Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

kuulub 60% osakapitalist. 15.05.2009 toimus Acerra OÜ osanike koosolek, kus kinnitati osaühingu 2004.a, 2005.a, 2006.a ja 2007.a majandusaasta aruanded nende muudetud kujul. Hageja leiab, et 15.05.2009 otsus on heade kommetega vastuolus ning tühine, sest muudetud aruannete aluseks on võltsitud raamatupidamisdokumendid. Hävitatud on kauba mahakandmise aktid, kauba saatelehed on asendatud uutega, kus kauba kogust vähendati ning hinda tõsteti. Otsus võeti vastu Ivelina Mahmurova poolthäälega ja selle eesmärgiks on hageja vastu alusetute nõuete esitamine ja hageja kahjustamine. Lisaks eeltoodule on majandusaasta aruannete koostamisel rikutud head raamatupidamise tava ja äriseadustiku (ÄS) § 191 lg-te 1 ja 2, § 168 lg 1 p-de 7 ja 8 ning § 170 lg 1 nõudeid. 19.10.2009 esitatud täiendava nõude kohaselt palus hageja tunnistada 15.05.2009 osanike koosoleku otsuste tühisust tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 alusel, kuna otsused on vastuolus heade kommetega. 14.12.2009 kohtuistungil jäi hageja tühisuse tuvastamise nõude juurde. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited

Vaatamata eeltoodule saab kohus vaidlusaluse asjaolu lugeda tõendatuks, kui selle tuvastamiseks on tõendeid esitatud piisavalt. Tunnistaja Z. L. ütluste kohaselt tutvus ta 2009.a juunis kostja raamatupidamisdokumentidega. Osa saatelehti oli tehtud teise raamatupidamisprogrammiga. Kassa ning lao inventuuriaktid puudusid. Puuduvate inventuuriaktide aastat tunnistaja ei mäleta. Dokumentide võltsimise või hävitamise tõendamine tunnistaja kaudu on kohtu hinnangul ebapiisav. Pealegi oli tunnistaja osaühingu endine raamatupidaja, vastutades koos hagejaga raamatupidamise õige korraldamise eest. Kohus suhtus tunnistaja ütlustesse seega teatud kriitikaga ning leidis, et kostja raamatupidamisdokumentide võltsimine või hävitamine on ebapiisavalt tõendatud. Ühtegi konkreetset dokumenti, mida oleks võltsitud, hageja ei esitanud. Nähtuvalt poolte seletustest ning tsiviilasja nr 2-07-44737, tsiviilasja nr 2-08-58645, tsiviilasja nr 208-8416 ning tsiviilasja nr 2-07-44737 materjalidest seondub pooltega mitmeid kohtuvaidlusi. Märkimisväärne on, et järelduvalt tsiviilasjast nr 2-08-58645 esindas hageja Osaühingut Acerra kui ka äriühingut, kellele ta soovis võõrandada kogu OÜ-le Acerra kuuluva kauba. Osanike omavahelised suhted on teravad ja süüdistused kahepoolsed. Alusetute nõuete esitamine kohtu hinnangul piisava selgusega ei järeldu. Nõude alusetus saab selguda konkreetse tsiviilasja menetluses, mitte etteulatuva hinnangu kaudu. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et heade kommete vastasust ei ole, kui lepingu rikkumisega ei kaasne lepingut rikkunud poolele kasulikud tagajärjed (lahend nr 3-2-1-72-01). Muudetud aruannete kinnitamise tagajärjel selgus, et vähenes enammakstud käibemaks 85 148 kroonini, kusjuures käibemaksudeklaratsioonide esitamise tähtaeg oli möödunud ning nende alusel paranduste sisseviimine maksuarvestusse ei ole võimalik. Tunnistaja A. Z. ütlustest (kostja poolt esitatud tunnistaja) järeldus, et hageja viis kostja ruumidest ära kõik arvutid, mis asusid kabinetis, kus töötasid laohoidjad ja dispetšerid. Hageja hinnangul olid tunnistaja ütlused tõesed, mistõttu kohtul puudus alus nimetatud tunnistaja ütluste usaldusväärsuses kahelda. Eeldatav on, et arvutid sisaldasid laomajandusega seotud laodokumente, mis arvutite äraviimisel osaühingu valdusest väljusid. Eeltoodu järeldub ka tunnistaja A. B. ütlustest, kes töötas kuni 01.09.2007 kostja juures laohoidjana. Tunnistaja ütlustel koostasid saatelehtesid tunnistaja, hageja ning P. N.. Arveid koostati P. N. arvutis, seega arvutis, mis sisaldas osaühingu laomajandusega seotud elektrooniliselt peetavaid dokumente. Samas ei järeldu ühestki esitatud tõenditest piisava selguse või usaldusväärsusega, et hageja oleks arvuti, mis raamatupidaja kabinetis asus, ära viinud. Tunnistaja V. K. ütlustel, kes osaühingu auditeerimist teostas, osa raamatupidamisdokumente puudus. Mis asjaoludel dokumendid puudusid, tunnistaja ütlustest ei järeldunud. Ainuke tunnistaja, kes mainitud fakti kinnitas, oli A. S.. Tunnistaja ütlustel viibis ta juures, kui hageja andis raamatupidajale ja teistele töötajatele korralduse, et raamatupidamisdokumente Mahmurovale üle ei antaks. Järgmisel hommikul olid arvutid, kus elektroonilisel kujul raamatupidamist peeti, ära viidud. Käesoleval ajal töötab tunnistaja kostja juures mänedžerina. Kohtu hinnangul on tunnistaja osanik Mahmurova isiklik tuttav ning töösuhte kaudu kostjaga seotud. Tunnistaja ütlused ei olnud piisavalt usaldusväärsed. Kohus nentis, et mingeid nõudeid seoses arvutite äraviimisega ei ole kostja vastu varem esitatud. Ülejäänud tõendid seostusid asjaoludega, mille osas vaidlus puudub. Kohus leidis, et heade kommete rikkumine jäi piisavalt tõendamata ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

raamatupidamisdokumentide võltsimise või hävitamisega, on vastuolus hea tavaga. Samuti on vastuolus hea tavaga, kui enamusosanik soovib otsuste vastuvõtmisega esitada vähemusosanikule põhjendamatuid nõudeid või maksta talle kätte isiklikult. Samuti nõustus hageja kohtuga, et tõendamata jäi fakt, et hageja, lahkudes juhatusest, võttis kaasa arvuti. Hageja vaidlustas lahendi ülejäänud osas. Otsuse vastuvõtmisel aastaaruannete muutmise kohta rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Vastavalt ÄS § 170 lg-le 1 võtavad osanikud otsuseid vastu üldkoosolekul. Kinnitatud majandusaasta aruannetesse võib kanda sisse muudatusi üksnes siis, kui keegi osanikest nõuab erikontrolli läbiviimist. Käesoleval juhul seda korda ei järgitud ja viidi läbi koosolek, kus kinnitati majandusaasta aruannete muudatused. Kostja 15.05.2009 üldkoosoleku vastu võetud otsused tuleb tunnistada tühiseks. Hageja osundas TsÜS § 38 lg-le 2, kuid kohus ei pööranud sellele normile tähelepanu. Lisaks on otsused vastuolus hea tavaga. Vastuolulisuse hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolud, põhjused ja eesmärgid (Riigikohtu lahendid nr 3-2-1-76-01 ja nr 3-2-1-29-02). Kohus on valesti leidnud, et dokumentide võltsimine ja hävitamine on ebapiisavalt tõendatud. Üksnes firma raamatupidaja oli seotud firma paberitega ning seetõttu võib anda tunnistusi selle kohta, et firma dokumente on muudetud. Lisaks on kohus jätnud analüüsimata A. B. ütlused, millega rikkus TsMS § 442 lg 8. Hageja soovib anda vande all ütlusi kooskõlas TsMS §-ga 2681. Vastus apellatsioonkaebusele

ega ole taotlenud nende dokumentide asja materjali juurde võtmist. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et tunnistajate ütlustega ei ole tõendatav dokumentide võltsimine. Samas ei leidnud dokumentide võltsimine ega hävitamine tõendamist ka esitatud dokumentide abil. Ühtki dokumenti, mis olevat olnud uue juhatuse poolt võltsitud või hävitatud, tunnistajad ei nimetanud. Ringkonnakohtu istungil kinnitas hageja, et ta ei ole asjas ekspertiisi läbiviimist oma väidete kinnitamiseks ja tõendite kogumiseks taotlenud. Seega ei ole hageja tõendanud dokumentide võltsimist ja hävitamist ega seda, et dokumentide väidetava võltsimise või hävitamise tagajärjel oleksid hageja poolt vaidlustatud majandusaasta aruanded olnud ebaõiged, millest omakorda tulenevalt üldkoosoleku otsused tühised. Audiitori poole pöördus vastustaja alles novembris 2007 seoses vajadusega hinnata kohtuvaidluses kaubamärke ja vaidlust ei ole selles, et paberkandjal raamatupidamisdokumente kostja valduses olevatesse ruumidesse eelmise juhatuse ja raamatupidaja poolt jäeti, ning et nende alusel sai raamatupidamise korrastada. Ekslik on apellandi seisukoht, et ta tõendas maakohtus teise osaniku Ivelina Mahmurova isiklikku eesmärki (apellatsioonkaebuse lk 6). Vastustaja on juhtinud tähelepanu, et üheski toimunud ja praegu maakohus menetletavas kohtuasjas ei ole menetlusosalisteks kumbki osanik, vaid äriühingud (OÜ Infopriss, OÜ Beniit ainuosanik ja juhataja on hageja). Millist isiklikku eesmärki, seostatuna apellandi kui teise osanikuga, seda apellant ei ole märkinud ega tõendamisest. Maakohus on õigesti otsuses viidanud kohtuvaidlusele (tsiviilasi 2-07-44737), mille menetluse käigus 2008. aastal sai apellandile teatavaks raamatupidamisdokumentatsiooni korrastamine alates aastast 2004. Seda asjaolu ei ole apellant vaidlustanud. Apellant märgib oma kaebuses, et otsuste vastuvõtmisel rikuti selleks ettenähtud korda. Sellele asjaolule ei ole hageja maakohtu menetluses tuginenud ega vastavaid tõendeid esitanud ja nimetatud uue väite jätab ringkonnakohus tähelepanuta kooskõlas TsMS § 652 lg-ga 4. TsMS § 652 lg 5 kohaselt ei kogu ringkonnakohus tõendeid ja nimetatud põhjendusel jättis kohus rahuldamata ka hageja taotluse tema vande all seletuse andmiseks, kuivõrd maakohus jättis selle taotluse vastaspoole nõusoleku puudumise tõttu rahuldamata (t.lk 137). Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitatakse asja järgmisena menetleva kohtu lahendis kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Kuivõrd maakohtu otsus jääb muutmata, ei ole alust muuta ka maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Lähtudes TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kulud hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Reet Allikvere

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.