Antonina Kirpu hagi Tamara Abrajeva vastu järgmiste nõuetega: 1) kohustada Tamara Abrajevat omal kulul taastama maja keskküttesüsteemi endine seisukord ning 2) kohustada Tamara Abrajevat tasuma omal kulul ebaseaduslikult kasvavad võlgnevused ja viivised Antonina Kirpu korteri eest ning kogu enammaksete summa kõikide korterite eest
Tsiviilasja hind
15 000 krooni
apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend
Viru Maakohtu 29.04.2009. a otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Antonina Kirpu apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
21. september 2010. a
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant Antonina Kirpu, esindaja advokaat Mati Senkel Vastustaja Tamara Abrajeva, esindaja Sergei Gromtsev
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 29.04.2009. a otsus muutmata.
Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
POOLTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Antonina Kirpu esitas 29.05.2007 maakohtule hagiavalduse Tamara Abrajeva vastu kokku 12 nõudega. 04.06.2007 määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 12.10.2007 esitas hageja koostöös talle määratud esindaja advokaat Eduard Bulattšikuga kohtule järgmised nõuded: 1) kohustada kostjat omal kulul taastama maja keskküttesüsteemi endine seisukord ning 2) kohustada kostjat tasuma omal kulul ebaseaduslikult kasvavad võlgnevused ja viivised hageja korteri eest ning kogu enammaksete summa kõikide korterite eest. Esialgsetest ebaselgetest nõuetest hageja menetluses loobus. Hagiavalduse kohaselt sai kostja 01.12.2005 pettuse teel ühistu nõusoleku Kohtla-Järvel XXX korteri nr 11 eraldamiseks maja üldisest keskküttesüsteemist, kusjuures korteri nr 11 keskküttekulud jagati ära kõigi maja ülejäänud korteromanike vahel, millest hageja ja teised korteriomanikud said teada hiljem. Maja üldine köetav pindala moodustas 630,70 m2. Kostja arvas üldpindalast välja korteri nr 11 pindala 50,80 m2, jättes köetavaks pindalaks 579,90 m2. Kostja tegevuse tulemusena läks keskkütteteenus kõikidele korteriomanikele 1.30 krooni/m2 kallimaks. Hageja korteri keskkütteteenuse tasu kuus kallines 50.70 krooni võrra. Nii hageja kui ka teised korteriomanikud ei suuda tasuda suurendatud küttearveid, mille tõttu koguneb viivis ja kasvab võlgnevus. Kostja toimis korterit nr 11 keskküttesüsteemist välja lülitades ebaseaduslikult ilma keskküttesüsteemi projekti muutmiseta ja soojusenergia ümberarvestuseta, rikkudes keskkütteseaduse § 5 lg 1, 4 ja 6 p 2. Samuti rikkus kostja Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.12.2004 määruse nr 88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ nõudeid. Täiendavalt selgitasid hageja ja tema esindaja kohtuistungil, et hagi on esitatud kostja vastu seetõttu, et kostja tegutses Korteriomanike ühisuse XXX valitsejana. Hageja korteriomandil tekkis kostja tegevuse tulemusena võlg 4200 krooni ning kõigi korteriomanike võlg suurenes 7700 krooni. Hageja nõudis kohtuistungil, et majale tehtaks soojuskulude ümberarvestus 15% võrra ja et kostja kõrvaldaks hageja korterist müra, mille põhjus on selles, et kostja ebaseaduslik tegevus viis keskküttesüsteemi tasakaalust välja.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et T. Abrajeva ei ole asjas kohaseks kostjaks ja hagil puudub õiguslik alus. Kostja ei ole tekitanud hagejale kahju. 12.11.2005 toimunud
üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud hoiatada korteriomandi nr 11 omanikku Vladimir Golodjajevskit, kuna tema korteris valitses antisanitaarne seisund. Korteromanikud palusid majavalitsejal leida võimalus korterist nr 11 keskkütte väljalülitamiseks, et piirata korterist levivat halba lõhna ja kahjulikke putukaid. 01.12.2005 esitasid korteriomanikud AS-le VKG avalduse lülitada välja keskküte korteris nr 11. 23.12.2005 üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud lülitada korterist nr 11 keskkütte välja ja tasuda keskkütte väljalülitamise eest 1000 krooni. Hageja ettenähtud tähtaja jooksul üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud. Järgnevalt müüdi korter nr 11 Oksana Jemeljanovale, praegu on omanik Andrei Serjogin. Kohtuistungil märkis kostja, et vaidlus korterist nr 11 keskkütteradiaatorite väljalõikamise üle ja radiaatorite taastamise nõue on ainetu, kuna korteris on uue omaniku soovil keskküte taastatud. Teised korteriomanikud keskküttesüsteemist lähtuva müra üle ei kaeba. Müra ei ole võimalik likvideerida enne uue soojussõlme paigaldamist, milleks on vaja raha. Müra põhjuseks ei ole radiaatorite eemaldamine korterist nr 11.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 29.04.2009 otsusega hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Otsuse kohaselt on hagi esitatud mittekohase kostja vastu. Nõuded tulenevad Korteriomanike ühisuse XXX tervikuna või selle valitseja (T. Abrajeva) tegevusest, aga samuti KÜ XXX (registrikood 80274496), kelle juhatuse liikmeks on T. Abrajeva, tegevusest. Kohus luges tõendatuks, et kostja tegutses keskkütteradiaatorite eemaldamisel korterist nr 11 ja radiaatorite tagasi paigaldamisel Korteriomanike ühisuse XXX (KÜ XXX 11) esindajana ning hageja nõuded peaksid olema suunatud mitte T. Abrajeva kui eraisiku või esindaja vastu, vaid Korteriomanike ühisuse XXX vastu ja KÜ XXX vastu, milliste ühingute liikmeks korteriomanikuna oli ka hageja ise. Hageja ei ole tõendanud, et keskkütteradiaatorite eemaldamine korterist nr 11 ja nende tagasi paigaldamine oleks toimunud ebaseaduslikult. Radiaatorite eemaldamine ja tagasi paigaldamine on toimunud vastavuses Korteriomanike ühisuse XXX üldkoosoleku protokollide ning KÜ XXX üldkoosoleku protokollide ja juhatuse koosoleku protokollidega, mis olid vastu võetud korteriomanike enamuse poolt, lähtudes üldtunnustatud demokraatia põhimõtetest. Kui korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike suhtes, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud (korteriomandiseaduse § 8). Korteriühistuseaduse § 13 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuna hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks Korteriomanike ühisuse XXX üldkoosolekute otsused (aga samuti KÜ XXX üldkoosoleku otsused ja juhatuse koosoleku otsused) kohtus vaidlustanud, siis olid need otsused kohustuslikud ka hagejale vaatamata sellele, et hageja koosolekutel ei osalenud või ei hääletanud või hääletas nende otsuste vastu.
Lisaks eelnevale lasus hagejal korteriomandiseaduse § 11 kohaselt kohustus taluda mõjusid, mis jäävad korteriomandiseaduse § 11 lg 1 p-s 1 nimetatud piiridesse. Samuti lasus hagejal (korteriomandiseaduse § 13 kohaselt) kohustus tasuda korteriomanikuna kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saada kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama korteriomandiseaduse § 13 lg-s 1 nimetatud suuruses. Hageja ei saa pidada temalt sisse nõutavat soojusenergia võlga temale ebaseaduslikult tekitatud kahjuks, kuna korteriomanikuna lasub hagejal kohustus tasuda maja kütmise eest. Tsiviilasjas ei leidnud tõendamist kostja ebaseaduslik tegevus hageja suhtes, samuti puudub hagejale tekitatud ebaseaduslik kahju, mille tõttu on välistatud kostja vastustus hagejale tekitatud ebaseadusliku kahju eest. Hageja kaebused nii küttesüsteemist lähtuva müra suhtes kui ka muud kaebused jäävad hageja talumiskohustuse sisse. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist, nagu tekitaks hagejat häirivat müra kostja tahtlikult. Kohtusse kahjunõude esitamiseks kõigile teistele Korteriomanike ühisuse XXX (KÜ XXX ) korteriomanikele tekitatud kahju sissenõudmiseks puudub hagejal volitus. Hageja ei ole esitanud Korteriomanike ühisuse XXX üldkoosoleku protokolli (või KÜ XXX üldkoosoleku protokolli (juhatuse koosoleku protokolli)) selle kohta, et volitada hagejat kõigi korteriomanike nimel kostjalt kahju sisse nõudma. Nõue taastada küttesüsteem korteris nr 11 on ära langenud ka praktiliselt, kuna enne kohtuistungit paigaldati keskkütteradiaatorid korterisse nr 11 tagasi.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.A. Kirpu esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. A. Kirpu 26.05.2009 kuupäevaga vormistatud apellatsioonkaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada ja teha uus kohtuotsus, millega rahulda hageja nõudmised. Kaebuse kohaselt jättis maakohus põhjendamata rahuldamata hageja põhjendatud nõuded. Hoone keskküttesüsteem ei ole tehniliselt taastatud, kuna kõikidesse tubadesse ei ole tagasi paigaldatud soojuskandjat. Ei ole ka eemaldatud müra ja ülekuumenemist. Ei ole esitatud dokumente, mille alusel toimus korteri nr 11 eraldamine keskküttesüsteemist ega hoone XXX soojusenergia maksumuse arvestust keskkütte olemasolu korral. Õiguskantsleri 18.05.2006 kirjas on märgitud: „Riigikohtu tsiviilkolleegium on korteriomandiseaduse sätteid analüüsides järeldanud, et tarbijapaigaldis ei kuulu ühegi korteriomandi reaalosa hulka ning on eelnevast tulenevalt korteriomanike kaasomand. Kolleegium märkis ka, et elamu tarbijapaigaldise omanikeks on korteriomanikud ühiselt ja järelikult valdajateks korterite valdajad kaasvaldajatena.“ Soojuskandjad olid välja lülitatud pettuse teel, mis nähtub avaldusest VKG Energiale. Kohtusse aga anti võla sissenõudmiseks korteri nr 11 omanik V. Golodjajevski, kes oli teo- ja töövõimetu ning töötu. Võlg jäi ühistu korteromanike maksta. Samal avaldusel tegi kostja sohki allkirjadega, samuti tegi kostja sohki arvetega, nimelt jätkas viis kuud, 2005 detsember kuni 2006 mai, korteri nr 11 omanikule arvete esitamist vee ja soojuse eest, mis olid välja lõigatud. See oli üks põhjus, miks korteriomanikud kohe ei saanud aru, et nende soojustasu tõuseb. Hiljem, 03.07.2006 oli korteril uus omanik O. Jemeljanova, kellele kostja arveid soojuse eest ei esitanud, vaid jagas 11. korterile kuuluva summa kõikide
korteriomanike vahel. Hageja ja korteri nr 12 omanik ei pidanud seda õigeks ja ei maksnud, mistõttu kasvasid võlg ja viivis. Sohki on tehtud ka KÜ XXX 12.11.2005 üldkoosoleku protokolli nr 2 p-s 7.6, kus on kaks lauset. Hageja ja 12. korteri omanik häälestasid esimese lause eest, kus on räägitud antisanitaarsest olukorrast, ning olid kategooriliselt teise lause vastu. Kostja lubas kirjutada puhtandis need kaks lauset lahku, kuid seda ei ole tehtud. Nii on paljude protokollidega.
A. Kirpu esindaja E. Bulattšiku 01.06.2009 ringkonnakohtule esitatud apellatsioonkaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kaebuse kohaselt 01.12.2005 kostja, olles majaühisuse esimeheks, rikkudes jämedalt kehtivat kütteseadusandlust, saavutas majaelanike nõusoleku korteri nr 11 kütte väljalülitamiseks keskkütteradiaatorite äralõikamise teel. Kostja tegevus tõi kaasa müra suurenemise radiaatorites kogu majas, faktiliselt väljus keskküttesüsteem normaalsest töörežiimist. Lisaks sundis kostja, tehes keskkütte ümberarvestusi, elanikke tasuma kütte eest suuremat maksu. Hageja palus kohustada kostjat taastama süsteemi endine seisukord tahtlikult süüteo toime pannud kostja kulul, nõudis kostjalt dokumentide esitamist, mis lubasid teha muudatusi maja keskküttesüsteemis radiaatorite äralõikamise teel korteris nr 11, nõudis selgitusi keskkütte maksu kohta, mille tõttu on tõusnud kõigi elanike, sh hageja korterimaks, samuti palus kohustada kostjat selgitama võlgnevuse ja viivise kasvu hageja korteri kütmise eest. Kohus jättis hagi täielikult rahuldamata, mis ei vasta otsuse sisule, asjaoludele ja hageja nõuetele. Kohus osutab, et hageja nõuded on osaliselt rahuldatud, kuna menetluse perioodil on keskküttesüsteem taastatud. Küttesüsteemi taastamine teostati kostja, mitte majaelanike arvel. Kohtuotsuse kohaselt taastati küttesüsteem peale hagi esitamist, hagi ülejäänud osa kohta, mis puudutab süsteemi taastamist kostja kulul, ei ole otsuses öeldud ühtegi sõna. Kohus loetleb otsuses kõik hageja esitatud dokumendid, kuid ei analüüsi neid. Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.12.2004 määrusest nr 88 tulenevalt on kategooriliselt keelatud teostada neid keskküttesüsteemi töid, mida tegi kostja. Maja küttesüsteemi töödeks on vaja linnavalitsuse luba, esitades eelnevalt projektdokumendid maja soojuskütte arvestusega. Kostja rikkus seda keeldu. Vastavalt kohtuotsusele on keskküte taastatud, kuid süüdlaseid kohus ei leidnud, mis ei vasta faktilistele asjaoludele, kuna kostja ei ole esitanud kohtule dokumente, mis oleks selgitanud radiaatorite äralõikamise ja keskkütte taastamise hinnalist koostisosa.
A. Kirpu esindaja E. Bulattšiku 10.07.2009 puuduste kõrvaldamiseks ringkonnakohtusse saabunud apellatsioonkaebuses palutakse maakohtu otsus tühistada ja saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Antud apellatsioonkaebuses kordab esindaja A. Kirpu enda vormistatud apellatsioonis toodud põhjendusi, lisades täiendavalt, et kohtuotsuses on rikutud Kohtla-Järve Linnavalitsuse 22.12.2004 määruse nr 88 nõudeid.
5.T. Abrajeva vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, kohtuotsuse muutmata ning menetluskulude apellandi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on apellatsioonkaebus võetud menetlusse ebaõigesti. Asjas on alused kaebuse menetlusse võtmiseks keeldumiseks TsMS § 637 lg 1 p 6 ja § 637 lg 2 järgi. Kohtuotsus on seaduslik ja põhjendatud. Kaebuses puudub alus. Apellant ei ole märkinud, milliseid õigusnorme on kohus oluliselt rikkunud otsuse tegemisel (TsMS § 631 lg 1, 2).
Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded. Kohus tegi õige järelduse, et hageja nõuded on põhjendamatud, tõendamata ja esitatud vale kostja vastu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse põhjendused ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks.
7.Apellant väitis ringkonnakohtu istungil, et kostja vastutab elamust radiaatorite eemaldamise eest, kuna korteriühistu otsus, mis selleks aluse andis, ei ole kooskõlas kaugkütteseaduse §-dega 5 ja 15. Ringkonnakohus ei nõustu sellega. KOS § 15 lg 1 kohaselt valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleval juhul toimus 12.11.2005 korteriomanike üldkoosolek, kus otsustati leida võimalus korteri nr 11 väljalülitamiseks keskkütte süsteemist elamu sanitaarse olukorra normaliseerimiseks. Korteriomanikud taotlesid kütte väljalülitamist ja 23.12.2005 otsustasid korteriomanikud üldkoosolekul kütte välja lülitada ja ka sellega seoses kulud kanda. Ringkonnakohus leiab, et kostja ei tegutsenud omal vastutusel vaidlustatud toiminguid tehes, vaid korteriomanikelt saadud käsundi alusel. Toimingute aluseks olid korteriomanike üldkoosolekute otsused. Õige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole üldkoosolekute otsuste kehtetuks tunnistamist nõudnud. KOS § 15 lg 4 alusel saab korteriomanik nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist otsuse vastuvõtmisest alates ühe kuu jooksul, välja arvatud siis, kui otsus läheb vastuollu õigusnormiga, millest ei saa korteriomanikud kokkuleppe ega otsusega kõrvale kalduda. Ringkonnakohtu arvates on pigem õigus hagejal, kelle väitel korteriomanike otsused olid vastuolus kaugkütteseadusega, kuid nimetatud otsuste tegemise ja nendega seotud õiguslike tagajärgede eest ei vastuta valitseja, vaid korteriomanikud.
8.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et elamus olid probleemid, sh liiga kõrge müratase ja liigne kuumus, kuid selle eest ei vastuta kostja, kes korteriomanike otsuste vastuvõtmise ajal oli korteriühistus valitseja. Apellandi väited, et kostja tegutses ainuisikuliselt, kasutades pettust, ei ole asja materjalidega tõendatud. Kohtumenetluse ajal on korterisse nr 11 küttesüsteem tagasi paigaldatud. Hageja väited, et soojuskandjad on paigaldatud teisiti ja neid on vähem, ei ole tõendatud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et taastatud on endine olukord. Apellandi väitel taastati endine olukord korteriomanike vahenditest ning tema nõude nimetatud kulude väljamõistmisks kostjalt jättis maakohus tähelepanuta, ei ole õige. Maakohus jättis hagi rahuldamata ning kuna korteriomanikud häälteenamusega otsustasid kulud kanda, siis puudub alus kostjalt nimetud summa välja mõista. Õige on ka maakohtu seisukoht, et hagejal puudub alus esitada nõue kõigi korteriomanike nimel.
9.Ringkonnakohus vabastas 10.02.2010 määrusega apellandi riigilõivu tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus leiab, et kuna apellant on pensioniealine isik, kes esitas nõude oma eluasemega seoses ja tema majanduslik olukord ei ole menetluse
ajal muutunud, siis vabastab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse tulemustest sõltumata apellandi kohustusest tasuda riigilõiv 3000 kr riigituludesse.
10.Ringkonnakohus peab vajalikuks muuta ka maakohtu määratud menetluskulude jaotust. Asjas on tõendatud, et hageja esialgne nõue oli osaliselt põhjendatud (taastada küttesüsteemi terviklikkus) kuid nõue langes ära, kuna menetluse ajal olukord muutus. Arvestades eeltoodut ning ka seda, et korteri väljalülitamisel rikuti seadust, siis oleks äärmiselt ebaõiglane jätta käesolevas asjas vastaspoole menetluskulud maksejõuetuks tunnistatud hageja kanda. Ringkonnakohus jätab maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 162 lg 4 alusel poolte endi kanda.
Üllar Roostoja
Egon Konsand
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.