Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

solidaarselt 75 225.- krooni. Hageja on riigilõivuseaduse kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud. Põhivõlg moodustab 41 843.- krooni ja viivise nõue on esitatud summas 33 382.krooni. Hagi aluseks on 22.07.2006.a. sõlmitud haagiste rendileping nr. 1114 ja 21.07.2006.a. sõlmitud käendusleping. Lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi ei ole kostjad nõuetekohaselt täitnud Kostjatele väljastati hagimaterjal koos kirjaliku vastuse nõudega. Kostja A M, kes on ka AMD-TRANS OÜ xxxx on oma kirjalikus vastuses hagi õigeks võtnud. Samuti on ta teatanud, et nõustub kirjaliku menetlusega. Nimetatud vastus on hagejale edastatud. Hageja esindaja on teatanud, et on nõus asja kirjaliku menetlusega ja palub teha kostjate õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse. Hageja esindaja taotleb kostjatelt solidaarselt menetluskulu 12 000.- krooni väljamõistmist (tasutud riigilõiv 7 500.- krooni ja õigusabikulu 4 500.- krooni, milline summa on käibemaksuta). Kohtu otsuse põhjendused: Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega. Hagiavalduses toodud asjaoludel on hagi õiguslikult põhjendatud. Nõude aluseks on rendileping ja selle tagamiseks sõlmitud käendusleping, millistest tulenevaid rahalisi nõudeid ei ole tähtaegselt ja nõutavas suuruses tasutud. Viivise nõudeõigus on sätestatud rendilepingu p.-s 2.3. 0,15 % päevas võlasummalt. VÕS § 8 lg. 2 järgi on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg. l kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- ja kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 101 lg. l p. l ja 6 sätestavad, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg. 1 järgi on võlausaldajal õigus arvestada rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 145 lg. 1 sätestab käendaja solidaarvastutuse. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemisel võib otsuse kirjeldava osa ja põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Vastavalt TsMS § 162 lõikele 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hageja esindaja on taotlenud kostjatelt solidaarselt menetluskulu 12 000.- krooni väljamõistmist. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS 442 ja 444 lg. 4. Kohtunik: