Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Määruse tegemise aeg ja koht
01. oktoober 2010.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-4451
Kohtuasi
EMhagi OÜ HE vastu lõpparve nõudes
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EM(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja OÜ HE(registrikood XXX asukoht XXX) Kostja seaduslik esindaja A P
Kohtuistungi toimumise aeg
01. oktoober 2010.a
poolte
kokkuleppest
ja
28.01.2010 esitas OÜ HE Harju Maakohtule taotluse EM vastu töövaidluskomisjoni 15.12.2009 otsuse töövaidlusasjas nr 9.4-02/4718/09 uueks läbivaatamiseks hagimenetluses. 01.10.2010 kohtuistungil saavutasid pooled kokkuleppe. Pooled paluvad kohtul kompromiss kinnitada, kajastada määruses kompromissi tingimused ning lõpetada tsiviilasja nr 2-10-4451 menetlus. Kostja palub pool menetluses tasutud riigilõivust tagastada otse hageja arveldusarvele. Pooled on loobunud määruskaebuse esitamise õigusest. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja tsiviilasja menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest, sealhulgas TsMS § 432 sisust, mille kohaselt menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, sealhulgas ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel ja sama haginõude üle. Pooled paluvad lühendada kohtumäärusele edasikaebamise tähtaega kolmele päevale arvates määruse kättetoimetamisest. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 2 järgi pooled esitavad kompromisslepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele TsMS §de 428 lg 1 p 4 ja 430 alusel. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled on sõlminud kompromissi. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. OÜ HE on 15.02.2010 tasunud riigilõivu 7 500 krooni. Seega kuulub vastavalt OÜ HE taotlusele EM agastamisele pool taotluse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 3 750 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kuivõrd pooled ei ole teisiti kokku leppinud, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.