Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Menetluskulude Menetluskulude jaotus Jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda ning kostja menetluskulud menetluskulud kostja enda kanda. Välja mõista A K`lt K`lt IGBANK ASAS-i kasuks hageja kantud menetluskulude menetluskulude katteks kokku 8 278.91 /kaheksa tuhat kakssada kakssada seitsekümmend seitsekümmend kaheksa/ kaheksa/ krooni krooni ja 91 senti. senti.

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile. TsMS § 317 p 5 alusel loetakse loetakse kostjale tagaseljaotsuse avalikult kättetoimetamise korral otsus kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel selle väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 25 250 krooni. Otsusele on õigus hagejal hagejal esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel. I. Asjaolud ja hageja nõue. 07.01.2009 laekus Balti Investeeringute Grupi Pank AS-ilt (reg.-kood 10183757) (käesoleval ajal - BIGBANK AS) Viru Maakohtule hagi A K vastu võlgnevuse, kokku 83 084.28 krooni ning täiendavalt lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja - endise ärinimega Balti Investeeringute Grupi Pank AS - ja A K sõlmisid 16.04.2007 tarbijakrediidilepingu nr.0700337/45kt, mille põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale 49 002.32 krooni krediiti. Kostja oli kohustatud maksma vastavalt lepingule intressi 24,11% krediidisummast aastas. Lepingu raames on sõlmitud üks kokkulepe maksepäeva muutmise kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kostja ei täitnud lepingut korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asutud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma subjektiivsete õiguste kaitseks kohtusse pöörduma.

Hagiavalduses esitatud õiguslikud põhjendused Hageja tugineb oma nõudes AS-i BIGBANK krediidilepingute üldtingimustele S, võlaõigusseaduse (VÕS) §-dele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 402; 415 lg 1 ja 416 lg 1 ning TsMS § 367 sätetele. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata lepingus sätestatud kohustuse tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt lepingule lisatud maksegraafikule. 03.10.2007 hoiatas hageja kostjale saadetud kirjas lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja VÕS § 416 lg 2 alusel võimalust alustada läbirääkimisi kokkuleppe sõlmimiseks, kuid kostja kohustusi täitma ei asunud ning 24.10.2007 ülesütlemisavaldusega ütles hageja lepingu üles. Ülesütlemisavalduses nõudis hageja kostja poolt 65 702.62 krooni tasumist, millest 48 890.79 krooni moodustas tagastamata krediidisumma, 5 875.35 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9 778.16 krooni leppetrahv, 150 krooni teenustasu, 8.32 krooni viivis ja 1 000 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud. Hageja esitas kostja vastu Viru Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse 97 981.58 krooni nõudes. 21.11.2007 tegi kohus võlgnikule makseettepaneku. 08.12.2008 määrusega

jättis kohus (ts.asi nr 2-07-48632) avalduse rahuldamata põhjusel, et makseettepanekut ei õnnestunud võlgnikule mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärast lepingu ülesütlemist krediidisumma katteks laekumisi ei ole olnud. Hagiavalduses on tagastamata krediidisummaks 48 890.79 krooni, mille väljamõistmist taotleb hageja kostjalt lepingu üldtingimuste p.-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel. Samuti taotleb hageja kostjalt lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud intressi summas 5 875.35 krooni, seisuga 07.01.2009 sissenõutavaks muutunud viivise - 17 389.98 krooni ja leppetrahvi – 9778.16 krooni, samuti maksepäeva muutmise teenustasu – 150 krooni ning võla sissenõudmisega seotud kulu – 1000 krooni, s.o. kokku 83 084.28 krooni väljamõistmist. Peale selle palub hageja kostjalt TsMS § 367 alusel välja mõista alates 07.01.2009 kuni tagastamata krediidisumma tasumiseni viivise 24,11% tagastamata krediidisummalt aastas. Hagi tõendamiseks on esitatud kirjalikud tõendid – 16.04.2007 sõlmitud tarbijakrediidileping nr 0700337/45st koos maksegraafikuga ja üldtingimustega, 12.07.2007 sõlmitud kokkulepe maksepäeva muutmisest, koopiad võlgnikule 09.08.2007 ja 30.08.2007 saadetud kirjadest, lepingu ülesütlemishoiatusest 03.10.2007 ja ülesütlemisavaldusest 24.10.2007; viivise arvestus, koopia hageja laenuteenuste hinnakirjast; maksekorraldused riigilõivu tasumisest ning hageja esindaja volikiri.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 15.01.2009 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses ja rahvastikuregistris märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Kohus on veel mitmel korral tulutult korranud kostjale materjalide väljastamist. Ida Politseiprefektuuri teatel 28.04.2009 ei ela A K xxxx endisel registrijärgsel aadressil. Tema võimalik viibimiskoht võib olla xxxx. Kohtu poolt nimetatud aadressil väljastatud dokumendid tagastati märkusega „Adressaat tundmatu“. Kostja tegelik elukoht on hagejale ja kohtule teadmata. Kohtu poolt kostja võimaliku asukoha suhtes avalikes registrites täiendavad andmeid ei ole leitud. Tulenevalt eelnevast, tegi hageja kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 14.04.2010 korraldava määrusega ning määras ühtlasi hagi läbivaatamiseks kohtuistungil, andes nii kostjale võimaluse olla oma kohtuasja arutamise juures ning olla ära kuulatud. Kohus avaldas 14.04.2010 kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid koos kohtukutsega 28.07. 2010 kohtu eelistungile ilmumiseks väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teistkordselt avaldas kohus vastava teate 05.08.2010 koos kohtukutsega kostjale 08.10.2010 eelistungile ilmumiseks. Soome aadressidel veelkordselt väljastatud hagimaterjalid ja kohtukutse on kohtule tagastatud. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud, samuti ei ilmunud ta 08.10.2010 eelistungile. 08.10.2010 eelistungile esitas hageja volitatud esindaja kohtule taotluse kostja mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemiseks ja hagi rahuldamiseks hagiavalduses märgitud asjaoludel ning hageja poolt seisuga 08.10.2010 täpsustatud nõudesumma ulatuses. Vastavalt täpsustatud nõudele taotleb hageja kostjalt kokku 98 491.80 krooni väljamõistmist. Hageja loobub hagiavalduses nõutud leppetrahvist (summas 9778.16 krooni). Täpsustatud nõude kogusummast - 98 491.80 kroonist - moodustab 48 890.79 krooni tagastamata krediidisumma, 5 875.35 krooni moodustab sissenõutavaks muutunud tasumata int3

ress, 150 krooni - teenustasu, 1000 krooni - võla sissenõudmisega seotud kulu, 42 575.66 krooni - sissenõutavaks muutunud viivis seisuga 08.10.2010. Samuti palub hageja TsMS 367 alusel kostjalt välja mõista alates 09.10.2010 tagastamata krediidisummalt (põhinõudest) arvestatav viivise 24,11% tagastamata krediidisummalt aastas ning jätta kohtukulud kostja kanda. Hageja kohtukuludeks on hagiavalduse esitamisel ja maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivud, samuti Ametlikes Teadaannetes teadaannete avaldamise tasud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 410 kohaselt kohus võib hageja taotlusel kostja kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, ilmumata jätmisel lahendada asja sisuliselt, teha asjas tagaseljaotsuse või kohtuistungi edasi lükata. Kuna hageja jääb esitatud täpsustatud võlanõude nõude juurde ning kostjal on kohtu hinnangul piisavalt olnud aega oma vastuväidete esitamiseks, siis ei pea kohus põhjendatuks kohtuistungi edasilükkamist ning rahuldab hageja taotluse asjas tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohtumenetluse käigus on kohus püüdnud tuvastada kostja tegelikku elukohta. Rahvastikuregistri andmetel puudub kostjal Eestis registreeritud elukoht. xxxx registreeritud elukoha aadressil (alates 31.01.2008 muutumatult – xxxx, samuti täiendavalt kohtumenetluses väljaselgitatud võimalikul viibimiskoha aadressil, kostja ei ela ning tema tegelikku elu- ega viibimiskohta ei ole õnnestunud kohtul kindlaks teha. Kohus on kostjale hagimaterjalid ja kohtukutse kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Dokumendid loetakse kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel avaldamisest. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg dokumentide välismaale kättetoimetamisel peab olema vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Nimetatud tähtaegu on kohtu poolt järgitud. Teadaande avaldamisel on kostjat hoiatatud TsMS § 410 alusel eelistungile ilmumata jätmise õiguslikest tagajärgedest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja kohtuistungile ilmunud ega mitteilmumise põhjust kohtule teatanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib tagaseljaotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Pooltevahelised suhted tulenevad kostjaga sõlmitud tarbijakrediidilepingust ja lepinguga lahutamatult seotud üldtingimustest. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud VÕS §-ide 402, 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1, 415 lg 1 jas 416 lg 1 alusel. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses kirjeldanud. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. Hageja on võimaldanud kostjale krediiti, mille tasumise tähtaega on kokkuleppel muudetud. Poolte vahel oli lepitud kokku ka tasumisele kuuluvas intressimääras, viivistes, lepingutasus ja sissenõudekuludes. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt ei ole võlgnik täitnud lepingut korrektselt ning on jäänud hageja ees krediidisummas võlgnevusse, mille suuruseks on nii hagi esitamisel kui ka 08.10.2010 veel summas 48 890.79 krooni. Kostja ei ole täitnud lepingus sätestatud kohustust tähtaegselt tasuda laenusumma tagasimakseid ja intressi. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist.

VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 416 lg 1 alusel võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt 2-nädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Sama sätestasid ka üldtingimuste p. 5.1.1. Hageja esitatud tõenditest (meeldetuletuskirjad, lepingu ülesütlemise hoiatus ) nähtuvalt on hageja VÕS § 416 ja poolte vahel sõlmitud lepinguga sätestatud tingimusi võlgniku poolt oma kohustuste rikkumise tõttu lepingu ülesütlemisel järginud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 415 lg 1 alusel ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel, kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja hageja poolt 08.10.2010 täpsustatud avalduses märgitud ulatuses. Hageja on loobunud hagiavalduses esitatud leppetrahvist, kuid suurendanud viiviste arvestust, esitades sissenõutavaks muutunud viivise nõude seisuga 08.10.2010. Hagejal on õigus TsMS § 206 lg 1 kohaselt õigus oma nõuet vähendada või ka nõudest loobuda. Leppetrahvi osas esitatud nõudest loobumisel puudub hagejal õigus samal alusel kostja vastu uuesti leppetrahvi osas nõude esitamiseks. Viivisnõude suurendamist ei loeta hageja esitatud võlanõude suurendamiseks, mistõttu võib kohus olemasolevate tõendite ja avalduste alusel hagi rahuldada ilma vastavaid dokumente kostjale uuesti väljastamata. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud rahuldada hageja nõue kostjalt täiendava viivise väljamõistmiseks alates 09.10.2010 määras 24,11% tagastamata krediidisummast aastas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hageja on oma menetluskuludeks hagiavalduses märkinud hagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 7 590 krooni (maksekorraldus nr 91934253, 07.01.2009), sellest hagihinnalt tasutud

riigilõivu summas 7500 krooni ja summas 90 krooni - kohtumenetluses elektrooniliselt edastatud dokumentide väljatrüki tasu. Samuti on hageja kantud kuludeks vastavalt kohtule esitatud taotlusele maksekäsu kiirmenetluse avaldamise esitamisel tasutud riigilõiv summas 488.91 krooni (maksekorraldus nr 91510246, 21.11.2007) ja riigilõiv summas 200 krooni väljaandes Ametlikud Teadaanded teadaannete avaldamise eest (maksekorralduses nr 92091897, 28.04.2009, ja nr 92599650, 26.03.2010). Kokku on hageja kantud menetluskuludeks seega summas 8 278.91 krooni. Kohus juhindus otsuse tegemisel veel TsMS § 386 lg 2; 442; 468 lg 1 p 2 ja 632 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 09. detsembril 2010. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.