Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Txxx Vxxx esitas 16.05.2009. a Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse SALUNIMUS OÜ vastu. Txxx Vxxx palus töövaidluskomisjonil lugeda poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks alates 17. jaanuarist 2009. a ning mõista SALUNIMUS

OÜ-lt välja saamata jäänud töötasu novembri eest kokku summas 14 000 krooni ja lõpparve summas 20 172 krooni. Hageja töötas SALUNIMUS OÜ-s alates 21. maist 2007. a ning töökohaks oli Soome Vabariik. Kokkulepitud töötasuks oli 70 krooni tund ja vastavalt kehtivatele seadustele päevaraha 500 krooni päevas. Palga arvestamise aluseks olid töötaja enda poolt koostatud kuu aruanded, millised esitas töötaja oma otsesele ülemusele – Rxxx Mxxxxxxx. Kahjuks usaldas töötaja tööandjat ja ei teinud esitatud kuuaruannetest endale koopiais. Töötaja töötas iga päev keskmiselt 8-10 tundi. 27. novembril 2008. a õhtul tuli hageja tööandja nõusolekul koju Eestisse, mille tõendamiseks on hageja esitanud töövaidlusasjas tõendina Tallinki pardakaardi. Sellest nähtuvalt on pileti eest maksnud tööandja. Seega on väär kostja väide, et tema ei teadnud kojuminekust midagi. Edaspidi enam tööandja töötajat tööga ei kindlustanud. Selgituseks töötaja helistamisele lubati tööd ja paluti oodata. Hageja vajas elamiseks sissetulekut ja tema kannatus katkes ning 12.01.2009. a saatis ta tööandjale tähitud kirja, kus palus tööleping lõpetada seoses tööandjapoolsete lepingutingimuste rikkumisega ja maksta lõpparve ning 2 kuu keskmine palk. Lõpparvena pidas töötaja silmas 2008. a novembrikuu saamata jäänud töötasu summas 14 000 krooni, päevaraha 10 000 krooni ja kasutamata jäänud puhkuse kompensatsioon 20 172 krooni. SALUNIMUS OÜ vaidles avaldusele vastu. Tööleping Txxx Vxxxxx lõpetati 28.11.2008. a TDS § 2 p 1, § 21 ja TLS § 86 p 6 alusel. Töölepingu lõpetamise põhjuseks oli asjaolu, et töötaja oli ajavahemikul 01.11.2008 – 27.11.2008 valanud objekti kanalisatsiooni krohvijäägid, mis kanalisatsioonis kivistusid ja mille tõttu objekti kanalisatsioon muutus kasutuskõlbmatuks. Kivistunud krohvi eemaldamine kanalisatsioonist ei ole võimalik, mistõttu kanalisatsioonitorustik tuli välja vahetada ja tööandjale tekkis varaline kahju 9500 EUR-i. Tellija oli avastanud märgitud rikkumise 27.11.2008. a ja informeeris tööandjat sellest 28.11.2009. a.Töötaja keeldus kirjalikult seletamast käitumise põhjust, suuliselt aga võttis õigeks krohvijääkide kanalisatsiooni valamise. Krohvijääkide kanalisatsiooni kallamine kujutab endast äärmiselt räiget krohvimistööde tehnoloogia rikkumist. Märgitud rikkumine toob kaasa kanalisatsiooni mittekõrvaldatava ummistuse, on tahtlik ning töötajale pidi olema teada tööandjale saabuv kahjulik tagajärg, mis seisneb ühelt poolt usalduse kaotuses tellija silmis ja teiselt poolt kohustuses hüvitada kanalisatsiooni asendamine või puhastamise kulud. Tööandja on seisukohal, et töötaja Txxx Vxxx on tahtlikult rikkunud krohvimitööde tehnoloogiat st töökohustusi ning tahtlikult tekitanud tööandjale varalise kahju ja on sellega toime pannud distsiplinaarsüüteo. Karistuse määramisel võttis tööandja arvesse rikkumise olemust, tekitatud kahju suurust ja kahju tahtlikku tekitamist ning valis karistuseks TDS § 21 sätestatud töölepingu lõpetamise TLS § 86 p 6 alusel. Txxx Vxxx keeldus 28.11.2008. a töölepingu lõpetamise käskkirjaga tutvumast ja lahkus töölt. Kuivõrd töötaja ei esitanud tööandjale kuu aruannet (tunnilehti), ei olnud töötajale töölepingu lõpetamisel võimalik palka arvestada ja lõpparvet välja maksta. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon tegi 22.12.2009. a töövaidlusasjas nr 9.2-2/2966-2009 otsuse, millega otsustas rahuldada Txxx Vxxx avalduse osaliselt. Töövaidluskomisjon otsustas lugeda töölepingu lõppenuks avaldaja algatusel alates 28.11.2009. a ja välja mõista SALUNIMUS OÜ-lt Txxx Vxxx kasuks novembri kuu töötasu 14 000 krooni viivitamatu täitmisega, päevaraha 10 000 krooni ja kasutamata puhkusekompensatsioon 20 172 krooni. SALUNIMUS OÜ esitas 29.01.2010. a kohtule taotluse töövaidlusasja läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Avalduse kohaselt ei vaidlusta SALUNIMUS OÜ töövaidluskomisjoni otsust selles osas, et tööleping loeti lõppenuks töötaja algatusel 28.11.2008. a.TxxxxVxxx viimane tööpäev oli 27.11.2008. a ja kas tööleping lõpetati tööandja või töötaja algatusel, ei oma printsipiaalset tähendust tööandja jaoks. SALUNIMUS OÜ vaidlustab töövaidluskomisjoni otsuse novembrikuu töötasu, päevaraha ja puhkusetasu osas. Töövaidluskomisjoni otsuse kohaselt olevat olnud tööandja poolt maksuametile deklareeritud Txxx Vxxx 2008. a novembri eest töötasuks 15 300 krooni. Komisjon mõistis välja töötasu

summas 14 000 krooni. Kostja on seisukohal, et nimetatud otsus on absurdne. Tööandja poolt töövaidluskomisjonile lisatud töötasu arvestamisest nähtub, et Txxx Vxxxxx ei ole novembris töötasu arvestatud ja töötasu summas 15 300 krooni on arvestatud ja välja makstud oktoobrikuu eest. Kuivõrd novembri töötasu on otsuses märgitud suvaotsuse alusel on ka keskmine palk ja seega puhkuse tasu arvestatud vääralt. Päevaraha arvestus on ekslik. Kuivõrd otsuse kohaselt TxxxxVxxx 28.11.2008. a tööl ei käinud, siis mitte kuidagi ei saanud talle arvestada päevaraha 20 tööpäeva eest. Hageja teatas 16.06.2010. a kirjalikus vastuses, et jääb esitatud nõude juurde. Hageja on töövaidluskomisjoni otsusega nõus. Hageja palus lahendada kohtul asi kirjalikus menetluses. Kohtukulud palus hageja jätta kostja kanda.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata. Hageja on teatanud kohtule nõustumisest kirjaliku menetlusega (tl.27) ja kostja on teatanud, et soovist tõendada oma seisukohti dokumentaalsete tõenditega (tl.3) Pooled on oma seisukohad kohtule avaldanud. Kohus on hageja seisukohad edastanud kostjale, need on kostjale kohale jõudnud (tl.31) Kohus tegi kindlaks, et hageja TxxxxVxxx ja kostja SALUNIMUS OÜ sõlmisid 21.05.2007. a töölepingu, mille alusel hageja asus kostja juurde tööle ehitajana. Töö tegemise koht oli Soome Vabariigis. Tööleping sõlmiti tähtajaga kuni 15.11.2007. a. Pärast lepingu tähtaja saabumist leppisid pooled kokku, et töötaja jätkab töötamist tähtajatu töölepingu alusel samadel tingimustel, mis oli kokku lepitud. Hageja väitel oli ta viimast päeva kostja juures tööl 27. novembril 2008. a. Nimetatud tööpäeva õhtul sõitis hageja koju Eestisse. Hageja väitel pärast seda kostja enam teda tööga ei kindlustanud. Hageja saatis 12. jaanuaril 2009. a kostjale tähitud kirja, milles palus tööleping lõpetada seoses tööandjapoolsete töötingimuste rikkumisega ning maksta välja lõpparve ja kahe kuu keskmine palk. Võttes aluseks kostja poolt kohtule esitatud avalduse teksti (tl.2.), loeb kohus, et kostja sisuliselt ei vaidlusta töövaidluskomisjoni otsust töölepingu lõpetamise formuleeringu osas ja vaidlustab selle novembrikuu töötasu, päevaraha ja puhkusetasu osas. Seega loeb kohus, et poolte vahel sõlmitud tööleping lõppes hageja (töötaja) algatusel alates 28.11.2008. a. Ehkki töövaidluskomisjon ei rahuldanud T.Vxxx avaldust töölepingu lõpetamise nõude osas (nõue oli lugeda leping lõppenuks alates 17.01.2009), ei ole T.Vxxx töövaidluskomisjoni otsust vaidlustanud, kinnitab sellega nõustumist (tl.26). Kuna pooled töövaidluskomisjoni otsust töölepingu lõpetamise osas ei vaidlusta, kohus seda nõuet ei käsitle. Poolte vahel on vaidlus hageja 2008. a novembrikuu eest saadava töötasu, päevaraha ja lõpparve suuruse üle. Kehtiva töölepingu seaduse (vastu võetud 17.12.2008 RT I 2009, 5, 35) § 131 lg 2 näeb ette, et töölepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 2009. aasta 1. juulit, kohaldatakse senikehtinud seadust. Kuna pooltevaheline tööleping lõppes 28.11.2008, siis tuleb lepingu lõpetamisest tulenevate nõuete lahendamisel lähtuda varem kehtinud Eesti Vabariigi töölepingu seadust (edaspidi TLS; RT 1992, 15/16, 241/ RT I 2009, 11, 67). Saamata jäänud töötasu nõue TLS § 49 p 2 näeb ette, et tööandja on kohustatud maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses.

Pooled on töölepingu punktis 3.2. (tl 5) kokku leppinud, et kostja kohustub maksma hagejale tasu 70 EEK tund bruto. Hageja väitel töötas ta novembrikuus igal tööpäeval keskmiselt 8-10 tundi (tl 27). Töövaidluskomisjonile esitatud avalduses on hageja märkinud, et ta töötas 2008. a novembrikuus 20 päeval 10 tundi päevas. Hagimenetluses on hageja märkinud, et sõitis koju

Puhkuseseaduse (edaspidi PuhkS; RT I 2001, 42, 233/ RT I 2009, 5, 35) § 25 näeb ette, et töölepingu lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. PuhkS § 23 kohaselt maksab tööandja töötajale põhi- ja lisapuhkuse aja eest puhkusetasu, mille arvutamise korra kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Vabariigi Valitsuse 23. augusti 2001. a määrusega nr 278 kehtestatud puhkusetasu arvestamise korra § 2 lg 1 järgi arvutatakse päevatasu üldjuhul arvutamise vajaduse tekke kuule eelnenud kuue kalendrikuu jooksul töötaja teenitud palga kogusummast. Korra § 3 lg 1 sätestab, et päevatasu arvutamisel liidetakse § 2 lõikes 1 nimetatud ajavahemiku palgasummad ja jagatakse sama ajavahemiku kalendripäevade (mille hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi) arvuga, saades sel viisil ühe kalendripäeva keskmise päevatasu. Hageja poolt esitatud Maksu- ja Tolliameti 20.05.2009. a teatise nr 8-8/3036 (töövaidluskomisjoni tl 4) põhjal oli hagejale kuue viimase kalendrikuu eest väljateenitud palga kogusumma 71 200 krooni (bruto). Samal ajavahemikul (01.05.2008 – 31.10.2008) oli kalendripäevi (v.a rahvus- ja riigipühad) 181. Selle põhjal on hageja ühe kalendripäeva keskmiseks päevatasuks 393,37 (71 200 krooni : 181) krooni. Hageja poolt nõutud 51,26 päeva eest on seega kasutamata jäänud puhkusetasu kokku 20 369 krooni (51,26 päeva x 393,37 krooni). Eeltoodu alusel on hageja nõue saamata jäänud töötasu, päevaraha ja puhkusekompensatsiooni nõudes põhjendatud osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista saamata jäänud töötasu 2008. a novembrikuu eest summas 13 300 krooni, päevaraha summas 9500 krooni ja tasu kasutamata jäänud puhkuse eest summas 20 369 krooni. Kuna töövaidluskomisjoni otsus on vaidlustatud osaliselt ja kohus rahuldab vaidlustatud nõuded osaliselt, siis arusaadavuse huvides märgib kohus käesoleva otsuse resolutsioonis otsustuse töölepingu lõpetamise osas vastavalt töövaidluskomisjoni poolt otsustatule. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Kuna hagi rahuldatakse osaliselt, siis jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud nende endi kanda.

Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.