Tsiviilasi nr 2-09-35784
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
14. oktoober 2010. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
Osaühingu HORTULUS hagi Vxxxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 10 239,90 krooni ja viivise 10 239,90 krooni nõudes Hageja: Osaühing HORTULUS (registrikood 10258627; asukoht Pärnu mnt 368, Tallinn 11612), esindaja Ilmar Luup Kostja: VxxxxxPxxxxx (isikukoodxxxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx)
Menetlusosalised ja nende esindajad
2-09-35784
Kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata
Jätta läbi vaatamata Osaühingu HORTULUS hagi Vxxxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 10 239,90 krooni ja viivise 10 239,90 krooni nõudes. Menetluskulude jaotus
Osaühing HORTULUS esitas 26.04.2010. a kohtule hagiavalduse Vxxxx Pxxxxxx vastu võlgnevuse 10 239,90 krooni ja viivise 10 239,90 krooni nõudes. Kohus võttis hagi 28.04.2010. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. Kostja vaidles 18.05.2010. a kirjalikus vastuses hagile vastu ja palus jätta hagi rahuldamata. Hageja esitas 21.06.2010. a kohtule avalduse, milles teatas, et võtab hagi tagasi. Hageja täiendas 07.09.2010. a kirjaga oma avaldust ja selgitas, et kostja ei ole haginõuet täitnud. Hageja teatel ei soovi ta kostjalt menetluskulude väljamõistmist. Kostja vastuväiteid hagi tagasi võtmise avaldusele ei esitanud. Kohtu seisukoht Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 424 lg 1 näeb ette, et hageja võib kostja nõusolekuta hagi tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 kohaselt jätab kohus hagi läbi vaatamata, kui hageja on võtnud hagi tagasi. Hageja on hagi tagasi võtnud, seega jätab kohus hagi TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise tagajärgi: TsMS § 426 lg 1 järgi loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab menetluskulud hageja, kui hagi jäetakse läbi vaatamata ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Kohus jättis hageja taotlusel hagi läbi vaatamata. Hageja taotluse aluseks ei olnud asjaolu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist täitnud, seega tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kostja esitas 09.09.2010. a kohtule avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja lisas avaldusele oma menetluskulude nimekirja ja kulusid tõendavad dokumendid. Kohus leiab, et menetluskulud on TsMS § 1741 lg 1 analoogia alusel võimalik kindlaks määrata käesoleva menetlust lõpetava määrusega. Kostja menetluskulude nimekirja põhjal on tema menetluskuluks lepingulise esindaja tasu kokku summas 8400 krooni. Kulude tõendamiseks on kostja esitanud OÜ KL CONSULT ÕIGUSBÜROO 09.09.2010. a arve nr M-101. Arve põhjal on selle aluseks Vxxxx Pxxxxxxxx sõlmitud kokkuleppe alusel õigusabi osutamine 12-14.05.2010. a tsiviilasjas nr 2-09-35784, mis sisaldab endas materjalidega tutvumist, asja analüüsi ja kostja huvides hagile vastuse projekti koostamist. Õigusabiteenuse tasu on 7000 krooni, millele lisandub käibemaks 20 % summas 1400 krooni. Kohus edastas kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja menetluskulude nimekirja seisukoha võtmiseks hagejale. Hageja teatas 29.09.2010. a, et ei pea põhjendatuks kostja menetluskulusid taotletud ulatuses. Hagejale tundub ebaloomulik, et õigusteenuse arve on sama kuupäevaga, kui on esitatud menetluskulude hüvitamise nõue ning et maikuus osutatud teenuste eest esitatakse arve alles septembrikuus. Samuti juhtis hageja tähelepanu, et kuna kostja oli
Kasvu Kaubanduse OÜ (pankrotis)juhatuse liige, siis seoses selle pankrotimenetlusega hagi esitamise ajal on ilmselt tekkinud õigusabikulusid ning hagejal on alust arvata, et osa nendest kuludest on lisatud esitatud arvesse. Hageja leidis, et võttes arvesse Eesti õigusbüroode keskmist tunnihinda 400 – 1000 krooni ja antud asjas eeldatavat töömahtu hagile vastuse koostamiseks, ca 3 tundi, siis oleks kostja kulud maksimaalselt 3000 krooni. Kohus on seisukohal, et kostja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus leiab, et hageja väide selle kohta, et kostja poolt toodud õigusabikulud sisaldavad endas osaliselt ka käesoleva tsiviilasjaga mitteseotud õigusabi osutamise kulusid, ei ole tõendatud ning kohus ei saa tugineda sellele menetluskulude kindlaksmääramisel. Samuti ei oma tähtsust menetluskulude kindlaksmääramise seisukohast arve väljakirjutamise hilisem kuupäev. Samas tuleb kohtul hinnata, kas ja millises ulatuses on kostja lepingulise esindaja kulud olnud vajalikud ja põhjendatud. TsMS § 175 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades hagi asjaolusid, selle keerukusastet ning hagile lisatud tõendeid, hindab kohus, et materjalidega tutvumisele, asja analüüsile ja hagile vastuse projekti koostamisele mõistlik kulutatud aeg on maksimaalselt 6 tundi. Tavapäraselt hinnatakse õigusabi osutamise põhjendatuse puhul töö mahtu tundides. Kostja esindaja ei ole märkinud arvel õigusteenusele kulutatud aega ega tasumäära. Kohus lähtub mõistliku tasumäära arvestamisel riigi õigusabi korras õigusabi osutavale advokaadile makstavatest tasumääradest. Vastavalt Eesti Advokatuuri juhatuse 15. detsembri 2009. a otsusega kinnitatud „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise korra ja tasumäärade“ punktide 37 ja 38 kohaselt on isiku esindaja tasu tsiviilasja kohtulikuks menetluseks ettevalmistamise eest ja kohtulikus menetluses osalemise eest 250 krooni ühe pooltunni eest. Nimetatud tasumäärast lähtudes, on mõistlik ja põhjendatud kostja esindaja tasu summas 3000 krooni. Kuna kostja lepinguline esindaja on käibemaksukohuslane (reg nr EE100040805), siis on põhjendatud ka õigusteenuselt tasumisele kuuluv käibemaksuosa 20 % summas 600 krooni. Eeltoodu alusel mõistab kohus hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud summas 3600 krooni.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.