Muud › Muud hagiasjad

ASJAOLUD

A.K. on esitanud kohtule hagiavalduse T.A. vastu järgmiste nõuetega: 1) kohustada T.A. ́t omal kulul taastama maja kesküttesüsteemi endine seisukord ning 2) kohustada T.A. ́t tasuma omal kulul ebaseaduslikult kasvavad võlgnevused ja viivised A.K. korteri eest ning kogu enam-maksete summa kõikide korterite eest. Samuti palus A.K. panna T.A. kanda kõik kohtukulud. Hagiavalduse esitas A.K. kohtusse põhjusel, et 01.detsembril 2005.a. sai T.A. pettuse teel ühistu nõusoleku korteri nr.11 eraldamiseks üldisest elumaja keskküttesüsteemist, kusjuures korteri nr.11 keskküttekulud jagati ära kõigi elumaja ülejäänud korteromanike vahel, millest hageja ning ka teised korteriomanikud said, hagiavalduse kohaselt, teada hiljem. Hagiavalduse kohaselt (tl.69) moodustus elumaja üldine köetav pindala 630,70 m2. T.A. heitis üldpindalast välja korteri nr.11 pindala 50,80 m2, mille tulemusena jättis T.A. tegelikult köetavaks pindalaks 579,90 m2. T.A. tegevuse tulemusena läks keskkütteteenus kõikidele korteriomanikele kallimaks 1,30 krooni/m2 võrra, millega A.K. ei saanud nõustuda. A.K. enda korteri keskütteteenuse tasu kuus läks kallimaks 50,70 krooni võrra. Hagiavalduse kohaselt ei suuda nii A.K. kui ka teised korteriomanikud tasuda suurendatud küttearveid, mille tõttu kogunevad viivised ja kasvab kõigi korteriomanike võlgnevus. A.K. asus hagiavalduses seisukohale, et T.A. toimis korteri nr.11 kesküttesüsteemist välja lülitades ebaseaduslikult ilma keskküttesüsteemi projekti muutmiseta ja ilma soojusenergia ümberarvestuseta rikkudes „Keskütteseaduse“ §5 lg.1, 4 ja 6 p.2. Samuti rikkus T.A. Kohtla – Järve Linnavalitsuse 22.detsembri 2004.a. määruse nr.88 „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ nõudeid. Palus hagi rahuldada. A.K. oli eelnevalt esitanud kohtule hagiavalduse T.A. vastu kokku 12. nõudega (tl.1-2), millised jäid kohtule ebaselgeteks. Määrusega 04.juunist 2007.a. jättis Viru Maakohus A.K. hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. A.K. kõrvaldas esialgselt esitatud hagis esinevad puudused ja esitas selged uued haginõuded koostöös temale kohtu poolt riigi õigusabi korras määratud esindajaga, advokaat E.B. ́uga. Menetluse kestel loobus A.K. oma esialgsetest ebaselgetest nõuetest T.A. vastu.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikus vastuses kohtule (tl.86-87) kostja, T.A., hagi ei tunnista, vaidleb hagile vastu ning palub hagi tema vastu jätta rahuldamata. Kirjaliku vastuse kohaselt on A.K. esitanud hagi mittekohase kostja vastu. T.A. ei saa olla kohaseks kostjaks. Kirjaliku vastuse kohaselt oleks kohaseks kostjaks, kas Korteriomanike ühisus Keskallee 11 või siis Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 valitseja. Nende isikute vastu A.K. hagi esitanud ei ole. Kirjalikus vastuses asus T.A. seisukohale, et A.K. poolt esitatud hagil puudub õiguslik alus, kuna T.A. ei ole elumaja: xxx, Kohtla – Järve linn, korteriomanik ning selle asjaolu tõttu ei saa T.A. rikkuda teiste korteriomanike õigusi oma korteriomandi valdamisel, kasutamisel ja käsutamisel. A.K. poolt hagiavalduses viidatud TsÜS §88 ja VÕS §127 lg.1 ja 4 ei ole asjakohased sätted A.K. nõude õigusliku alusena. Kirjalikus vastuses asus T.A. seisukohale, et just A.K. ise peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad A.K. nõuded T.A. vastu. Kirjalikus vastuses eitab T.A. kahju tekitamist nii A.K. ́le kui ka mõnele teisele elumaja: Keskallee 11, Kohtla – Järve linn, korteriomanikule. Vajadust lülitada keskküte välja V.G. korterist, aadressiga: xxx, selgitab T.A. kirjalikus vastuses järgmiselt. V.G. hoidis oma korterit pidevalt antisanitaarses seisukorras, aga samuti harrastas V.G. ise asotsiaalset eluviisi, millise tegevusega rikkus V.G. süstemaatiliselt Korteriomandiseaduse §11 sätteid. 12.novembril 2005.a. toimunud üldkoosolekul otsustasid Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 korteriomanikud hoiatada korteriomandi nr.11 omanikku, V.G. ́t, kuna tema korteris valitses antisanitaarne seisund, mille tulemusena levis V.G. korterist nr.11 kogu majas (eriti tugevalt naaberkorterites) ebameeldiv lõhn ja kahjulikud putukad. Korteromanikud palusid majavalitsejal leida võimalus V.G. ́le kuuluvast korteriomandist nr.11 keskkütte väljalülitamist, selleks, et piirata sellest korterist levivat halba lõhna ning kahjulikke putukaid. 01.detsembril 2005.a. esitasid Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 korteriomanikud Aktsiaseltsile VKG kirjaliku avalduse palvega lülitada välja keskküte korteris, aadressiga: xxx, mille omanikuks oli V.G.. 23.detsembril 2005.a. toimunud Korteriomanike ühisuse xxx korteriomanike üldkoosolekul otsustasid korteriomanikud lülitada keskkütte välja korterist, aadressiga: xxx, Kohtla – Järve linn (omanik V.G.) ning tasuda keskkütte väljalülitamise eest 1 000.krooni. A.K. ́l oli võimalus üldkoosoleku ostus vaidlustada ja nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist, kuid A.K. seadusandluses ettenähtud tähtaja jooksul korteriomanike üldkoosoleku otsust ei vaidlustanud. Järgnevalt müüdi korter aadressiga: xxx edasi O. J., kes müüs selle omakorda edasi P. F..

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, A.K. ja tema lepinguline esindaja, advokaat E.B., palusid kohtuistungil rahuldada hagi osaliselt. Esimeses hagis esitatud nõuded (tl.1-2) palus A.K. jätta

rahuldamata, kuna selle hagiavalduse asemele on koostatud uus hagiavaldus (tl.69), milles esitatud viiest nõudest palus A.K. kõik rahuldada. Täiendavalt selgitasid A.K. ja tema lepinguline esindaja, advokaat E.B., kohtuistungil, et hagi on esitatud T.A. vastu pidades silmas asjaolu, et T.A. tegutses Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 valitsejana. Hageja on esitanud kahju hüvitamise nõude, kuna T.A., mitte omades vajalikke eelteadmisi ning rikkudes kehtivaid seadusandlikke akte, tellis ja lasi teostada ebaseaduslikult tööd, mille tulemusel lülitati välja keskkütte korterist, aadressiga: Keskallee 11 – 11, Kohtla – Järve linn. T.A. ebaseadusliku tegevuse tulemusena suurenesid kõigil korteriomanikel küttearved (sh. ka A.K. ́l). Rahalise nõude moodustavad ebaseaduslikult tekkinud võlgnevused ja viivised Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 korteriomanikel. A.K. selgitas kohtule täiendavalt kohtuistungil, et tema enda korteriomandil tekkis võlg T.A. tegevuse tulemusena 4 200.- krooni ning kogu elumaja kõigi korteriomanike võlg suurenes T.A. tegevuse tulemusena 7 700.- krooni. Täiendavalt nõudis A.K. kohtuistungil, et elumajale: Keskallee 11, Kohtla – Järve linn tehtaks soojuskulude ümberarvestus 15% võrra, kuna hetkel kehtivat arvestust peab A.K. valeks. Valest arvestusest tulenevad A.K. arvates suuremad küttearved. Veel nõudis A.K. kohtuistungil, et T.A. kõrvaldaks A.K. korterist müra, mille põhjus on (A.K. arvates) selles, et T.A. ebaseaduslik tegevus viis kogu elumaja: Keskallee 11, Kohtla – Järve linn, kesküttesüsteemi tasakaalust välja. Kostja, T.A. ja tema lepinguline esindaja S.G. vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi jätta rahuldamata. T.A. ja tema lepinguline esindaja, S.G., asusid kohtuistungil seisukohale, et T.A. ei ole oma tegevusega tekitanud kahju ei A.K. ́le ega ka teistele korteriomanikele. Puudub põhjuslik seos A.K. ́l tekkinud kahju ja T.A. tegevuse vahel. T.A. selgitas kohtule, et vaidlus korterist, aadressiga: Keskallee 11 – 11, Kohtla – Järve linn, keskütteradiaatorite väljalõikamise üle ja radiaatorite taastamise nõue on ainetu, kuna selles korteris on ammu uue omaniku soovil keskkütteradiaatorid tagasi paigaldatud ning keskküte taastatud. Keskkütte taastamiseks esitas kirjaliku avalduse Korteriomanike ühisusele xxx omanik S.. T.A. selgitas kohtuistungil kohtule, et teised korteriomanikud kesküttesüsteemist lähtuva müra üle ei kaeba. T.A. selgituste kohaselt ei ole müra võimalik likvideerida enne uue soojussõlme paigaldamist, milleks on vaja raha. Müra põhjuseks ei ole radiaatorite eemaldamine korterist nr.11. Radiaatorid lõigati välja Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 korteriomanike enamuse otsusega. Samas korras ka taastati radiaatorid. T.A. ja tema lepinguline esindaja, S.G., asusid kohtuistungil seisukohale, et hagi tuleb rahuldamata jätta veel selle tõttu, et T.A. ei ole asjas kohane kostja.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi põhjendamatuks ja rahuldamisele mittekuuluvaks järgmiste tõenditega: A.K. poolt kohtule esitatud esialgse hagiavaldusega (tl.1-2). A.K. kirjalike selgitustega hagiavaldusele 28.maist 2007.a. (tl.3). Väljavõttega A.K. dokumendiregistrist seisuga 28.mai 2007.a. (tl.4). Õiguskantsleri menetlusteatega 03.jaanuarist 2006.a. A.K. ́le (tl.5-6). A.K. poolt kohtule esitatud Õiguskantsleri kirjaliku seisukohaga 18.maist 2006.a.(tl.7-9). Tarbijakaitseameti Ida – Virumaa Talituse kirjaga 16.detsembrist 2005.a. A.K. ́le (tl.10). Kohtla – Järve Linnavalitsuse kirjaga 07.veebruarist 2006.a. (tl.11). Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 kirjaga 09.juunist 2006.a. A.K. ́le (tl.12). Viru Maakohtu määrusega 04.juunist 2007.a. (tl.14). Väljatrükiga rahvastikuregistri andmebaasist T.A. andmetega (tl.17). A.K. omakäeliste kirjalike avaldustega kohtule (tl.18-20). Viru Maakohtu määrusega 13.juunist 2007.a. (tl.21) A.K. hagi käiguta jätmise kohta, aga samuti riigilõivu tasumiseks tähtaja andmise kohta. A.K. poolt kohtule esitatud menetlusabi taotlusega (tl.2527). A.K. menetlusabi taotluse läbivaatamiseks vajalikud kohtu poolt kogutud tõendid (tl.28-36). A.K. kirjaliku taotlusega kohtule 16.juulist 2007.a. (tl.37) A.K. ́le uue esindaja määramise kohta. Eesti Advokatuuri vastusega 29.juulist 2007.a. (tl.38). A.K. taotlusega kohtule riigi õigusabi saamiseks (tl.39-43). A.K. riigi õigusabi taotluse läbivaatamiseks vajalikud kohtu poolt kogutud tõenditega (tl.44-51). Viru Maakohtu 05.septembri 2007.a. määrusega (tl.52-53), millega anti A.K. ́le menetlusabi osaliselt riigilõivu tasumisest vabastamise näol. Viru Maakohtu 05.septembri 2007.a. määrusega (tl.54-55), millega jäeti rahuldamata A.K. avaldus riigi õigusabi saamiseks, kuna A.K. ́le on juba määratud riigi õigusabi korras esindajaks advokaat E.B.. A.K. omakäeliselt kirjutatud avaldusega (tl.58) riigilõivu tasumise kohta. A.K. omakäeliste avaldustega kohtule (tl.59-63). A.K. poolt riigilõivu tasumise maksekorraldusega 14.septembrist 2007.a. (tl.64). Fotoärakirjaga A.K. poolt õigusabi eest tasumise kviitungist (tl.65). Viru Maakohtu kirjaga 19.septembrist 2007.a. (tl.67), millega rahuldati A.K. poolt kohtule esitatud omakäelised taotlused ja avaldused. A.K. määratud korras esindaja, advokaat E.B. ́u, poolt koostatud hagiavaldusega (tl.69). A.K. poolt kohtule esitatud Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 keskütteteenuse tarbijate nimekirjaga (tl.70). Fotoärakirjaga Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusest nr.88 22.detsembrist 2004.a. „Kaugküttepiirkonna kehtestamine“ koos määruse juurde kuuluva plaanimaterjaliga (tl.71-77). Viru Maakohtu 15.oktoobri 2007.a. määrusega (tl.78-79) A.K. hagi menetlusse võtmise kohta. T.A. kirjaliku vastusega hagile (tl.86-87). Korteriomanike ühisus Keskallee 11 12.novembril 2005.a. toimunud üldkoosoleku protokolliga nr.2 (tl.88-89) koos sinna juurde kuuluva koosolekust osavõtjate nimekirjaga. Fotoärakirjaga Korteriomanike ühisuse xxx korteriomanike kirjalikust avaldusest 01.detsembrist 2005.a., milles palutakse keskküte välja lülitada xxx (omanik V.G.). Fotoärakirjaga Korteriomanike ühisuse xxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist 23.detsembrist 2005.a. (tl.91-94) koos osavõtjate nimekirjaga. Väljatrükiga kinnistusregistrist seisuga 02.august 2006.a. (tl.95-

97). A.K. poolt 01.veebruaril 2008.a. kohtule esitatud omakäelise palvekirjaga (tl.102-104). Fotoärakirjaga A.K. poolt koostatud omakäelistest dokumentidest (tl.105-108). Fotoärakirjadega Korteriomanike ühisuse xxx poolt A.K. ́le esitatud arvetest (tl.109-111). Fotoärakirjaga väljavõttest Osaühingule VKG Energia laekunud sumadest ajavahemikul alates 01.juulist 2004.a. kuni 15.jaanuarini 2008.a. (tl.112), mis olid tasutud A.K. poolt. A.K. poolt kohtule esitatud kirjaliku omakäeliselt kirjutatud avaldusega (tl.120-125). Fotoärakirjadega Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 poolt A.K. ́le esitatud arvetest (tl.126-129; 131-133). A.K. poolt kohtule esitatud omakäelise arvestusega (tl.130). Aktsiaselts Viru Vesi kirjaga 03.detsembrist 2003.a. (tl.134). Fotoärakirjadega Korteriomanike ühisuse xxx poolt A.K. ́le esitatud arvetest ja A.K. poolt arvete tasumise kviitungitest (tl.135-140). Fotoärakirjaga A.K. poolt kohtule esitatud A.K. pangakonto väljavõttest (tl.141-148). Fotoärakirjaga A.K. poolt kohtule esitatud omakäelisest initsiatiivgrupi kirjast koos juurdelisatud märkustega 05.märtsist 2008.a. (tl.149-151). Fotoärakirjaga Korteriomanike ühisuse xxx korteriomanike avaldusest 01.detsembrist 2005.a. (tl.152). Fotoärakirjaga kirjalikust pöördumisest 31.märtsist 2007.a. Korteriomanike ühisuse xxx korteriomanike poole (tl.153). Fotoärakirjadega Korteriomanike ühisuse xxx poolt A.K. ́le esitatud arvetest (tl.154). Fotoärakirjaga A.K. kirjalikust avaldusest (tl.155). Fotoärakirjaga korterite nr.9, nr.12, nr.15 ja nr.16 kirjalikust avaldusest T.A. ́le (tl.156-157). Fotoärakirjaga R., M. pretensioonist (tl.158). Omakäeliselt kirjutatud kirjaga (tl.159-162). M. P. vastusega A.K. ́le (tl.163-164). Kirjaga Kohtla – Järve Linnavalitsusele (tl.165). Korteriühisuse Keskallee 11 kirjaga 30.jaanuarist 2008.a. (tl.166). Fotoärakirjaga A. R. poolt koostatud volikirjast 01.märtsist 2008.a. (tl.167). Fotoärakirjaga Korteriomanike ühisus xxx korteriomanike üldkoosoleku protokollist 10.augustist 2008.a. (tl.168-170). 10.augustil 2008.a. toimunud üldkoosoleku protokolli ümberlükkamise protokolliga korterite nr.9, nr.11, nr.12 ja nr.15 omanike poolt (tl.171-172). A.K. 25.augusti 2008.a. kirjaga Korteriomanike ühisuse Keskallee 11korteriomanike üldkoosolekule (tl.173174). Initsiatiivgrupi kirjaga (tl.175-178). Fotoärakirjaga stendilt mahakirjutatud protokollist (tl.179-180). Osaühingu VKG Energia kirjaliku vastusega 29.märtsist 2006.a. A.K. ́le (tl.181-182; 183). Fotoärakirjaga Osaühingu VKG Energia arvest nr.14923 01.detsembrist 2006.a. (tl.184), mille kohaselt moodustub Korteriomanike ühisus xxx võlg 41 235.35 krooni. Korteriomanike ühisus Keskallee 11 tarbijate nimekirjaga (tl.185-186). Kohtla – Järve Linnavalitsuse kirjaliku vastusega 08.veebruarist 2008.a. A.K. ́le (tl.187). Fotoärakirjaga Viru Maakohtu registriosakonna registriandmete väljatrükist (tl.193), mille kohaselt kanti 03.oktoobril 2008.a. registrisse Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: xxx, juhatuse liikmed: T.A. ja N. B.). Korteriomanike ühisus xxx aktiga (tl.194), mille kohaselt paigaldati 16.septembril 2008.a. korterisse nr.11 kaks keskkütteradiaatorit, millega taastati keskküte korteris nr.11. Fotoärakirjaga juhatuse koosoleku protokollist

05.septembrist 2008.a. (tl.195). Fotoärakirjaga Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: xxx) üldkoosoleku protokollist 19.oktoobrist 2008.a. (tl.196), mille kohaselt otsustati taastada keskküte korteris nr.11. Väljatrükiga Viru Maakohtu kinnistusosakonna, Kohtla – Järve kinnistusjaoskonna registriosast nr.xxx (tl.197), mille kohaselt on korteriomandi, asukohaga: xxx, Kohtla – Järve, uueks omanikuks A. S.. A. S. ́i kirjaliku avaldusega (tl.198) kesküttesüsteemi taastamiseks. Fotoärakirjaga juhatuse koosoleku protokollist 27.augustist 2008.a. (tl.199). Kirjaliku avaldusega 01.detsembrist 2005.a. Osaühingule VKG Energia (tl.200). A.K. kirjaliku avaldusega 05.novembrist 2008.a. kohtuistungi edasilükkamiseks (tl.201), kuna A.K. soovib kohtule esitada uusi dokumentaalseid tõendeid. 05.novembril 2008.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.202-205). Viru Maakohtu 14.novembri 2008.a. määrusega (tl.207). Õiguskantsleri kirjalike vastustega A.K. ́le (tl.221-225). Küttekulude jaotamise metoodikaga juhul kui paljukorterilises elumajas eraldatakse üksikuid kortereid üldisest küttesüsteemist (tl.227-240). A.K. kirjaliku kohtukõnega kohtuistungil (koos lisadega) (tl.243-246). Korteriomandi müügilepinguga ja asjaõiguslepinguga (tl.247-254). T.A. kohtukulusid tõendavate dokumentidega (tl.255-256). A.K. kohtukulusid tõendavate dokumentidega (tl.257). 25.märtsil 2009.a. toimunud kohtuistungi protokolliga (tl.258-262). A.K. avaldusega kohtuistungi protokolli parandamiseks (tl.263265). T.A. lepinguline esindaja, S.G. ́i kirjaliku vastusega protokolli parandamise avaldusele (tl.270). Viru Maakohtu määrusega 13.aprillist 2009.a. kohtuistungi protokolli muutmata jätmise kohta.

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Korteriomandiseaduse §8 sätteid, mille kohaselt võivad kokkuleppe alusel korteriomanikud korraldada kaasomandi esemega seotud õigussuhteid (korteriomanike ühisus) Korteriomandiseaduses sätestatust erinevalt, välja arvatud juhul, kui seadus selle otse välistab. Kui korteriomanikud otsustavad asutada korteriühistu korteriühistuseaduse nõuete kohaselt, siis valitsevad nad kaasomandi eset korteriühistu õigusvõime tekkimisest alates korteriühistuseaduse järgi. Eelmises lauses sätestatud juhul kohaldatakse kaasomandi eseme valitsemise suhtes Korteriomandiseadust niivõrd, kuivõrd see ei ole vastuolus korteriühistuseadusega. Korteriomandiseadusest kõrvalekalduvad kokkulepped kehtivad korteriomaniku õigusjärglase kohta vaid juhul, kui need on kantud kinnistusraamatusse. Kui Korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud. Korteriomaniku õigusjärglase kohta kehtivad korteriomanike üldkoosoleku otsused ja kohtulahendid kinnistusraamatusse kandmata.

Korteriomandiseaduse §11 kohaselt on korteriomanik kohustatud: 1) hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud; 2) taluma mõjusid, mis jäävad Korteriomandiseaduse §11 lg.1 p.1 nimetatud piiridesse; 3) võimaldama korteriomandi reaalosa kasutada teistel isikutel, kui see on vajalik kaasomandi eseme korrashoiuks. Seeläbi tekkinud kahju tuleb omanikule hüvitada. Korteriomanik on kohustatud tagama, et tema perekonnaliikmed, ajutised elanikud ja korteriomandit kasutavad isikud järgivad Korteriomandiseaduse §11 lg.1, p.1 ja 2 sätestatut. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Korteriomandiseaduse §16 kohaselt, ehituslikust või muust kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemiseks on vaja korteriomanike kokkulepet, seda ei saa otsustada Korteriomandiseaduse §15 lg.3 kohaselt ega nõuda Korteriomandiseaduse §15 lg.5 järgi. Nimetatud muudatuste tegemiseks ei ole vaja teiste korteriomanike nõusolekut, kui asjakohase toiminguga ei kahjustata teiste korteriomanike õigusi üle Korteriomandiseaduse §11 lg.1 p.1 nimetatud määra. Korteriomandiseaduse §18 kohaselt kutsub valitseja korteriomanike üldkoosoleku kokku vähemalt üks kord aastas. Valitseja kutsub korteriomanike üldkoosoleku kokku korteriomanike kokkuleppes ettenähtud juhtudel, samuti majanõukogu või vähemalt ühe neljandiku korteriomanike kirjaliku nõude alusel. Nõudes peab esitama üldkoosoleku kokkukutsumise põhjuse. Kui valitsejat ei ole või kui valitseja õigusvastaselt keeldub üldkoosolekut kokku kutsumast, võib koosoleku kokku kutsuda vähemalt ühe neljandiku korteriomanike algatusel või võib seda teha majanõukogu esimees või selle liige, kui majanõukogu on moodustatud. Üldkoosoleku kokkukutsumisest teavitatakse korteriomanikke kirjalikult. Teates tuleb märkida üldkoosoleku

toimumise aeg ja koht, koosoleku kokkukutsumise põhjus ja koosoleku päevakord ning muud üldkoosolekuga seotud tähtsad asjaolud. Üldkoosolekust tuleb ette teatada vähemalt nädal. Kiireloomulise asja puhul ei pea nimetatud tähtaega järgima. Üldkoosolekut juhatab valitseja, kui ei otsustata teisiti. Üldkoosoleku otsused protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla valitseja ja üks korteriomanik. Kui on moodustatud majanõukogu, kirjutab protokollile alla ka majanõukogu esimees või selle liige. Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda. Korteriomandiseaduse §19 kohaselt on igal korteriomanikul talle kuuluvate korteriomandite arvust sõltumata üks hääl. Kui korteriomand kuulub mitmele isikule, teostavad nad hääleõigust ühiselt ning nendel on mitme peale üks hääl. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui selles osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosadest. Kui üldkoosolek on Korteriomandiseaduse §19 lg.2 järgi otsustusvõimetu, kutsub valitseja kokku uue üldkoosoleku, kes on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. Uus üldkoosolek kutsutakse kokku otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest alates kolme nädala jooksul, ent mitte varem kui nädala pärast. Korteriomanikul ei ole hääleõigust juhul, kui otsustatakse temaga tehtavat tehingut, kui lahendatakse tema ja teiste korteriomanike õiguslikku vaidlust või kui tema kohta kehtib Korteriomandiseaduse §14 kohaselt tehtud otsus. Korteriühistuseaduse §9 kohaselt tagavad korteriühistu liikmed korteriomandi eseme mõtteliste osade majandamise kulude nõuded korteriühistu kasuks osamaksu kuuekordses ulatuses korteriomandi arvel hüpoteegiga esimesele vabale järjekohale. Korteriühistu võib nõuda hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamist pärast kolmekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Korteriühistuseaduse §9 lg.2 sätestatu kehtib ka juhul, kui korteriomand on antud teise hüpoteegipidaja sundvalitsemisele. Korteriühistuseaduse §13 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Korteriühistuseaduse §151 kohaselt on majandamiskulud Korteriühistuseaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning

tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Eluruumi hoolduseks Korteriühistuseaduse tähenduses loetakse töid, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks Korteriühistuseaduse tähenduses loetakse ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist. Remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ning paigaldada täiendavaid seadmeid.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et A.K. hagi T.A. on põhjendamata täies ulatuses ja ei kuulu rahuldamisele. Hageja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et põhjendatuks tuleb lugeda T.A. ja tema lepinguline esindaja, S.G. ́i, vastuväited selle kohta, et A.K. on esitanud hagi mittekohase kostja vastu. Kohtuistungil leidis tõendamist, et A.K. esitas hagi T.A. vastu järgmiste nõuetega: 1) kohustada T.A. ́t omal kulul taastama maja kesküttesüsteemi endine seisukord ning 2) kohustada T.A. ́t tasuma omal kulul ebaseaduslikult kasvavad võlgnevused ja viivised A.K. korteri eest ning kogu enammaksete summa kõikide korterite eest. Nõuete olemusest lähtuvalt luges kohus tõendatuks, et need nõuded tulenevad Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 tervikuna või selle valitseja (T.A.) tegevusest, aga samuti Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: xxx) tegevusest, kelle juhatuse liikmeks on samuti T.A.. Kohus luges tõendatuks, et T.A. tegutses keskütteradiaatorite eemaldamisel korterist nr.11 ja nende radiaatorite tagasi paigaldamisel Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 (Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: xxx)) esindajana ning A.K. nõuded peaksid olema suunatud mitte T.A. (kui eraisiku või kui esindaja) vastu vaid Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 vastu ning Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: xxx) vastu, milliste ühingute liikmeks korteriomanikuna oli ka hageja, A.K., ise. A.K. ja tema lepinguline esindaja, advokaat E.B., ei suutnud kohtuistungil tõendada kohtule, et keskütteradiaatorite eemaldamine korterist nr.x ja nende radiaatorite tagasi paigaldamine oleks toimunud ebaseaduslikult. Kohtule esitatud Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 üldkoosoleku protokollide ja Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: xxx) üldkoosoleku protokollide ning juhatuse koosoleku protokollide kohaselt, toimus keskütteradiaatorite eemaldamine korterist nr.11 ja nende radiaatorite tagasi paigaldamine, täies vastavuses kohtule esitatud protokollidega, mis olid vastu võetud

korteriomanike põhimõtetest.

enamuse

poolt,

lähtudes

üldtunnustatud

demokraatia

Kohus luges tõendatuks, et kui Korteriomandiseaduse või korteriomanike kokkuleppe alusel tehakse korteriomanike otsus häälteenamusega, kehtib otsus ka nende korteriomanike kohta, kes on hääletanud otsuse vastu või kes ei ole hääletamises osalenud (Korteriomandiseaduse §8). Korteriühistuseaduse §13 kohaselt jõustub korteriühistu liikmete üldkoosoleku otsus otsuse tegemise ajast, kui üldkoosolek ei otsusta teisiti. Korteriühistu juhatuse otsus jõustub kümnendal päeval, arvates päevast, mil see tehti teatavaks kõigile korteriühistu liikmetele põhikirjas sätestatud korras. Korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. Kuna A.K. ja tema lepinguline esindaja, advokaat E.B., ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et A.K. oleks T.A. poolt kohtule esitatud Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 üldkoosolekute otsused (aga samuti ka Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: 80274496) üldkoosoleku otsused ja juhatuse koosoleku otsused) vaidlustanud kohtus, siis asus kohus seisukohale, et need otsused olid kohustuslikud ka A.K. ́le vaatamata sellele, et A.K. nendel koosolekutel ei osalenud või nendel koosolekutel ei hääletanud või hääletas koosolekul nende otsuste vastu. Lisaks eelnevale luges kohus tõendatuks, et Korteriomandiseaduse §11 kohaselt lasus A.K. ́l kohustus taluda mõjusid, mis jäävad Korteriomandiseaduse §11 lg.1 p.1 nimetatud piiridesse. Samuti lasus A.K. ́l (Korteriomandiseaduse §13 kohaselt) kohustus tasuda korteriomanikuna kaasomandil lasuvad maksud, kanda avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saada kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Kohus luges tõendatuks, et A.K. ei saa pidada temalt sisse nõutavat soojusenergia võlga temale ebaseaduslikult tekitatud kahjuks, kuna korteriomanikuna lasub A.K. ́l kohustus tasuda elumaja kütmise eest. Kohtuistungil uuritud tõendite põhjal luges kohus tõendatuks, et käesolevas tsiviilasjas ei leidnud tõendamist T.A. ebaseaduslik tegevus A.K. suhtes, samuti puudub A.K. ́le tekitatud ebaseaduslik kahju, mille tõttu on välistatud T.A.

vastustus A.K. ́le tekitatud ebaseadusliku kahju eest. A.K. kaebused, nii küttesüsteemist lähtuva müra suhtes kui ka muud kaebused, jäävad A.K. talumiskohustuse sisse. Kohtuistungil ei leidnud tõendamist nagu tekitaks A.K. ́d häirivat müra T.A. tahtlikult. Kohus asus seisukohale, et kohtusse kahjunõude esitamiseks kõigile teistele Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 (Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: xxx) korteriomanikele tekitatud kahju sissenõudmiseks puudub A.K. ́l volitus. A.K. ja tema lepinguline esindaja, advokaat E.B., ei ole kohtule esitanud ühtegi Korteriomanike ühisuse Keskallee 11 üldkoosoleku protokolli (või Korteriühistu Keskallee 11 (registrikood: 80274496) üldkoosoleku protokolli (juhatuse koosoleku protokolli)) selle kohta, et volitada A.K. ́d kõigi korteriomanike nimel T.A. ́lt kahju sisse nõudma. Lõpuks asus kohus seisukohale, et A.K. poolt esitatud nõue taastada küttesüsteem korteris nr.11 on ära langenud ka praktiliselt, kuna enne kohtuistungit paigaldati keskütteradiaatorid korterisse nr.11 tagasi.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.