Maksekäsk › Maksekäsu kiirmenetlus

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue Raha24 OÜ esitas 23.09.2009. a maksekäsu kiirmenetluse avalduse kostjalt 9 994.75 krooni väljamõistmiseks, millest põhinõue 5 254 krooni, viivis 4 740,75 krooni. 23.12.2009. a esitas Raha24 OÜ Harju Maakohtule hagi NB vastu põhivõlgnevuse 4 900 krooni väljamõistmiseks. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista meeldetuletuse tasu 354 krooni, viivise hagi esitamise seisuga ja viivise 0,75% päevas kuni kohustuse nõuetekohase täitmiseni.. 14.06.2010. a hagiavalduse täpsustuse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 4 000 krooni. Lisaks põhivõlale palub hageja kostjalt välja mõista intressi 900 krooni, meeldetuletuse tasu 177 krooni, viivise hagi esitamise seisuga 4000 krooni ja viivise meeldetuletustasult hagi esitamise seisuga summas 1 77 krooni. Kostja vastus Kostja esitas kohtule kirjalikud vastuväited, milles teatas, et on laenusumma 4 000 krooni koos hagejale tagastanud. Kokku tagastas kostja hagejale 5 660 krooni, viimase ülekande tegi kostja 14.04.2009. a. Kostja teatas hagejale, et on jäänud töötuks ja palus leping lõpetada. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja kostja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja ja hageja sõlmisid 26.11.2008 laenulepingu, mille alusel kostja laenas hagejalt 4 000 krooni tähtajaga 30 päeva ja kohustusega tagastada laen 26.12.2008. a koos intressiga 900 krooni (tl 18-23). Võlaõigusseadus § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandusvõi kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Vastavalt VÕS § 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kostja vastuväite kohaselt on kostja saadud laenu tagastanud (tl 35-36). Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb lepingut täita vastavalt kokkulepitule. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. Hageja leiab, et kostja on jätnud oma kohustuse laenusumma tagasi maksta täitmata, mistõttu on ta kohustust rikkunud. Kohus nõustub hagejaga. Kohtule esitatud kostja konto väljavõttelt nähtub, et kostja on tasunud hagejale kokku 5 600 krooni. Kostja kohtuistungil antud selgituse kohaselt peaks hageja lugema maksed põhiosa tagasimakseteks (tl 103). Hageja selgituse kohaselt on maksed arvestatud pikendustasu katteks, mis on eraldiseisev teenus. Kohtule on esitatud laenuleping, mille p 8.2.2. kohaselt on lepingutasu tagasimakse tähtaja pikendamisel 10 päeva võrra lisanduv lepingutasu 532 krooni ning punkt 8.2.4. kohaselt on lepingutasu tagasimakse tähtaja pikendamisel 30 päeva võrra lisanduv lepingutasu 1 000 krooni (tl 20-21). Kuna kostja poolt kohtule esitatud konto väljavõttelt nähtub, et kostja on tasunud just lepingu punktides 8.2.2. ja 8.2.4. nimetatud makseid, teeb kohus järelduse, et kostja soovis makseid tehes siiski laenulepingu tagasimakse tähtaega

pikendada, mitte tagastada laenu põhiosa. Kohtule ei ole esitatud ka ühtegi tõendit selle kohta, et kostja oleks hagejale teatanud maksete teostamisest põhiosa katteks. Rahalise kohustuse täitmisel peab võlgnik arvestama ka VÕS § 415 lg 2 sätestatuga, mille kohaselt juhul kui tarbija on teinud krediidilepingu alusel makse, millest ei piisa kõigi sissenõutavaks muutunud kohustuste täitmiseks, arvestatakse makse esimeses järjekorras võla sissenõudmiseks tehtud kulude katteks ja teises järjekorras võlgnetava põhisumma katteks. Kuna kostja on jätnud tagastamata hagejale laenu põhiosa summas 4 000 krooni, kuulub see kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Laenulepingu punkt 4.2.7. kohaselt on 4 000 krooni suuruse laenu puhul intress 900 krooni. Kostja peab intressi liiga suureks. Kohtu hinnangul puudub kohtul alus pidada intressimäära ebamõistlikult kõrgeks. Põhiseaduse § 32 lg 2 kohaselt on igaühel õigus enda omandit vabalt vallata, kasutada ja käsutada. Laenuandjal on põhimõtteliselt õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab, nagu igal majandustegevusega tegeleval isikul on õigus kokku leppida hind tema pakutava kauba või teenuse eest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-108-02 leidnud, et kohtul ei ole õigust sekkuda isikute vabasse majandustegevusse ega kontrollida ilma seaduses sätestatud aluseta hinna suurust. Pooled on vabad leppima kokku, kuidas ja millest lähtudes nad intresse arvestavad. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele intress summas 900 krooni. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kohtule esitatud lepingust nähtub, et pooled on lepingu p 10 kokku leppinud viivise määras 0,75 % tasumata laenusummalt päevas. Hageja nõuab viivist perioodi 16.05.2009. a kuni 14.06.2010. a eest summas 11 850 krooni. Hageja vähendab viivise põhivõlgnevuse summani, s.o. 4000 krooni. Kohtu hinnangul on hageja nõue õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse § 101 lg 1 p 3 järgi võib võlausaldaja nõuda kohustust rikkunud võlgnikult kahju hüvitamist. Hageja 177 krooni suurune kulude hüvitamise nõue põhineb lepingu p-l 9.1., mille kohaselt väljastatud meeldetuletuse tasu on 177 krooni (tl 21). Kostja viivitas kohustuse täitmisega, hageja väljastas 21.03.2009. a ja 21.05.2009. a kostjale kirjaliku meeldetuletuse. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamiseks 177 krooni. Meeldetuletustasudelt on hagiavalduse koostamise päeva seisuga viivis 516.40 krooni. Hageja vähendab viivisenõuet meeldetuletustasu summani, s.o. 177 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hageja on tasunud riigilõivu ettenähtust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel kuulub hagejale tagastamisele 1 190 krooni. Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.