Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Määrusele on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates.

Määrus toimetada toimetada kätte menetlusosalistele ning määruse jõustumisel saata riigilõivu tagastamise osas täitmiseks Kohtute Raamatupidamiskeskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus. Tsiviilasjas nr 2-10-26007 on kostja FIE S K (pankrotis), ärinimega SOONE TALU pankrotihaldur Martin Krupp esitanud taotluse, et tulenevalt pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 43 lg 2 sätestatust kuulub kohtu menetluses olev hagi läbivaatamata jätmisele seoses kostja suhtes 31.08.2010 Viru Maakohtu määrusega pankroti väljakuulutamisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 168 lg 2 tulenevalt palub haldur jätta menetluskulud hageja kanda.

Kohtumenetluse käik 01.06.2010.a. esitas OÜ Rotaks-R maksekäsu kiirmenetluse avalduse SOONE TALU vastu 72 624,15 krooni saamiseks. Seoses võlgnikult 02.07.2010.a. laekunud vastuväitega, anti nõue üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 27.08.2010 laekus Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale OÜ Rotaks-R hagi kostja vastu ning 13.09.2010.a. hagiavalduse täiendus. Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 13.09.2010.a. ning kohustas kostjat või tema esindajat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagiavalduse kättetoimetamisest alates. 05.10.2010.a. saabus kohtule kostja taotlus, mille kohaselt teatas pankrotihaldur Martin Krupp, et Viru Maakohtu 31.08.2010.a. kohtumäärusega tsiviilasjas nr. 2-10-37025 kuulutati välja füüsilisest isikust võlgniku S K’i pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Martin Krupp. Samuti märgitakse taotluses, et 09.09.2010.a. esitas hageja OÜ Rotaks-R nõudeavalduse S K (pankrotis) pankrotimenetlusse summas 69 228,25 krooni. Kuna hageja hagiavaldus on esitatud enne kostja pankroti väljakuulutamist ja hageja on esitanud nõudeavalduse kostja pankrotimenetlusse, siis tulenevalt PankrS § 43 lõikest 2 palub kostja jätta hageja hagi kostja vastu 72 624,15 krooni nõudes hagimenetluses läbi vaatamata. Samuti palub pankrotihaldur jätta menetluskulud hageja kanda. 12.10.2010.a. saabus kohtule hageja seisukoht kostja taotlusele, milles hageja teatab, et tal puuduvad vastuväited kostja seisukohtadele, mistõttu palub hageja tulenevalt PankrS § 43 lõikest 2 jätta hagiavaldus läbi vaatamata, tagastada hageja poolt tasutud riigilõiv summas 8500 krooni ning jätta menetluskulud igaühe enda kanda.

Kohtu otsustus ja selle õiguslik põhistus Kohus leiab, et tulenevalt PankrS § 43 lg 2 kuulub kohtumenetluses olev hagi läbi vaatamata jätmisele. PankrS § 43 lg 2 sätestatu kohaselt, kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Selles, et kohtu menetluses on varaline nõue kostja FIE S K (pankrotis), ärinimega SOONE TALU vastu, ning kohus ei ole käesolevas menetluses otsust teinud, poolte vahel vaidlus puudub. Pankrotiseadus ei näe ette erandeid pankrotivõlgnikuks oleva kostja vastu menetluses oleva varalise nõude osas menetluse jätkamiseks. Seega tuleb jätta esitatud hagi TsMS § 423 lg 3 ja PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata. Kohus ei nõustu kostja seadusliku esindaja pankrotihaldur Martin Krupp’i taotlusega menetluskulude hageja kanda jätmiseks. TsMS § 168 lg 2 sätestatu näeb küll ette, et hagi läbivaatamata jätmise korral kannab menetluskulud hageja, kuid käesoleval juhul on tegemist pankrotiseadusest tuleneva hagi läbi2

vaatamata jätmise kohustusega, s.o. asjaoluga, mis ei sõltu hageja tahtest. TsMS § 423 lg 3 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul, milleks antud asjas on PankrS § 43 lg 2 sätestatud asjaolud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmine äärmiselt ebaõiglane, arvestades asjaoluga, et hagi läbivaatamata jätmist hageja mõjutada ei saa. Eeltoodud asjaoludest tulenevalt peab kohus põhjendatuks jätta käesolevas tsiviilasjas hagi läbi vaatamata jätmisel menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv kui avaldus jäetakse läbi vaatamata. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Käesoleval juhul on hageja esitanud taotluse tasutud riigilõivu tagastamiseks. Kohtu materjalidest nähtub, et hageja eest on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasunud riigilõivu Õigusteenus MTÜ 01.06.2010.a. viitenumbriga nr. 2900072369 summas 1965,50 krooni, selgitusega „ Riigilõiv Osaühing Rotaks-R avalduse eest Soone Talu vastu“. Kohus on esitanud 14.10.2010.a. taotluse ümberkande tegemiseks Viru Maakohtu viitenumbrile nr. 2900072136. Hagiavalduse esitamisel on tasunud hageja OÜ Rotaks-R täiendavalt riigilõivu 27.08.2010.a. Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr. 10220034796011 AS-s SEB Pank summas 6535 krooni, kokku 8500,50 krooni. Kohus leiab, et on põhjendatud tasutud riigilõiv tagastada ning riigilõivu tagastamise kohaks on vastavalt taotlusele OÜ Rotaks-R arveldusarve AS-s SEB Pank nr. 10502010167007. TsMS § 427 tulenevalt võib maakohtu määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg nii hagimenetluses kui ka hagita menetluses tehtud määruste puhul 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtumäärus jõustus 19. novembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.