Täitmine › Isiku avaldus täitemenetluse peatamiseks, ajatamiseks jms

kätte TsMS §313 ettenähtud korras ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtumääruse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Kohtukulude jaotus:

Kõik kohtukulud panna D.Š. kanda.

Edasikaebamise kord:

Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul Viru Maakohtu kaudu alates määruse kättetoimetamise päevast.

ASJAOLUD

Võlgniku, D.Š., lepinguline esindaja, A. V. on esitanud kohtule kaebuse Jõhvi kohtutäituri K. M. ́i otsusele 12.märtsist 2010.a., millega jäeti rahuldamata D.Š. taotlus kohtutäiturile täiemenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega järgmiste nõuetega: 1) lõpetada D.Š. suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr.095/2009/6862 täitmise aegumise tõttu; 2) tühistada kohtutäitur K. M. ́i 12.märtsi 2010.a. otsus täiteasjas nr.095/2009/6862; 3) tühistada 01.veebruaril 2010.a. koostatud riiklikust pensionist kinnipidamise akt; 4) tühistada 20.jaanuaril 2010.a. peale pandud tulumaksu tagasinõude arest täiteasjas nr.095/2009/6862; 5) tuvastada kohtutäitur K. M. ́i poolt 01.veebruaril 2010.a. koostatud riiklikust pensionist kinnipidamise akti õigusvastasus ning 6) mõista kohtutäitur K. M. ́ilt välja varaline kahju 1 372.- krooni. Kaebuse kohaselt oli täitemenetluse algatamise aluseks Kohtla – Järve Linnakohtu 08.juuli 1998.a. määrus 1 062.- krooni advokaaditasu D.Š. ́lt väljamõistmise kohta. Täitemenetlusega nõutakse D.Š. ́lt 1 367.- krooni tasumist, mis koosneb advokaaditasust 1 062.- krooni, millele on juurde lisatud täituritasu 305.- krooni. Kaebuse kohaselt esitas kohtutäitur esmase täitekutse 11.juunil 2002.a.. Kaebuse kohaselt, ei olnud D.Š. 04.veebruaril 2010.a. teadlik, et tal on tasumata võlgnevus täiteasjas nr.095/2009/6862. 01.veebruaril 2010.a. koostas Jõhvi kohtutäitur K. M.D.Š. riiklikust pensionist kinnipidamise akti, 1 372.- krooni kinnipidamiseks, mille D.Š. sai kätte 04.veebruaril 2010.a.. 20.jaanuaril 2010.a. esitas Jõhvi kohtutäitur K. M.nõude Maksu – ja Tolliametile 1 372.- krooni D.Š. tulumaksutagastuselt kinnipidamiseks. 11.veebruaril 2010.a. esitas D.Š. kaebuse Jõhvi kohtutäitur K. M. ́i tegevuse peale kohtutäiturile. 12.märtsi 2010.a. otsusega jättis Jõhvi kohtutäitur K. M.D.Š. kaebuse rahuldamata. Palus kaebuse rahuldada. Asja menetluse kestel 07.mail 2010.a. esitas D.Š. lepinguline esindaja, Avo Viiol, kohtule täiendavad nõuded kaebusele (tl.24-26), milles palus täiendavalt Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poolt menetletavas hagita menetluses tuvastada kohtutäitur K. M. ́i poolt 01.veebruaril 2010.a. koostatud riiklikust pensionist kinnipidamise akti õigusvastasust ning mõista kohtutäitur

K. M. ́ilt välja varaline kahju 1 372.- krooni, kahjutasuna. Palus kõik nõuded läbi vaadata ja rahuldada käimasolevas hagita menetluses.

MENETLUSOSALISTE KIRJALIKUD VASTUSED KAEBUSELE

Jõhvi kohtutäituri, K. M.i, lepinguline esindaja, K.M., kirjalikus vastuses kohtule (tl.31-33) vaidles D.Š. kaebusele vastu ja palus kaebuse jätta rahuldamata ning kõik kohtulud jätta D.Š. enda kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt oli Jõhvi kohtutäituri, K. M. ́i, lepingulisel esindajal vastuväide kaebuse menetlusse võtmise kohta, kuna D.Š. lepinguline esindaja, Avo Viiol, ei ole kinni pidanud TMS §217 lg.1 sätetest ning on esitanud kohtutäituri otsuse peale kaebuse asemel taotluse täitemenetluse lõpetamiseks. Samuti Jõhvi kohtutäiturilt, K. M. ́ilt 1 372.- krooni kahjutasu väljamõistmiseks, mis, kirjaliku vastuse kohaselt, ei kuulu kohtus läbivaatamisele hagita menetluses. Jõhvi kohtutäituri K. M. ́i lepinguline esindaja, K.M., asus kirjalikus vastuses veel seisukohale, et D.Š. poolt esitatud taotlus tuvastada kohtutäituri poolt 01.veebruaril 2010.a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti õigusvastasus ei kuulu samuti kohtus läbivaatamisele hagita menetluses. Jõhvi kohtutäituri K. M. ́i, lepinguline esindaja, K.M., asus seisukohale, et D.Š. kaebust ei oleks tulnud üldse menetlusse võtta. Sissenõudja, Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu), kirjalikus vastuses kohtule (tl.20-21) asus seisukohale, et Eesti Vabariik (Rahandusministeeriumi kaudu) ei ole koostanud avaldust täitemenetluse alustamiseks ega ole saatnud Kohtla – Järve Linnakohtu 08.juuli 1998.a. määrust nr.1 – 218 kohtutäiturile täitmiseks. Samuti puudub Eesti Vabariigil (Rahandusministeeriumi kaudu) informatsioon nimetatud määruse täitmise või mittetäitmise kohta. KABUSE ESITAJA VÄITED JA KOHTUTÄITURI VASTUVÄITED

KOHTUISTUNGIL

Kaebuse esitaja, D.Š., lepinguline esindaja, Avo Viiol, palus kohtuistungil kaebuse rahuldada kõigi nõuete osas sh ka riiklikust pensionist kinnipidamise akti ebaseaduslikkuse tuvastamise osas ja kohtutäiturilt kahjutasu väljamõistmise osas. Avo Viiol esitas kohtuistungil kohtule kirjaliku kohtukõne (tl.64-65), milles käsitles tema poolt esitatud seisukohti täpsemalt. Kõik kohtulud palus panna Jõhvi kohtutäituri, K. M. ́i, kanda. D.Š. lepinguline esindaja, Avo Viiol, esitas kohtule kohtuistungil kirjaliku omakäelise avalduse 29.septembrist 2010.a. (tl.63), mille kohaselt soovis Avo Viiol saada esitatud taotluste alusel tsiviilkohtu lahendit. Nimetatud avaldusega luges kohus tõendatuks, et Avo Viiol keeldus kohtu ettepanekust saata asi täitemenetluse lõpetamiseks, seoses aegumisega, Viru Maakohtu Kohtla – Järve kohtumaja täitmiskohtunikule.

Jõhvi kohtutäituri, K. M. ́i, lepinguline esindaja, K.M., palus kohtuistungil D.Š. poolt esitatud taotlused (kaebuse) jätta rahuldamata, kuna täitemenetluse lõpetamise aluseks on täitmiskohtuniku poolt tehtud määrus. K.M. asus kohtuistungil seisukohale, et D.Š. oleks pidanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks seoses aegumisega esitama täitmiskohtunikule. Täitmiskohtuniku vastava määruse oleks D.Š. pidanud esitama Jõhvi kohtutäiturile, K. M. ́ile. Jõhvi kohtutäiturilt, K. M. ́ilt 1 372.- krooni kahjutasu väljamõistmise nõude ja D.Š. poolt esitatud taotluse, tuvastada kohtutäituri poolt 01.veebruaril 2010.a. riiklikust pensionist kinnipidamise akti õigusvastasus, palus K.M. jätta rahuldamata, kuna nimetatud nõuded ei kuulu läbivaatamisele hagita menetluses. Kõik kohtukulud palus K.M. panna D.Š. kanda. Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) esindaja kohtuistungile ei ilmunud. Kohtuistungi aeg ja koht teatavaks tehtud kirjaliku kohtukutsega. Kohalviibivad menetlusosalised taotlesid tsiviilasja sisulist läbivaatamist ilma Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) esindaja osavõtuta kohtuistungist. Kohus rahuldas taotluse.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges tõendatuks, et kaebuse esitaja, D.Š., lepingulise esindaja, Avo Viiol ́i, taotlused ja nõuded on põhjendamata ja ei kuulu rahuldamisele, järgmiste kirjalike tõenditega. D.Š. taotlusega 26.märtsist 2010.a. (tl.1-3). Jõhvi kohtutäituri K. M. ́i otsusega 12.märtsist 2010.a. (tl.4, millega Jõhvi kohtutäitur K. M.jättis D.Š. kaebuse rahuldamata. Viru Maakohtu 14.aprilli 2010.a. määrusega (tl.6-7), millega anti avaldajale tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Maksekorraldusega 23.aprillist 2010.a. riigilõivu tasumise kohta (tl.11). Viru Maakohtu 27.aprilli 2010.a. määrusega (tl.13) asja menetlusse võtmise kohta. Eesti Vabariigi (Rahandusministeeriumi kaudu) kirjaliku vastusega 30.aprillist 2010.a. (tl.20-22), mis esitati vastuseks D.Š. taotlusele (kaebusele). D.Š. lepinguline esindaja, Avo Viiol ́i, poolt esitatud taotluse täiendustega 07.maist 2010.a. (tl.24-26). Sotsiaalkindlustusameti Põhja Pensioniameti õiendiga 03.maist 2010.a. (tl.27-28), mille kohaselt on D.Š. märtsikuu pensionist kinni peetud ja 30.märtsil 2010.a. kohtutäiturile üle kantud 1 372.- krooni. Jõhvi kohtutäituri K. M. ́i, lepingulise esindaja, K.M. ́u, kirjaliku vastusega 24.maist 2010.a. (tl.31-33) D.Š. taotlusele (kaebusele). Viru Maakohtu poolt 15.juunil 2010.a. Jõhvi kohtutäiturile, K. M. ́ile esitatud täitetoimiku täiteasjas nr.095/2009/6862 kohtule esitamise nõudega. Kohtule kohtuistungil esitatud täitetoimiku nr.095/2009/6862 materjalide fotoärakirjadega (tl.48-58), mille kohaselt oli täitemenetlus D.Š. suhtes algatatud 10.augustil 1998.a.. Esmane täitekutse oli D.Š. ́le saadetud 13.juulil 2002.a.. D.Š. volitatud esindaja Nelli Šegai kaebusega 11.veebruarist 2010.a. Jõhvi kohtutäituri K. M. ́i tegevusele

nõuetega tühistada 01.veebruaril 2010.a. riiklikust pensionist kinnipidamise akt ja lõpetada täitemenetlus D.Š. vastu täiteasjas nr.095/2009/6862. Jõhvi kohtutäituri K. M. ́i otsusega 12.märtsist 2010.a. D.Š. kaebuse läbivaatamise kohta täiteasjas nr.095/2009/6862. Kohtla – Järve Linnakohtu 08.juuli 1998.a. määrusega (tl.57), millega luges kohus tõendatuks, et täitemenetlus oli algatatud kriminaalasjas advokaaditasu riigi tuludesse väljamõistmise määruse alusel, mille kohaselt oli D.Š. ́lt riigi tuludesse välja mõistetud advokaaditasu summas 1 062.- krooni kriminaalasjas, kus kohtuistungil 06.juulil 1998.a. oli D.Š. kaitsjaks määratud advokaat Arvo Suuban. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhtumil ei kuulu täitemenetluse aegumise tõttu lõpetamise küsimus läbivaatamisele tsiviilkohtu poolt hagita menetluses. Jõhvi kohtutäituri, K. M. ́i poolt tehtud täitemenetluse lõpetamise otsusega 13.aprillist 2010.a. täiteasjas nr.095/2009/6862. 29.septembril 2010.a. toimunud kohtuistungi protokolliga, mille juurde oli võetud Avo Viiol ́i poolt esitatud kirjalikud kohtukõne seisukohad (tl.59-65).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada TMS §11 sätteid, mille kohaselt on TMS kohaselt maakohtu pädevuses: 1) trahvi määramine; 2) isiku sundtoomise, kinnipidamise ja isikule aresti kohaldamise määruse tegemine; 3) läbiotsimisloa andmine; 4) kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse läbivaatamine; 5) täitemenetlusega seotud hagide lahendamine; 6) sundvalitseja määramine ja vabastamine; 7) muude lahendite tegemine TMS – is ettenähtud juhtudel. TMS §11 lg.1 nimetatud asjad alluvad erandlikult maakohtule, mille tööpiirkonnas täitemenetlus toimub või peaks toimuma. Kohtunikuabi võib kohtuniku asemel teha TMS – is sätestatud kohtumäärusi trahvi määramise ja sundvalitsemise asjus. TMS §207 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS §210 kohaselt on kohtuotsuse või kohtumäärusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik – õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse TMS §204 lg.2, §205 lg.1 ning §207 ja §208 sätestatut. Vastavalt TsMS §368 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada,

kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. TsMS §423 sätestab, et kohus jätab hagi läbi vaatamata, kui: 1) kohtusse pöördunud isik ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast ja selle korra rakendamise võimalust ei ole minetatud; 2) hageja on võtnud hagi tagasi; 3) kohtueelses menetluses on samade poolte vahel asi sama nõude kohta samal alusel ja seadusest tulenevalt ei ole asjas lubatud enne kohtueelse menetluse lõppemist kohtusse pöörduda; 4) kohtu menetluses on samade poolte vahel asi sama eseme kohta samal alusel; 5) on alustatud vahekohtumenetlust samal alusel sama vaidluseseme üle; 6) pooled on sõlminud lepingu vaidluse andmiseks vahekohtu lahendada, välja arvatud juhul, kui hagis on vaidlustatud vahekohtu kokkuleppe kehtivust; 7) hageja esitatud andmed hageja või kostja kohta ei võimalda isiku tuvastamist ja isiku tuvastamine ei õnnestu ka kohtul mõistliku tähtaja jooksul; 8) hageja ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu määratud tähtpäevaks andmeid, mis võimaldaksid kostjale menetlusdokumente kätte toimetada ning kohus ei ole vaatamata mõistlikele pingutustele suutnud neid andmeid ka ise leida, samuti kui hageja ei tasu kohtu ette nähtud ajaks kostjale hagi või muude menetlusdokumentide kättetoimetamiseks vajalikke kulusid, muu hulgas kohtutäituri tasu, välja arvatud kui hagejale antakse kulude kandmiseks riigi menetlusabi; 9) õigustatud isiku nimel hagi esitanud isik ei ole tõendanud oma esindusõiguse olemasolu; 10) hageja ei täida kohtu nõuet leida endale tõlk või eesti keelt oskav esindaja; 11) kohtu määratud ajaks ei ole tasutud riigilõivu esitatud nõude eest; 12) hageja ei anna kohtu määratud tähtaja jooksul tagatist kostja eeldatavate menetluskulude katteks; 13) kohus ei ole pädev asja lahendama. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et: 1) hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust; 2) hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka muul seaduses nimetatud juhul. TsM §475 kohaselt on hagita asjad: 1) maksekäsu kiirmenetlus; 2) üleskutsemenetlus; 3) isiku surnuks tunnistamine ja isiku surmaaja tuvastamine; 4) äraolija varale hoolduse seadmine; 5) piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine; 6) isiku paigutamine kinnisesse asutusse; 7) lähenemiskeelu ja muude sarnaste abinõude rakendamine isikuõiguste kaitseks; 8) hagita perekonnaasjad; 9) pärandi hoiumeetmete rakendamine; 10) registriasjad; 11) juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori,

erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine; 12) äriühingu osanikele ja aktsionäridele hüvitise suuruse määramine; 121) juriidilise isiku sundlõpetamine; 122) pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses; 13) korteriomandi ja kaasomandi asjad; 131) avalikult kasutatavale teele juurdepääsu ja tehnorajatise talumise asjad; 14) välisriigi kohtulahendite tunnustamine ja täitmine; 141) kohtu lahendatavad asjad vahekohtumenetluses; 15) kaebused kohtutäituri otsuste peale; 151) kaebused tööstusomandi apellatsioonikomisjoni otsuste peale; 152) notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamine; 16) väljaspool kohtumenetlust esitatud taotluse alusel riigi õigusabi andmise otsustamine ning väljaspool kohtumenetlust riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramine vastavalt riigi õigusabi seadusele; 17) muud seaduses hagita asjana sätestatud tsiviilasjad. Kohus vaatab hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses.

MÄÄRUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et võlgniku, D.Š., lepingulise esindaja, A. V. ́i, taotlus (kaebus) oli põhjendamata ja ei kuulunud rahuldamisele. Kohus asus seisukohale, et Jõhvi kohtutäituri K. M.i otsus 12.märtsist 2010.a. on seaduslik ja põhjendatud, mille tõttu tuleb kohtutäituri otsus jätta muutmata. Kohus luges tõendatuks, et TMS §207 kohaselt lõpetatakse täitemenetlus rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Rahalise karistuse või varalise karistuse täitmise aegumise tõttu täitemenetluse lõpetamise aluseks on kohtutäituri või võlgniku avalduse lahendamisel tehtud täitmiskohtuniku määrus. TMS §210 kohaselt, kohtuotsuse või kohtumäärusega kohaldatud kriminaalmenetluse kulude ja kriminaalasjas muude avalik – õiguslike rahaliste sissenõuete täitmisele kohaldatakse TMS §204 lg.2, §205 lg.1 ning §207 ja §208 sätestatut. Kohus luges tõendatuks, et D.Š. ei ole esitanud Viru Maakohtu täitmiskohtunikule avaldust advokaaditasu riigi tuludesse sissenõudmise lõpetamise kohta seoses aegumisega, mille tõttu oli D.Š. suhtes täitemenetluse läbiviimine seaduslik. Kohus luges tõendatuks, et hagita menetluses tsiviilkohtu poolt kuuluvad läbivaatamisele ainult kaebused kohtutäituri otsuste peale. Kohus selgitas võlgnikule, D.Š. ́le ja tema lepingulisele esindajale, A. V. ́ile, et: 1) Vastavalt TMS §207 lg.2 ja §210 sätetele tuleb D.Š. ́il tema suhtes algatatud

täitemenetluse täiteasjas nr.095/2009/6862 täitmise lõpetamiseks aegumise tõttu pöörduda täitmiskohtuniku poolt, kes lahendab D.Š. avalduse määrusega. Vastavalt Viru Maakohtu üldkogul kinnitatud tööjaotusplaanile asuvad täitmiskohtunikud Kohtla – Järve kohtumajas, Rakkvere kohtumajas ja Narva kohtumajas. D.Š. ́i tuleb oma avaldusega pöörduda täitmiskohtuniku poole Kohtla – Järve kohtumajas. Kohus luges tõendatuks, et käesoleval juhul puudub Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtunikul pädevus täitmiskohtuniku asemel lõpetada D.Š. suhtes algatatud täitemenetlus seoses aegumisega. Kohus luges tõendatuks, et ülejäänud nõuete osas tuleb jätta D.Š. avaldus hagita menetluses läbi vaatamata. Vastavalt TsMS §368 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral võib sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus. Kohus luges tõendatuks, et vastavalt TMS §11 lg.1 tuleb D.Š. ́il kohtutäitur K. M. ́i poolt 01.veebruaril 2010.a. koostatud riiklikust pensionist kinnipidamise akti õigusvastasuse tuvastamiseks pöörduda tuvastushagiga Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poole, kuna nõue ei kuulu läbivaatamisele hagita menetluses ning TMS §11 lg.1 p.5 ja 7 kohaselt tuleb D.Š. ́il kohtutäitur K. M. ́ilt varalise kahju 1 372.- krooni väljamõistmiseks pöörduda hagiga Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja poole, kuna kahjutasu nõue ei kuulu läbivaatamisele hagita menetluses. Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks panna D.Š. kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Tartu Ringkonnakohus 07. mail 2010.a. otsustas:

A. Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.