hageja esindaja poolt 26.01.2010.a aadressile [email protected]. Samale aadressile on saatnud ka kohus kohtukutse (tl 17) ning kostja seaduslik esindaja on kinnitanud kohtukutse kättesaamist näidatud e-maili aadressil. Seega on hageja edastanud oma avalduse õigele aadressile ja hageja tahteavaldus kostja seaduslikule esindajale isiklikult teatavaks tehtud ja tal oli mõistlik võimalus sellega tutvuda. Nähtuvalt Maksu- ja tolliameti teatest 21.09.2010 (tl 29), on kostja jätnud hageja tahte arvestamata ning hagejale makstavast töötasust tulumaksu maha arvestanud ilma maksuvaba miinimumi arvestamata. Hagejale peaks netopalgana laekuma, kui oleks arvestatud maksuvaba miinimumi 2792 krooni, aga vastavalt Swedbank’i väljavõttele laekus perioodil jaanuar kuni august 2010.a hagejale 2319 krooni ning seega jäi hagejale maksmata iga kuu netopalgana 473 krooni ja brutopalgana 599 krooni. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks osaline töötasu perioodi jaanuari kuni august 2010.a eest summas 4792 krooni (8x599). .

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Seega tulenevalt TsMS § 163 lg 1 kannab antud asjas 80% menetluskuludest KÜ XXX ja 20 % Larissa Urbanik.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.